Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis luuakse kas avalikes huvides või erahuvides. Tunnused: On lahutamatult seotud ühe või mitme füüsilise isikuga Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi Jaguneb eraõiguslik (erahuvides loodud) ja avalik-õiguslik (avalikes huvides loodud) Omab nime – eristab teistest isikutest Omab asukohta -kus asub tema juhatus või seda asendav organ Juriidilise isiku õigusvõime on sätestatud seadusega Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ (või nende liige). Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida,et tegutsetakse avalikkuse huvides,mitte erahuvides tõsta valitsemise tõhusust arvestada korruptsiooni ohtu sisekontroll:juriidiline(vastavus normatiividele) ja psühholoogiline(ametnikukultuurist kinni pidamine) poliitiline kontroll:varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine õiguslik kontroll:kohtusüsteem,ombudsman ehk sõltumatu lepitaja
Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 13. juriidiliste isikute liigid a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. b) Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus
ÜLDSÄTTED *eraõigus on õiguse osa või valdkonnad, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja erantonoomia ( iseloomustusõigus ) alusel KUI ÜLDOSA SÄTE ON VASTUOLUS ERIOSA SÄTE TÄPSUSTAB ALATI ÜLDOSA SÄTET Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ISIKUD Juriidilised isikud: Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kõige eest Osaühingu puhul seab üldkoosolek ja nüukogu võtta vastu ja juhatuse pädevus. Füüsilise isiku õigusvõime: Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
• Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Õigussuhte objekt – millele õigussuhe on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime • Õigusvõime – isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi • Inimese õigusvõime algab elusalt sünniga ja lõpeb surmaga • Teovõime – isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi • Teovõime on seotud psüühika tasemega • 5-aastane ei sõlmi ostu-müügilepingut Teovõime ja valimised • PS § 57
Kui inimene kaob ära siis teda tunnistatakse surnuks 5 aasta pärast, kui ta pole varem välja ilmund. Näiteks: inimene kaob ära 01.09.2000 tema lahkumist hakkatakse lugema 02.09.2000 ja surnuks tunnistatakse 02.09.2005 JURIIDILISED ISIKUD Juriidilise isiku mõiste: Juriidiline isik on seaduse alusel loodud subjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu.
Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides. Sellisteks juriidilisteks isikuteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord, juhtimisstruktuur, tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord kehtestatakse seadustega. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Füüsiline isik – on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik – on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides. Sellisteks juriidilisteks isikuteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Nende juriidiliste isikute asutamise kord, juhtimisstruktuur, tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord kehtestatakse seadustega. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutused ja organisatsioonid) Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing Avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt ERR, Tartu Ülikool jne (saab olla ka riik, linn või vald) Õigusvõime - isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga Teovõime - isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, algab 18. aastaselt Piiratud teovõime - 7- kuni 18aastasel lapsel või isikul kellel on
2) inimtahtest sõltumatu sündmus ÕIGUSSUHTE OBJEKT-ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene 2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid, asutused Juriidilised isikud · eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing · avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt TÜ, rahvusringhääling avalikõiguslikuks jurdiidiliseks isikuks saab olla ka riik, linn või vald Õigus-ja teovõime ÕIGUSVÕIME-isiku võime omada õigusi ja kohustusi, algab sünniga, lõpeb surmaga TEOVÕIME-isiku võime oma tegudega omada tsiviilõigusi ja võtta kohustusi, neid muuta või lõpetada, 18.a
Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiliste isikute liigid. – Avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - Riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (notar, linnavalitsus, maavalitsus, KOV, Eesti Televisioon) Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik. (OÜ, AS, SA, MTÜ) Nende vahe – üks on loodud erahuvides, teine avalikes huvides 11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul? Millises vormis võib tehingut teha? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Toimumiseks piisab ühepoolsest tahteavaldusest.
Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidilise isiku teovõime võime teha kehtivaid tehinguid,
Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja... - Avalik õigus – rahvusvaheline, haldus, kiriku, kriminaal, kohtu, finants, sotsiaal. - Eraõigus – Tsiviilõigus: võla, asja, perekonna, pärimus. Kaubandus-majandus-äriõigus: ühingu, panga, väärtpaberi,autori,konkurentsi. Tööõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. - Ius non scriptum – kirjutamata õigus. Õigus käis hõimkondade tava ja moraalitunde järgi
Eristatakse pol. Institutsioone(erakond), võimuinstit.(parlament, volikogu, riigipea), valitsemisinstit. (valitsus, riigiametid) järelvalveinstit.(kohus, inspektsioonid) nt. Tervisekaitseinstit. , eesti rahuvusringhääling BÜROKRAATIA: ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. ÜL: poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija, vahekohtunikuks olemine, ametkonna arendamine. *Jälgida, et tegutsetakse avalikkuse huvides, mitte erahuvides. *tõstavalitsemise tõhusust. *arvestada korruptsiooniohtu. KONTROLLIB: sisekontroll - juriidiline, pol.kontroll varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine, õiguskontroll kohtusüsteem. Riigikontrolör: Mihkel Oviir. Kntrollib riigiasutusi. RIIGIPEA: Eesti Vabariigi Presidendiks võib saada vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik.Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks
(võlaõiguslik tehing) Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne Ainult omanik võib käsutada-tehingute tegemine, kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine, vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu) Eraõiguslik-erahuvides. Liigi kohta käiva seaduse aluses loodud (osaühing, sihtasutus, mittetulundusühing, turundusühistu, aktsiaselts) Avalikõiguslik-avalikes huvides. Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald) (16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju? Subjekt-õpilane ja kool, objekt-aken, subjekti kontroll- õpilane on füüsiline isik, kool on juriidiline isik, avalikõiguslik-kuulub Tallinna linnale. Sisu- õpilane peab Tallinna linnale akna kinni
süüdistust. Haldusülesannete täitmine-ülesannete täitmist ei pea üldjuhul teostama riik või kohalikud omavalitsused ise, vaid nad võivad need üle anda ka eraõiguslikele isikutele, tagades samal ajal nende täitmise. Volituste alused-seadusega, haldusaktiga, halduslepinguga. Kaalutlused- kas ei halvene ülesande täitmis kvaliteet ja kas ei kahjusta isikute huve, õigusi. Ametiabi-Antkse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega. era- ja avalik õiguslik juriidiline isik-on erahuvides seaduse alusel loodud juriidiline isik, mille liigid on äriseadustikus ja teiste seadustes määrastletud kui äriühingud. AÕJi on riik, KOV´i loodud üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. füüsilise ja juriidilise isiku teovõime-võime teha kehtivaid tehinguid, Eestis 18 aastane, kes annab aru oma tegevustele. Juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks tahet, mis toimiks juriidilise isiku huvides, ilma inimeseta, kellel on tahe sünniga kaasas jur.isiku
Juriidiline isik on loodud isikud ning nad luuakse selleks, et osaleda õigussuhtes. Luuakse seadusega kindlaksmääratud viisil, on enamasti füüsiliste isikute ühendused. Juriidilised isikud jagunevad: · Avalikõiguslik. Avalikõiguslikud peavad silmas avalikku huvi, nende ülesanne on täita riigi funktsioone. Nende kaudu toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel. · Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid. · Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tööõigus Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõiguse printsiibid: · Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. · Töötingimused on riigikaitse all.
eesmärgi saavutamisel, tähtaja saabumisel, kui ei ole tähtaega asendatud. Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta, muul ettenähtud alusel( seadus, põhikiri, leping) 8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. V: avalik-õiguslik on loodud avalikus huvides; -riik -KOV-i üksus -avalikes huvides loodud jär. Isik- V: Ebaõiguslik on loodud erahuvides: -täisühing -usaldusühing -OÜ, AS, tulundusühistu need kõik on äriühingud! -SA, MTÜ 9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. V: Tehing on toimib või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühine tehing ei ole alguses peale õiguslikke tagajärgi. See on heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv tehing, näilik tehing.
Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. · Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. · Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse
(3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. (3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna
juriidiline kehtivus-siduvus. Üldreeglina kehtib tehingu sisu kohta vormivabadus. Tehing võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seaduses ei ole ettenähtud tehingule kohustuslikku vormi. Tahteavaldusi on võimalik teha kõigil õigussuhte subjektidel. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Äriseadustik liigitab ettevõtjad: 1
ERAÕIGUS Kaubandusõigus Ühinguõigus Tsiviilõigus: 1.Asjaõigus 2.Pärimisõigus 3.Võlaõigus 4. Perekonnaõigus AVALIK ÕIGUS 1.Riigiõigus 2.Haldusõigus 3.Kriminaalõigus 4.Finantsõigus 5.Sotsiaalhooldeõigus ÕIGUSSUBJEKTID Füüsilised isikud-isik Juriidilised isikud: Seaduse alusel loodud õigussubjekt. 1.eraõiguslikud-äriühingud(OÜ, AS jne, eraorganisatsioonid, mittepoliitilised (korteriühistu), mittetulundusorg (spordiklubid jne), sihtasutused (fondid jne) Luuakse erahuvides. Kantakse riiklikku registrisse. 2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik,vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.) Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel. Teenivad kogu rahva huve. ÕIGUSVORM e ÕIGUSALLIKAS(a 510.) Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus)
Juriidilise isiku tunnused positiivse õiguse kohaselt: · Täielik õigusvõime (PS § 9; TsÜS § 26 lg 1); · Organisatsioonilise ülesehituse olemasolu (aluseks põhikiri või ühinguleping). Peab tagama iseseisva tahte · moodustumise ning selle väljendumise. · Eraldatus oma liikmetest. · Iseseisev varaline vastutus. Kindlale eesmärgile suunatus ei ole juriidilisele isikule iseloomulik tunnus. 1.2. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik- on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on ammendavalt äriseadistikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: 1. äriühingud: täisühing- on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise
on omavalitsusliidud, mis töötavad kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel. Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Elanike kogumit Avalik-õiguslik juriidiline isik (AÕJI) on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (Tartu Ülikool) Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle. Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Riigieelarvet võib defineerida kui riigi kulude ja tulude plaani mingi eelarveperioodi (tavaliselt aasta) kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahandamisel Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt
hüvitamist. Eeltoodud näidetes põhinevad isiku õigused vastavatel AÕS-i ja VÕS-i normidel. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud: füüsiline isik või juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seda kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on loodud erahuvides: äriühingud – täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing) või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-õiguslikud juriidilised isikud: riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik). Tsiviilõigus sätestab tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise reeglid ja tsiviilõiguste teostamise viisid.
kohustused. Liigid: 1) Riigiõiguslikud suhted 2) Võlaõiguslikud suhted 3) Asjaõiguslikud suhted 4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene 2) Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime on võime oman Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,
9. Deliktivõime. Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiline isik on sedaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul
9. Deliktivõime. Isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiline isik on sedaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 11. Tehing. Leping. Milline erinevus on tehingul ja lepingul
Juriidiline isik on kas eraõiguslike või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik on juriidline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigud: Riik, Avalik-õiguslikud korporatsioonid(notarid, Eesti advokatuur, kohaliku omavalitsuse üksused), Avalik-õiguslikud asutused(Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Töötukassa). 12 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seaduse näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Mittetulundusühing, Sihtasutus. 13 Tehing. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed lepingud. 14 Mida tähendab tühine tehing. Tühine tehing:
3. sõjategevus v loodusõnnetus, arvates sündmuse lõppemisest - 2a Teatud tingimustel lühem tähtaeg, sest on suurem tõenäosus, et inimene on surnud. Surnuks tunnistamine = tavaline surm Kui inimene ilmaasjata surnuks tunnistatakse, siis peab surma ümber lükkamiseks kohtusse pöörama Juriidiline isik Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik (konkreetne seadus). eraõiguslik - erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik osaühing - äriühing, kus osadeks jaotatud osakapital aktsiaselts - aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mõeldud suurema käibega tegevuseks usaldusühing - 1 osanik usaldusisik, kes ei vastuta oma varaga täisühing - võla korral vastutab oma varaga tulundusühing - äriühing, mis tegeleb liikmete tegevuse toetamisega mittetulundusühing - mittetulunduslikud eesmärgid
3) deliktvõime - kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise e delikti eest. Kompetents. riigiorganite õiguste ja kohustuste kogum, mis on kirja pandud riigi poolt. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhetes osaled organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna. esinevad juriidiliste isikutena. juriidilised isikud jaotatakse eraõiguslikeks ja avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks. eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Õigussuhte objekt. Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib. Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud
õigusrikkumise eest 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Avalik-õiguslik ja eraõiguslik. /// Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel/// Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik( täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing) 11. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus/// Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi
Töö olen jaganud kahte peatükki: Juriidilise isiku olemus ja jagunemine ja Juriidilise isiku valik. Peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Lisaks toon tekstist välja mõned mõisted ning selgitan neid eraldi mõistete sektsioonis. 4 MÕISTED: Õiguskord - ühe riigi õigusnormide kogum. Õigusvõime - õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Eraõiguslik juriidiline isik – erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Avalik-õiguslik juriidiline isik - on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Ainuvastutava administratsiooni printsiip – (avalik-õiguslik juriidilise isiku puhul) mingi konkreetne administratsioon vastutab kindla valdkonna eest. Nt: Eesti Pank on ainuvastutav
alla 7-aastase alaealkise tehtud ühepoolne tehing on ühine. kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõim,et laeindada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. JURIIDILINE ISIK on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil teatud liiki juiidilise isiku kohta käiva seaduse alusel otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK · loodud erahuvides · asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel · peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtted äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. · tulundusühistu asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus · eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekid seaduses ettenähtud registrisse
omandada. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: avalik-õiguslik ja eraõiguslik Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 10. Tehing. Mida tähendab tühine tehing
objekt. Õigussuhte subjektid: 7) Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 8) Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 9) Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 11) Tehing- Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla
(delikti) eest 10 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid- Juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i. Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel. 11 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. jur isik mis on loodud erahuvides. Nt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselt, sihtasutus jne. 12 Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajörje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolsed või mitmepoolsed. 13 Mida tähendab tühine tehing. heade kommete või avaliku korraga vastuolus tehing, seadusega vastuolus olev tehing, näilik tehing. Tehing mis on tehtud eksimuse pettuse,
kauba üleandmine(ostumüügileping); Subjekt Isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud(füüsiline, juriidiline isik) Subjektiivne õigus. Konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist. Juriidiline kohustus. See, kellelt käitumist nõutakse. Juriidiline fakt. Konkreetne äitumisakt, mis on õigusega reguleeritud. Raha laenamine, kauba ostmine, juriidiline fakt tekitabki õigussuhte. Juriidiline isik. A) eraõiguslikud loodud erahuvides(TÜ, OÜ, AS, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing) Õigus- ja teovõime tekib juriidilisel isikul registrisse kandmise hetkest. Antakse välja registrikaart. B) Avalik-õiguslikud loodud avalikes huvides, konkreetse seadusega. (Eesti Televisioon, rahvusraamatukogu. Õigus- ja teovõime tekib avalik-õiguslikul isikul seaduses sätestatud ajal ja ulatuses. Inimõigused. Väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas
Selleks on seadusandja seadustega andnud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Nt ülikoolid, töötukassa, Eesti pank Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud: -Täisühing -Usaldusühing -Osaühing -Aktsiaselts
Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadus ealusel. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviil kohustusi, va need, mis on omased üksnes inimesele. Juriidilise diskud jagunevad avalikõiguslikeks juriidilisteks isikuteks - Riik, kohaliku omavalitsuse üksus – kes on loodud avalikeks huvideks ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks – on erahuvides ja selel juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on vastavalt äriseadusele täisühingud, usaldusühingud, OÜ, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse ja tema organite pädevuseks on põhikiri või ühingu leping. Juriidilise isiku tegevust juhib juhatus ning nõukogu olemas olul ka nõukogu. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav
muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Jur.isiku õigusvõime ...on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 12. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 13. Tehing. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 14
neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu
neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu
Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel 2. otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Juriidiline isik jaguneb kaheks: eraõiguslik – loodud erahuvides (täisühing, osaühing, aktsiaselts, sihtasutus, mittetulundusühing) avalik-õiguslik – loodud avalikes huvides (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik) Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. 52. Tsiviilõigussuhte objektid
Avalik sektor tegeleb üldiste rahvuslike huvide kaitsmisega seda kujundava poliitika ja seadusandlusega. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ehk riiklikud institutsioonid: Ø seadusandlikud asutused (Riigikogu) Ø keskvalitsus (ministeeriumid) Ø kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused) Ø muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). Ärisektor ehk erasektor tegutseb erahuvides omaniku ehk algataja initsiatiivil. Nende eesmärgiks on läbi ettevõtluse toota kasumit. Kolmas sektor ehk nn. mittetulunduslikud organisatsioonid tegeleb avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega ja kodanikualgatuse ellu viimisega. Kolmandas sektoris tegutsejad võib jagada kaheks: Ø professionaalne tegevus, kus palgatöötajad tegutsevad avalikkuse huvides; Ø vabatahtlik tegevus, kus kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel elu viiakse. Riigi roll majanduses
Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Füüsilised isikud
sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile tuua? 1. AVALIKU SEKTORI JA ÄRIÜHINGU JUHTIMISE ERINEVUSED Uue avaliku halduse paradigma raames on avalikus sektoris püütud rakendada ärisektori juhtimisvõtteid organisatsioonidevahelise konkurentsi soodustamist,
õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1]) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Täisühing ,Usaldusühing, Osaühing, Aktsiaselts, Tulundusühistu, Mittetulundusühing, Sihtasutus. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilise isikuga omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Jur.isikud:avalik-õig ja eraõig isik Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. EÕ j/i on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. AÕ j/i on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm.
õigusrikkumiste eest. 9. Juriidiliste isikute liigid juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: 1)avalik-õiguslik 2)eraõiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seduse alusel Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid juriidiline isik, mis on loodud erahuvides: täisühing, usaldusühing, tulundusühing, OÜ, AS, sihtasutus, MTÜ 10. Tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õiguslikt tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võib olla ühepoolne (pärandamine testamendiga) ja mitmepoolne (ost-müük) e leping. Tehing on inimese tahteavaldus, väljendab soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavaldus võib olla otsene, kaudne või vaikimine.
annaabi.ee 
