Mida
tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?
Eesti
kodanikuna saan aidata inimesi kes on hädas , jne.
hääletada
Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning
rahvahääletusel,kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks.
kuuluda erakondadesse.
kandideerida
Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane.
kandideerida
Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane
kodanik.
Kodanike
kohustused on
alluda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaffabob
Õppematerjali autor
Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõiguste Ülddeklaratsioon, euroopa inimõiguste konvetsioon, euroopa sotsiaalharta 3
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus.
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks
õppida ja ühiskonda sulanduda. Samas on see vaba ühiskonna loomulik osa. Eesti kodanikul on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat,hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest,säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Ka minul tuleb tulevikus minna sõjaväkke ja õppida oma riiki kaitsma, arvan, et on igati loomulik, et iga meessoost kodanik on võimeline vajadusel Eesti eest võitlema. Samuti on mul on kindlasti tulevikus perekond ja hoolitsen oma laste ja naise eest. Kui mu vanemad jäävad vanaks ja küsivad abi, siis aitan nii kuis jaksan ja olen neile toeks. See on küll kodaniku kohustus, aga samas teen seda hea meelega. Ka vanemad on mu haridusse ja õnnelikuks olemisse palju panustanud. Eesti kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi kaitsele, isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused.
Kodanikupäev Kodanikupäeva tunnustus LISA: Aasta kodanik Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA:
Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Juhtivate institutsioonide persoonid nimepidi. * Eesti Vabariigi President- Toomas Hendrik Ilves , Peaminister -Andrus Ansip, Tõnis Lukas-
4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid