Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul (0)

1) Miks teravnesid suurriikide vahelised suhted XX saj algul?
Seetõttu, et Euroopa riigid hakkasid grupeeruma sõjalistesse blokkidesse, mis pingestas suhteid. Kuna liitudel olid ühised vaenlased, siis teravnesid suhted mitteliitlastega ja tihti ka loobuti varasematest liitudest, et sõlmida uusi, mis pingestas suhteid veelgi.
2) Tehke kokkuvõte 2 sõjalise liidu kujunemisest – Kolmikliit ja Antant:
- millal, millised riigid ja miks ühinesid?
1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks.
1904 . a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus Antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähendas aga see leping maade ja rahvaste jagamist - Egiptus Inglismaale , osa Marokost Prantsusmaale, osa Hispaaniale jne. 18. sajandist peale oli nende riikide vahel valitsenud äge konkurents ning peetud ka sõdu. Uus rahvusvaheline olukord sundis vanu vastaseid aga kokku leppima, sest mõlemad nägid Saksamaas ohtlikku vaenlast.
- värvige kontuurkaardil riigid vastavalt liitu kuulumisse
- kumb liitudest oli Teie meelest tugevam ja miks?
Minu arvates oli tugevam liit Atant , sest sellel liidul olid ühised eesmärgid ja vaenlased, samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust , kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast.
3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa ?
Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi , kreeka ja albaania alad.
4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse.
1. Ameerika- Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla.
2. Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist.
3. USA toetas vastuhakku Kolumbia vastu, mille tulemusena eraldus 1903.a Panama riik ja sõlmis USA valitsusega lepingu, millega andsid USA-le rendile Kesk-Ameerikat läbiva kanali.
5) Miks Serbia Balkani sõdade tulemusena tugevnes , aga Türgi ja Bulgaaria nõrgenesid?
1912. aasta sõjas vallutasid Serbia, Makedoonia ja Bulgaaria Türgi. Selle tulemusel omandas Bulgaaria väga suured alad ning järgmisel aastal ründasid endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ja võtsid kõik vastomandatud maad talt ära. See võõrandas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidega.
6) Miks hakati Balkanit nimetama Euroopa püssirohutünniks?
Balkani sõdades tugevnes teistest tunduvalt Serbia, mis aga teravdas ta suhteid Austria-Ungari keisririigiga. Et Serbiat toetas Venemaa ja Austria-Ungarit Saksamaa, hakati Balkanit nimetama „Euroopa püssirohukeldriks”. Euroopa kohale oli tekkinud sõjaoht.