Kodanikupäev lisatekst (0)

Kodanikupäev
Kodanikupäeva tunnustus LISA:
Aasta kodanik
Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid.
Riik ja kodanik LISA:
Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima . Valitsus saab võimu rahvalt , ning teda piiravad inimõigused.
Kodanik ja tema õigused LISA:
Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel, kui ta on saanud 16-aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.
Kodanikuks saamine LISA:
Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Lisaks elama Eestis 6 kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva; sooritama eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles); sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami; omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; omama registreeritud elukohta Eestis; olema lojaalne Eesti riigile; andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale".
Eesti Valitsemisvorm LISA:
Rahvas teostab võimu konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln ) Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism – arvamuste ja vaadete paljusus ). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist.
Kodakondsus ja pass LISA:
Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta.
Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras; ( Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.) taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega.
Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps võib sünniga omandada korraga mitu kodakondsust, kui tema vanemad on erinevas kodakondsuses.
Kodaniku kohus LISA:
Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.