Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Igas riigis ei ole konstitutsioon ühe ja sama kindla tähendusega
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna saan aidata inimesi kes on hädas , jne. hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel,kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse. kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanike kohustused on alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Hea eesti kodanik peaks hoiduma igasugustest vägivallast, rõõvimisest.
Tolerantsus sallivus erinevuste suhtes. St et teistsuguse väljanägemise, käitumise või mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus. St et teatud ühiskondlikke nähtusi ei sallita. Nt ei saa ühiskond olla salliv ehk tolerantne kuritegevuse suhtes. Oma huvide väljendamiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivsed kodanikud seisavad oma tõekspidamiste eest kuuludes ühiskondlikesse liikumistesse, surverühmadesse, erakondadesse. Kõigil inimestel on võimalik korraldada protestiavaldusi või neis osaleda. Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust.
eestlased ja põliseestlased, milline oli nende eestikeele oskus. Hästi on välja toodud aastate lõikes valitsuse rahvuslik koosseis ja päritolu. Meelis Saueauk vaatleb „Eesti süüasja“ hilisstanistlike parteipuhastuse taustal, kus ta toob välja Bulgaarija ja Ungari näidisprotsessid ja kuidas nad on seotud Eesti süüasjaga. Vaatluse all tuleb välja, et partei puhastuses toodi ettekäändeks partei juhtide minevikku (kuulumine Eesti erakondadesse ja osalemine, osalemine Vabadussõjas, metsavendade varjamine) 1950a. märtsipleenumiga algasid puhastused-repressioonid võimuladvikus. Meelis Maripuu vaatleb aga „Külma sõja aegseid näidisprotsesse“ isikute üle mis toimusid 1960 aastatel, keda süüdistati natsionaalsotsialistliku reziimi kuritegudes. Toob välja selle põhjused ja arengu alates 1943a aprillist, kui NSVL võttis vastu seaduse nr 39 „Karistusmääradest Saksa
Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud Poliitikat kujundavad ka ametiühingud. Nendeg peetakse läbirääkimisi tööalastes küsimustes (palk, tööaeg, ohutus, sotsiaalkindlustus).
ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem. 6) Arutle, kas erakondadesse kuulumise ja valimisaktiivsuse langus arenenud lääneriikides näitab kodanike pettumist poliitikas või on see pigem märk, et ühiskond toimib niigi hästi. Pigem arvan, et rahvas on kaotanud usu oma riiki ja nad arvavad, et neid ei võeta nii ehk naa kuulda, seega ei anta alati oma hääli. 7) Nimeta kolm tunnust, mis on iseloomulikud demokraatiale ja too igaühe juurde (võimalikult konkreetne) näide, kuidas see toimib Eestis. * Põhiseaduslik valitsus
tööd raadio Vaba Euroopa juures. Peale tööd raadios, oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos. 1996. aastal sai ta Eesti Vabariigi välisministriks, oli selles ametis aastani 1998, kui ta valiti Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees. 1999. aastal jätkas Eesti välisministri tööd, kuni aastani 2002. Siis sai Ilvesest Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Ta on kuulunud Parempoolsete(1988), Sotsiaaldemokraatide(2004) erakondadesse, ning olnud Mõõdukate (2002) ja Rahvaerakonna(1999) esimees. Aastal 2004 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks. 23.oktoobril 2006 valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks. President Toomas Hendrik Ilves on abiellunud 2 korda. Tema esimese naisega, Ameerika psühholoog Merry Bullockiga, on tal 2 last: poeg Luukas (sündinud 1987), kes praegu õpib Stanfordi Ülikoolis filosoofiat ning tütar Juulia Kristiine (sündinud 1992).
*õigus kuuluda erakonda *õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel *õigus osaleda rahvahääletusel *õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Netist: Kodanikul on õigus: · hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks; · kuuluda erakondadesse; · kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane; · kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikul on kohustus: · alluda põhiseaduslikule korrale; · võtta osa riigikaitsest, kui ta on 16.60. aastane mees; · hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest; · säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. 4
Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid. Demokraatlikus ühiskonnas on loodud kõik eeltingimused, nüüd piisab vaid inimeste aktiivsest pealehakkamisest ja huvi välja näitamisest. Kodanikel on võimalus leevendada mingeid kindlaid probleeme lähtuvalt enda huvidest. Selleks saab luua erinevaid mittetulundusühinguid nagu seda on juba tehtud AIDS'i ennetamiseks, naabrivalveks, üksikemadele, loomade aitamiseks. Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti kodanikkonnast, millega ollakse Euroopas esirinnas, kui arvestada, et Eestis ei kuulu ametiühingud erakondade liikmeskondadesse. Seega on mul võimalus läbi kodanikuorganisatsioonide ise riigis midagi korda saata, seda kas siis poliitilisel, majanduslikul või sotsiaalsel tasandil. Demokraatlik reziim pakub kodanikele palju õigusi ja võimalusi. Seda aga ka eeldusel, et neid tõepoolest kasutatakse. Tänapäeva probleem on rohkem see, et inimesed on
Kui mu vanemad jäävad vanaks ja küsivad abi, siis aitan nii kuis jaksan ja olen neile toeks. See on küll kodaniku kohustus, aga samas teen seda hea meelega. Ka vanemad on mu haridusse ja õnnelikuks olemisse palju panustanud. Eesti kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi kaitsele, isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikul on õigus hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks,kuuluda erakondadesse,kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Ülle Madise ütleb: ,,Meil on seda, mida paljudel teistel ei ole, meil on ruumi, meil on rahu, ja selle pealt annab õige palju teha. Eesti võiks ära kasutada naabrite vigu , peaks arstid tagasi tooma Eestisse, pakkuda kodumaal tööd ja leiba. Ülle Madise soovitab eestlastel õppida keeli, ainult inglise keelest ei piisa.
arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistada rikkaid kõrgete maksudega. Nad pooldavad vabakonkurentsi hariduses kui ka sotsiaalpoliitikas. Nende jaoks on tähtsad ka vanad traditsioonid. Eesti parteidest on parempoolsed Reformierakond ja IRL. Erakond Rohelised lähtuvad poliitika kujundamisel loodushoiu ning kestliku arengu põhimõtetest
(Eesti Politsei- ja Piirivalveameti andmed) 3. .Kodaniku õigused- ja kohustused Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. · Kodaniku õigused: · Riigi kaitsele (ka välismaal viibides) · Isikupuutumatusele · Eneseväljendusele · Hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks · Kuuluda erakondadesse · Kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane · Kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. · Sotsiaalsele kindlustatusele · Seaduse kaitsele · Teha ametnikule märgukiri või avaldus Kodaniku kohustused: · Alluda põhiseaduslikule korrale · Võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat · Hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest
peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16- aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikuks saamine LISA: Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse
Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondadesse paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakonna sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi,
Meie ühiskonnas on isegi peale noorte inimesi, kes naeruvääristavad demokraatiat ning kelle jaoks demokraatia on lausa sõimusõna. See on äärmiselt kahetsusväärne ja samas ka ohtlik tendents. Meie ühiskond ei mõista, et demokraatia lahutamatu osa ongi konfliktid ja et erinevate maailmavaadete esindatus riigikogus tuleneb ühiskonnas valitsevatest erinevatest arvamustest, huvidest. Ehk siis nendest endist. Soovitan Noortel kahm igasugustesse erakondadesse minna.Nagu Saaremaa Reforminoored see ei ole peamislet iga jumala päev koosolekud mõnikord kuus kolmapäeviti saame kokku ja räägime korraldame pidusi ja mõtleme rohkem kuidas saaks oma elu ja teiset elu paremaks teha.Demokraatiat on meie elus kõigil, mõnedel rohkem mõnedel vähem. Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.Ja inimesed teavad mida nad teevad kelle poolt hääletavad ja keda nad sooviksid presitendiks kuigi jam kõik seda
Eesti kodanikuks saab laps siis, kui üks või mõlemad vanematest on Eesti kodakondsusega, siis pole oluline, kas laps sünnib Eesti riigis või hoopiski välismaal. Me kõik ütleme, et meil on õigused, ongi, kuid tuleb ka arvestada sellega, et õigustega kaasnevad ka kohustused. Meil on õigus : hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui me oleme saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks; kuuluda erakondadesse; kandideerida Riigikokku, kui me oleme vähemalt 21- aastased; kandideerida Vabariigi Presidendiks, me oleme vähemalt 40-aastased sünnipärased kodanikud. Tihtipeale me hädaldame ja väidame, et me pole oma eluga rahul, aga kui me pole selle jaoks midagi teinud, ei tohiks me ka tegelikult ju kurta millegi üle. Peamisteks kohustusteks kodanikel on allumine põhiseadusele ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima Eesti kaitseväes
propageerima heaks kodanikuks olemist, seletama rahvale, miks on tähtis osaleda valitsemises. Eesti kodanik on hea olla. Kodakondsusega kaasnevad paljud õigused, mis muudavad kodaniku igapäevaelu palju mugavamaks. Minu arvates on kõige tähtsamad kodanikuõigused järgmised: õigus 2 Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium valida, õigus kuuluda erakondadesse ning kandideerida Riigikokku ning Vabariigi Presidendiks. Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti kaitsele, ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata. Samas on paljude arvates oluline asjaolu, et riigi- ja omavalitsusasutustes võivad töötada vaid Eesti Vabariigi kodakondsust omavad isikud. Seega loob kodakondsus paremad väljavaated töökoha leidmiseks. Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga laienevad Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu
Suure konkurentsi tõttu tootsid ettevõtjad täiesti uusi olmekaupu. 2) Miks toimusid muutused moes ja soengutes just 50ndatel ja 60ndatel aastatel. 3) Millised muutused toimusid ühiskonnas II MS järel (naiste roll, sotsiaalfäär, poliitika). Maailmavaade läks vabamaks, üha enam hakati nõudma soolist ja rassilist võrdsust. Naised moodustasid suure osa valijaskonnast ja neid valiti ka valitsusse ning erakondadesse niiet poliitika polnud enam ainult meeste pärusmaa. Kõrgetele ametikohtadele ja armeesse tõusid ka teiste rasside esindajad ehk siis mustad ja kollased. PTK 33 1) Miks leiab USAlik elulaad ja mõtteviis nii suut vastasseisu maailmas. Sellepärast et inimesed kardavad, et nende rahvuslik eripära ja kultuur hävinevad nii. Kuigi praegu on ameerkaliku elulaadi mõju tunda kõigis maailma piirkondades. See avaldub filmides, infotehnoloogias, todus jne.
9. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik. 10. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane,kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikul on kohustus:alluda põhiseaduslikule korrale,võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat,hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest, säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
Mõiste pärit Euroopast.Seostub kodanlike revolutsioonide ja vabariikidega.eri kultuurides ja riikides on arusaam erinev.Ameerikas-riik peab igaühele tagama vabadused.Toimetulek on igaühe enda asi.Euroopas- vabadus ja võrdsus olgu tasakaalus.Ühiskond tekitab sotsiaalseid riske(tööpuudus) ja peab aitama neid ka maandada.Igaühele tuleb tagada inimväärne elatustase. Kodakondsusest sõltub:valimisõigus;kaitseväes teenimine; erakondadesse kuulumine; töötamine kõrgetes riigiametites; töötamine riigi julgeolekuga seotud ametites jne.Kodakondsusest saab loobuda ja seda vahetada.Annab inimesele õigused ja kohustused teatud riigi suhtes. Apatriidid-Kodakondsuseta inimesed.Väga suur hulk ühiskonnas on ohuks stabiilsusele. Modernne ühiskond-mõistlikkus,arvepidamine,ühiskonna progressi ja elujärje paranemist mõõdeti rahas, kaupades ja asjades
Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus.... probleemid meditsiiinis pikad järjekorrad... 13.slaid Kellele teatada inimõiguste rikkumistest? Kohtule, Õiguskantslerile, Euroopa Inimõiguste kohtu poole, kui siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta oma ammendatud ja kaus on läbinud kõik kohtuinstantsid. 14.slaid Kodanikuõigused: Ainult kodanikel on õigus kuuluda erakondadesse. Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks, ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. Kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele. TÄNAN KUULAMAST!
kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Artikkel 20 - § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Artikkel 21 - § 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega
34. Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? 35. Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? 36. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimese õigust levitada ideid, arvamusi ning veendumusi. 37. Kas Eestis on tsensuuri? 38. Nimetage vähemalt kolm juhtu, millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. 39. Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? 40. Kes võivad kuuluda erakondadesse? 41. Millised ühingud, liidud ja erakonnad on keelatud? 42. Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 43. Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 44. Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? 45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47
MEMO Teema Seminar-praktikum Kuupäev 23.10.2015 Kellelt Ulvi Mehiste Kellele Sulev Lääne Eesmärk Õppeseminar Riigikontrolli, Riigikogu ja Riigikantselei töökorraldusega tuvumiseks 1. Riigikontroll Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli ametnikud võivad kuuluda erakondadesse, kuid see ei tohi segada tööd, neutraalsus on oluline. Eetikanõukogu seisukoht – sõnavabadus. Ühe toiminguga tegeleb min 5 kuni 6 inimest. Raportid punane – riigikogule, sinine – ülevaade ilma hinnangute ja soovitusteta, roheline – keskkonna audit. Auditi eesmärk - kuidas riik ja omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, soovitused ja nõuanded, kuidas paremini. Raha kulutamise tulemuslikkus ja vastutustundlikkus.
Eriliste teenete eest riigi ees Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne teise riigi kodakondsust või on hoopis kodakondsuseta. Naturalisatsiooni tingimused: 1) Vähemalt 15- aastane 2) Pikaajaline elamisluba (vähemalt 8 aa. ning 5 aa. neist püsivad) 3) Eesti keele eksam 4) Legaalne püsiv sissetulek 5) Lojaalne Eesti riigile Kodanikuõigused EV-s: I Hääletada Riigikogu ja KOV valimistel ning rahvahääletustel II Kuuluda erakondadesse III Kandideerida EV presidendiks (peab olema vähemalt 40-aa.) IV Kandideerida Riigikokku (peab olema vähemalt 21-aa.) V Ühtki eestlast ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse astumast VI Õigus töötada riigiasutustes ja KOV-es. 16. Neljas võim- meedia Meediakraatia- Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat kriitiliselt, toetavalt, neutraalselt või mingil muul moel. Poliitika järgib meediat.
*õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste *ei tohi Eestist välja saata ega takistada rikkumise korral kohtusse Eestisse asumast *perekond rahva püsimise ja kasvamise ning *ei tohi vaba tahte vastaselt koguda ega ühiskonna alusena on riigi kaitse all talletada andmeid tema veendumuste kohta *kõik inimesed on seaduse ees võrdsed *võivad kuuluda erakondadesse * õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid *kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale pidada ning kaitsta Eesti iseseisvust *õigus vabalt valida tegevusala, elukutset, *õigus osutada põhiseadusliku korra töökohta; kuuluda töötajate ja tööandjate vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku ühingutesse ja liitudesse vastupanu
kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada iseseisvus, töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis ning vastutavatel ametikohtadel riigi- ning omavalitsusasutustes, kuuluda erakondadesse, hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, kandideerida OV valimistel, osaleda rahvahääletusel, otsida välismaal EV kaitset, igal ajal asuda elama Eestisse, mittekodaniku õigused on isiku-, majanduslikud- ja kultuurilised õigused ning õigus kuuluda organisatsioonidesse. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata. Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid inimeste vahel. Rahvusvahelised kohtud on
kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses, Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel, rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega. 3. Kes võivad vastavalt Erakonnaseadusele kuuluda Eestis erakondadesse? 1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Vanusepiir? - 18 eluaastat 4. Kes ei tohi oma ameti järgi kuuluda erakonda või on kohustatud ametiajaks peatama erakondliku kuuluvuse? Nimetage kõik.
1)Seaduse alusel(sünniga) 2)Haldusaktiga(keeleoskus,õigusaktide tundmine,residentsusnõue,elukohanõue,öegaalne sissetulek) Kaotamine 1) Vabastamine 2) Äravõtmine 3) Kaotanuks lugemine(muu kodakondsuse vastuvõtmisega)nt Riigi reetmine Määratlemata õigusmõiste-kaalutlus õigus Kodakondusega Kaasnevad õigused ja kohustused- 1) Õigus teostada võimu(vallimine,rahvahääletus,avalik teenistus,erakondadesse kuulumine) 2) Nii öeldav kodaniku põhiõigused 3) Õigus asuda Eestisse ja õigus mitte olle välja saadetud SUVERÄÄNSUS · Tänapäevane suveräänsus vs absoluutse Monarhi Suveeräänsus · Foormalsed(territoriaaalsed)Piirangud · Materiaalsed(rahvusvaheline õigus)Piirangud PÕHISEADUS · Õiguse süsteemi tipp · Valits korrald alus · Põhi õigused
kohustustega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseadues. Need on õigused riigi kaitsele (ka välismaal), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka riiki ise kaitstam valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: Hääletada Riigikogu ja KOV valimistel (18a) Kuuluda erakondadesse Kandideerida Riigikokku (21) Kandideerida VR Presidendiks (40) Kodanikul on kohustus: Alluda põhiseaduslikule korrale Võtta osa riigikaitsest, 16-60a. Hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest Säästa elu-ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale
8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". i) suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid j) suhtumine ajakirjandusse- tsensuur, suleti palju ajakirju ja ajalehti, nt ,,Maaleht", ,,Postimees" allutati kontrollile k) Riiklik Propaganda Talitus ja selle tegevus- ülesandeks oli teadete andmine Vabariigi Valitsuse ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning
korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Õiguskaitseasutused peavad olema sõltumatud mitte ainult riigiasutustest, vaid ka erakondadest. Nii on piiratud õiguskaitseasutustes teenistuses olevate isikute erakondadesse kuulumist. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. 12. Süütuse presumptsiooni printsiip Nimetatud printsiip on sätestatud PS §-s 22, mille kohaselt: kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole
sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1.5 Jaani inimõigusi on EV-s tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta pöörduda oma õiguste kaitseks? (1p) Euroopa inimõiguste kohtusse. 2
järsk tõus. · Valitsused olid alles kolmandal · Ettevõtete lühiajalised. hääletusel. Vastu pankrotid ja · Erakondi oli liiga võeti Vapside tootmise palju ning olid eelnõu. vähenemine. ebapüsivad. · Tööpuuduse · Vabadussõjalased kasv. astusid · Talude pankrotid. erakondadesse. f) Vabadussõjalased ehk Vapsid: Algne eesmärk: Vabadussõja veteranide huvide kaitse. Poliitilised seisukohad: Tugeva võimuga riigipea ja 50-liikmeline Riigikogu. Kindral Andres Larkast pidi saama riigipea. Vapside põhiseadus võitis rahvahääletusel oktoobris 1933. Vabadussõjalasi saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934. aastal.
Kohtu esimees kohtu juht, 5a. tsüklite kaupa ametis, 2x järjest ei saa. Kohtu esimehe ülesanded:juhib esindab oma kohust, koordineerib õigusmõistmise alast tegevust, teostab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle juhuslikkuse printsiibil, vastutab kohtunike koolituse üle. Kohtuniku valimine:Eesti kodanik, läbinud vastava õppe, eesti k. kõrgtasemel, kõrged kõlbelised kombed, kohtuniku tööks vajalikud võimed & isikuomadused, vestluse läbibiimine, vanus. piir 67 a., erakondadesse kuulumine miinuseks, ettevalmistusaeg 2a.(praktika, eksam), riigikohtuniku nimet. ametisse riigikogu, ametivande andmine. Rahvakohtunik tsiviilriietus, 4a järjest, saavad olla 2x4a. istungitel osalemine ja otsuste tegemineRahvakohtunik ei saa olla: süüdimõistetud,pankrotivõlglane,politsei pädevuses, notarid,advokaadid, riigivalitsuse liikmed, president.haridus ple määrav, vanus aga küll. Kriminaalhooldus selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse
Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbeluse, liiklusohutuse ja koosolekutest osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks 39) Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse? Igalühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse 40) Kes võivad kuuluda erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud 41) Millised ühingud, liidud ja erakonnad on keelatud? Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevu on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega 42) Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? Kohus võib seda teha õiguserikkumise eest
Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks kuuluda erakondadesse kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Seadus Seadus on üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite kogum. Eestis teostatakse vastavalt põhiseaduse §3 järgi riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
Kuresaapad Ilmamaa 2002 Kõndes Ilmamaa 2003 ,,Kupra" algus Kiik 2003 4 Mitteminister Ilmamaa 2004 Ole usin Ilmamaa 2005 Maria. Dokumentaalromaan Kiik 2005 Tondi tulemine. Dokumentaalromaan Kiik 2006 Leida ennast Ilmamaa 2006 Vabanemise rõõmud. Dokumentaalromaan Kiik 2007 No siis... Ilmamaa 2007 Heino Kiik 80 (elulugu) Kiik 2007 Tondionu Ilmamaa 2008 Tudeng Moskvas Ilmamaa 2009 (2) Poliitikas Heino Kiik on kuulunud mitmetesse erakondadesse, näiteks Eesti Sinine Erakond aastatel 1994-2000 , Eesti Demokraatlik partei aastatel 2000-2002 ja Isamaa ja Res Publica liitu. Samuti on ta allakirjutanud 1980. aastal avaldatud 40 kirjale, millega 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga. (3) 5 ,,Maria siberimaal"
pääsenud võõrvõimude sekkumisest. 5. Valitsus Tai riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Tai riigipeaks on päritava võimuga kuningas, kuid troonipärija võimuletuleku peab heaks kiitma Rahvuskogu. Tai seadusandlik organ on kahekojaline (Senat ja Esindajatekoda) Rahvuskogu. Senati 200 liiget valitakse 6 aastaks ühemandaadilistest ringkondadest ning kandideerida võivad üksnes kodanikud, kes ei kuulu erakondadesse. Esindajatekoja 500 liiget valitakse 4 aastaks: 100 liiget üleriigilistest parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel ning 400 liiget mitmemandaadilistest valimisringkondadest enamusvalimistel. Valida võivad vähemalt 18- aastased ning valimine on kohustuslik. 6 5.1. Tai kuningas Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej on üheksas kuningas Chakri dünastiast, mille esimeseks kuningaks sai 1782. Aastal kuningas Rama I
kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne); 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik 3. Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. 4. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD ...
peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate
Sagedased organisatsioonilised ümberkorraldused, ebakindlad omavahelised valimisliidud ning põhimõttelage koalitsioonistrateegia on toonud kaasa vene erakondade toetajaskonna killustumise. 2005. a oli registrisse kantud neli vene parteid, millest igaüks kogus avalikkuse toetust vaid alla 1%. Suure tõenäosusega hääbuvad mõned neist lähiaastatel, teised jäävad alles, ent ei suuda poliitikas kaasa rääkida. Mitmed vene poliitikud on läinud üle tugevamatesse Eesti erakondadesse. Kui algul astusid nad peamiselt Reformierakonda ja Keskerakonda, siis täna leiab mitte-eestlasi kõigi erakondade liikmeskonnast. (Toots 2006) Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on erakonnad organisatsiooniliselt oluliselt tugevnenud. Seaduse järgi peab erakonna registreerimiseks olema vähemalt 1000 liiget. Suuremate erakondade liikmeskond ületab seda piiri 46 korda. Parlamendiparteid tegutsevad ülemaaliselt; erakonna struktuur, juhtimismehhanism ning kohalike
Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. § 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundusühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48). § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks kuuluda erakondadesse kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused
(informatsiooni, ajakirjandus, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne); 8. Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles. (Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad civis kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik ühinemine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisat sioonid); 4. Kaasaegsete omavalitsuste kujunemine; 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema
Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks kuuluda erakondadesse kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused
Euroopa Liiduga reguleerib "Euroopa Liidu kodaniku seadus". Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes seadustega kehtestada piiranguid ning kitsendada nende õigusi. Eestis ei saa välismaalased osaleda Riigikogu valimistel, kandideerida Riigikogusse ega kohalikesse omavalitsustesse, töötada riigiasutustes ega kohaliku omavalitsuse ametikohtadel, samuti ei tohi välismaalased kuuluda erakondadesse. Maa omandamine on seaduses ettenähtud juhtudel piiratud. 2.7 Vähemuste õigused Vähemuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda seovad ühised tunnused või ühised huvid ja keda selle alusel saab eristada rahvastiku enamusest. Eristamise aluseks võib olla rahvus, keel, usk, kultuur, seksuaalne orientatsioon või muu tunnus. 7
3) õigus valida Euroopa parlamenti (ka Euroopa kodanikel) 4) õigus kuuluda erakonda (ka Euroopa kodanikel) 5) õigus teenida Eesti Kaitsejõududes 6) kandideerida valla- või linnavolikokku Vähemalt 21-aastane 1) võib kandideerida Eesti parlamenti e Riigikokku 2) võib kandideerida Europarlamenti 3) vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik saab kandideerida EV presidendiks Euroopa kodanik Vähemalt 18-aastane 1) võib kuuluda Eestis erakondadesse 2) võib valida valla / linnavolikogu 3) võib kandideerida valla / linnavolikogusse 4) võib valida Euroopa parlamenti Vähemalt 21-aastane 1) võib kandideerida Euroopa parlamenti Eesti ühiskonna sotsiaalne kihistumine Tugeva majandusega arengumaa Tugeva keskklassiga ühiskond, ,,banaanivabariigid" kuhu Eesti pürgib straatum üks ühiskonna kiht/klass
(info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks
annaabi.ee 
