Maailm 20. sajandi algul (0)

20.sajand

Maailm 20. sajandi algul

Moesõnaks oli „progress“ – tulevikku suhtuti optimistlikult
Maailma valitses Euroopa.
20. sajandist loodeti palju, aga oli hoopis palju tapmist jne
1. tööstuse areng ja linnastumine

• Tähtsaim majandusharu – tööstus
  
• Kasvas turgu kontrollivate suurettevõtete – monopolide – tähtsus
  
• Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanike kasvu
  
• Inglismaal elas linnades 80% elanikest
  
• Saksamaal 60% elanikest, prantsusmaal ja USA-s 40%
  
• Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku oli Euroopas 135, sajand varem oli neid 23
  
• Maailma suurm linn 1900 – London – elanikke umbes 6,5 miljonit
  
• Võrdlus: 100 aastat varem 860 000 elanikku
  

2. teaduse ja tehnika areng

• Sajandi vahetuse paiku sündisid aatomi- ja relatiivsusteooria
  
• Albert Einstein
  
• õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud)
  
• ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis)
  
• valmivad üha suuremad laevad ( Titanic )
  
• valmis lennuk (vennad Wrightid)
  
• autotööstuses võeti kasutusele konveier
  

3. rassism

• rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma
  
• valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine
  
• suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil
  

4. antisemitism

• antisemitism – juudivaenulikkus
  
• 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine .
  
• Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud.
  

5. naisõiguslus

• 20. Sajandi algul algas maiste võitlus valimisõiguse eest
  
• Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal
  
• Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes
  
• Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine ( suitsetamine )
  

6. tööliste võitlus õiguste eest

• Sotsialistlike õpetuste levik ( Marxi õpetus)
  
• Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomaduse kaotamist, teised pooldasid reforme, mis parandaks tööliste olukorda
  
• Tööliste põhinõudmine – tööpäeva lühendamine (tööpäeva pikkus võis olla 10-12 tundi)
  
• Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik
  

7.väljaränne Euroopast

• Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord euroopas
  
• Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad
  
• Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid
  
• Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse
  
• USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest
  

Imeralism – suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas
Šovimism – suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks
Suurbritannia , kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit.
Suurriigid 20. sajandi algul.

Suurbritannia

• Riigikord : parlamentaarne monarhia
  
• Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid
  
• Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In.
  
• 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII
  
• Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise – Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas)
  
• Probleem Iirimaaga (Home Rule ) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus )
  
• Sufražetid: naised kes nõudsid valimis õigust.
  

Prantsusmaa

• Riigikord: parlamentaarne vabariik
  
• Mitmeparteilisus
  
• Põllumajandusmaa
  
• Skandaalid: Dreyfusi protsess – kahtlustati riigireetmises saksamaale (süütu)
  
• Georges Clemenceau : tuntuim poliitik
  
• Kiriku ja riigi eraldamine – Clemenceau peamine liikumine, kirik ja koolid pidid olema erladatud, levisid haigused kuna koolides tüdrukud ei pesnud ennast usulistel põhimõttetel.
  
• Revanšism: makta saksamaale kätte( koolides õhutati viha saksamaa vastu)
  

Saksamaa

• Riigikord: parlamentaarne monarhia
  
• Keiser Wilhelm II
  
• Euroopa mandriosa arenenum tööstusmaa
  
• Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks
  
• Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest )
  
• soov jagada asumaad maailmas ümber
  

USA

• riigikord: presidentaalne vabariik
  
• vabariiklik ja Demokraatlik Partei
  
• majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte
  
• presidendid : Theodore Roosevelt , William Taft , Woodrow Wilson .
  
• Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest
  
• Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico , Filipiinid , Columbia ), Panama kanal )
  

Venemaa 20.saj. algul.

• Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes)
  
• Nikolai II
  
• Venemaal polnud ühtegi parteid
  
• Iseloomustas:
  
  • tööstuse kiire areng (tehaste rajamises, tööliste peale ei mõeldud)
    
  • tööliste raske olukord ( palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad)
    
  • talupoegadel oli vähe maad
    
  • Paljurahvusline riik
    
• 1904 -1905: Vene-Jaapani sõda
  
• 9.jaan.1905 – Verine pühapäev - revolutsiooni algus
  

16. Oktoober 1905 „Oktoobrimanifest“

• Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.)
  
• Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum
  
• 1097 – revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne
  

P. Stolõpin

• Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga.
  
• Vene keelde tekkisid uued väljendid:
  
  • Stolõpini vagun
    
  • Stolõpini lips jne.
    
• Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI
  
• Venestamine
  

Soome

• Riigikord: suurvürstiriik
  
• Algas venestamine
  
• Seni oli ametlik keel rootsi keel, nüüd vene keel
  
• Soomes tekivad:
  
  • Vanasoomlased – alalhoidlikud soomlased (nad ei tahtnud tülli minna, kartsid et mäss teeb asjad hullemaks.) kasutasid Soome keelt.
    
  • Noorsoomlased – käremeelsed, mässajad, vastuhakkajad, Kasutasid Rootsi keelt
    
  • Soome Sotsialistid : töölised.
    

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Riikide liidud

1882 kolmikliit

• Saksamaa
  
• Austria-Ungari
  
• Itaalia
  

Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel. Itaalia nõrgim lüli.

Antant

• 1893 loodi Vene-prantsuse liit
  
• 1904 loodi Prantsuse-Inglise liit ( Entente cordiale)(südamlik kokkuleppe)
  
• 1907 liidi Vene-Inglise liit
  

Rahvusvahelised kriisid

• 1905 I Maroko kriis
  
• Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle.
  
• Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega
  
• Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega
  

1908 Bosnia kriis

• 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia
  
• Venemaa ja Serbia olid selle vastu
  
• Saksamaa toetas Austria-Ungarit
  

1911 II Maroko kriis

• Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos
  
• Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga.
  
• Tänu Suurbrtiannia sekkumisele, kriis lahendati
  
• Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vasttasuks osa Prantsuse Kongot.
  

1911 Tripolitaania sõda

• Itaalia vallutas liibüa
  
• Esimene sõda kus kasutatakse lennuki pommitamist
  

Balkani sõjad

I Balkani sõda

Ühelpool:
Türgi
Teisel pool:

Serbia

Bulgaaria

Montenegro

Kreeka
Türgi kaotas ja väga suure osa oma maast

II Balkani sõda

Ühelpool:
Bulgaaria
Teiselpool :

Kreeka

Rumeenia

Serbia

Türgi

Montenegro
Bulgaaria kaotas ja kaotas maad

Balkani sõdade tulemused

• Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel
  
• Serbiat toetas Venemaa
  
• Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu
  
• Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast.
  

Balkani püssirohutünn

Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata.