50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KK2sper
Õppematerjali autor
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a. Toimus Serbia, Bulgaaria, Montenegro ja Türgi vahel.Türgi kaotas
kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saks
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes eesmärkides. Sisuliselt tähenda
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tar
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud.
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu Idas kaitselahi
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime jä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid