Balti erikord (0)

Balti erikord
Allar Org
8.b klass
Tartu Herbert Masingu kool
Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja kuramaal 13-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem.
Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest.
Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus . Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner , kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner.
Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra – kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse – Balti erikorra – kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgenadmise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses.
Aadlike omavalitsusest teostasid rüütelkonnad, mida oli 4: Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased . Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud - 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium.
Baltisakslaste eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnades säilis omavalitsus , kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel.
Uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimalike kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne – Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord , mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele.

Balti – ja asehalduskord

Balti erikord:
Restitutsioon
Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle
Maksukorraldus
Luteri usk, saksakeelne asjaamamine
Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad
Aadlimatriklid
Justiitkolleegium
Säilis linnade omavalitsus
Väikelinnad mõisniku võimu all

Positiivne Balti erikorra puhul
Tõke Venemaa ja Balti vahel
Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära
Välistas kolonisatsiooni
Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne- Euroopaga
Tagas siinsete alade kiire arengu

Negatiivne Balti erikorra puhul
Baltisaksa aadli piiramatu võim
Eestlaste õiguste mahasurumine
Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks

Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut.

Asehalduskord
E/m kuulub. Lääne, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski
L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa
Narva linn kuulus Peterburile
Setumaa Pihkvale
Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse.
Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877 . aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu –ja talurahvaasutuste reform . Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal.
Baltisakslaste talurahvareformid panid aluse iseseisvate taluperemeeste kihi kujunemisele.Paljud uued sordid ja tehnilised uuendused jõudsid eestlasteni baltisaksa mõisnike kaudu.
Baltisaksa haritlased tundsid huvi eestlaste kui pärismaalaste keele ja kultuuri vastu. Baltisakslased lasid ehitada Eestimaale palju ilusaid mõisahooneid.
Tartu Ülikool oli baltisaksa vaimuelu keskus, kuid sinna oli võimalik astuda ka eestlastel.
Kasutatud kirjandus:
Ene1
Miksike.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord