Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas (0)

Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas
Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik-Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte.
Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E-demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide nagu Eesti Demokraatia Uuendamine, Sõltumatu Infokeskus. Mulle on antud võimalus arvustada poliitikute, riiklike institutsioonide ja riigiametnike vigu, seejuures puuduvad kahjulikud tagajärjed minule . Seda tänu demokraatliku ühiskonna sallivusest erinevate poliitiliste vaadete vastu. Kuna internet on muutunud tänapäeva inimese lahutamatuks kaaslaseks on ka kergem saada seeläbi iseseisvalt head kodanikuharidust.
Vabad valimised annavad mulle võimaluse valida ja seega valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Minu riigis Eestis on see justnimelt õigus mitte kohustus nagu Luksemburgis, Kreekas või Austraalias. Siiski oli aastal 1932 tollases Eestis toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmisest kohustuslik ning trahv 5krooni, see suurendas küll valijate protsendi 92%-le. Eestlased aga ei kasuta õigust anda oma hääl, sest näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli valijaid vaid 61,9%. Valimisõigus on ajaloo jooksul laienenud , sest kui varem oli hääleõigus majanduslikult kindlustatute valgenahaliste meeskodanike pärusmaa, siis nüüd on 21.sajandil hääleõigus pea kõigil täiskavanutel. Seega inimeste valimisõigust ei määra enam rass, nahavärvus, usk või sugu. Mina kasutan tingimata võimalust osaleda valimistel, seeläbi püüan leida vastukaja oma nõudmistele riigi ees.
Ühinemisvabadus tagab kodanikele võimaluse luua ühendusi seltsingutest erakondadeni. Inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid. Demokraatlikus ühiskonnas on loodud kõik eeltingimused, nüüd piisab vaid inimeste aktiivsest pealehakkamisest ja huvi välja näitamisest. Kodanikel on võimalus leevendada mingeid kindlaid probleeme lähtuvalt enda huvidest. Selleks saab luua erinevaid mittetulundusühinguid nagu seda on juba tehtud AIDS’i ennetamiseks, naabrivalveks, üksikemadele, loomade aitamiseks. Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti kodanikkonnast, millega ollakse Euroopas esirinnas, kui arvestada, et Eestis ei kuulu ametiühingud erakondade liikmeskondadesse. Seega on mul võimalus läbi kodanikuorganisatsioonide ise riigis midagi korda saata, seda kas siis poliitilisel, majanduslikul või sotsiaalsel tasandil.
Demokraatlik režiim pakub kodanikele palju õigusi ja võimalusi. Seda aga ka eeldusel , et neid tõepoolest kasutatakse. Tänapäeva probleem on rohkem see, et inimesed on pasiivsed ning ei hooli end ümbritsevast elust. Demokraatia on jätkusuutlik vaid siis, kui on täidetud peamine tunnus- rahva võim. Rahvas peab tegutsema koos ning kujundama üsnagi noorest demokraatiast kodanikuühiskonna. Tänases ühiskonnas on teabeallikate paljusus suurendanud meie võimalusi kaasarääkimas ühiskonnas toimuvast.