Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda? (2)

Arutlus
„Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda?“
Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid . Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist.
Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon , mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja varasemad õigused talupoegade üle. Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane, kuna tõenäoliselt arvati, et peale Baltimaade vallutamist osutuvad muutused palju negatiivsemaks. Võrreldes Rootsi ajaga oli balti-sakslaste seis kahtlemata paremaks muutunud – nad said tagasi suurema osa oma endistest valdustest ning ka suurema võimu, kuna venelased ise tegelesid kohalike asjaajamistega äärmiselt vähe.
Põhjasõja-järgsed ümberkorraldused ei saanud puudutumata jätta ka kohalikku põlisrahvast ning kahjuks mõjutasid nende elukorraldust üsna negatiivselt. Koos endiste maadega said aadlikud tagasi ka oma talupojad. Kuna nüüd oli mõisnikel rohkem vabadusi, võrreldes rootsi ajaga, hakati ka talupoegi kohtlema palju karmimalt. Lisaks talupoegadele sunniti teotööd tegema ka väikelinnade elanikke ning eestlane kaotas peaaegu igasugused võimalused saada endale linnakodaniku staatus. Vaadates muutusi tolleaegsete Balti alade põliselanike elus, võib öelda, et Balti erikord ei olnud nende jaoks sugugi hea. Samas, kui vaadelda näiteks eestlasi kui üht tervikut , eriti tänapäeval, siis ei tohi Balti erikorra sisseviimist alahinnata. Tänu Balti erikorrale suutsid eestlased säilitada oma kultuurilise eripära ning pääsesid aktiivsest venestamisest, mis oli levinud teistel Venemaa vallutatud aladel.
Kui käsitleda veel Venemaa, kui Balti erikorra sisseseadja, vaatevinklist siis tänu sellele, et Balti aadlile ja üldse Balti aladele anti küllaltki suured õigused, õnnestus Venemaal tolleks momediks vältida uut sõda ning säilitada seda territooriumi enda valduses. Kuid pikemaajalisest perspektiivist vaadatuna tundub, et see ei olnud kõige õigem samm. Kui Venemaa oleks rohkem tähelepanu pööranud kohaliku rahva venestamisele ja sulandamisse vene ühiskonda, oleks võib-olla Eesti veel praegugi osa Venemaast. See oleks kindlasti Venemaale soodne olnud, kuna siis oleks tal olnud vaba voli läänemerel, kuid õnneks valis ta teise tee.
Iseenesest ei olnud Balti erikord tolleaegsete Balti elanike jaoks just väga hea võimukorraldus, kuid arvan, et sellel on äärmiselt suur ajalooline tähtsus, sest ilma selleta polekski võibolla praegu võimalik rääkida Balti riikide iseseisvusest ja meie kultuuri eripäradest.
Tallinn 2008