Looduslik valik, olelusvõitlus, makroevolutsioon, genofond, geenimutatsioon. (0)

Ül. 1
Seleta mõisted
1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad.
2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest.
3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga.
Ül. 2
Too näide iga liigitekke võimalusest.
Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid.
Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik.
Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn
Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane , rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil)
Ül. 3
Nimeta neli viljastumise vältimise viisi
1) ajaline isolatsioon
2) käitumuslik isolatsioon
3) mehhaaniline isolatsioon
4) sugurakkude keemiline sobimatus
Ül.4
Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk)
1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid.
2) populatsioonides toimuvad üksteisest sõltumatult juhuslikud muutused ( geenitriiv )
3) populatsioonides levivad erinevad geneetilised mutatsioonid
Ül. 5
Mis takistab geenivoolu ja selle kaudu populatsioonides segunemist?
Ristumisbarjäär
Ül. 6
Kuidas nimetatakse hobuse ja eesli hübriidi?
Muulaks
Ül. 7
Seleta lahti, mis juhtub kui koer ja hunt saavad lapse?
Neil tuleb viljatu järglane.
Ül. 8
Miks putukatel esineb genitaalide mittesobimatus?
Sest nende genitaalid on moodustunud välisskeletti materjalist kitiinist, seetõttu jäigad.
Küsimused
1. Mis on süstemaatika ühik?
2. Nimeta eluslooduse klassid + näide
3. Mis on taksonoomia ?
4. Kes pani aluse kaasaegsele organismide süsteemile ja taksonoomiale?
5. Nimeta eluslooduse kolm domeeni.
6. Mille vastu on MRSA tundetu?
7. Nimetage eluslooduse kuus riiki.
Vastused
1. Takson
2. Liik (Homo sapiens )
Perekond (inimene)
Sugukond (inimesed)
Selts (esikloomalised)
Klass ( imetajad )
Hõimkond ( keelikloomad )
Riik (loomad)
3. Teadusharu , mis uurib nii tänapäevaste kui ka väljasurnud organismide mitmekesisust ja omavahelisi sugulussuhteid
4. Carl von Linné
5. Bakterid , arhed , eukarüoodid
6. Antibiootikumide
7. Bakterid, arhed, protistid , taimed, seened, loomad
1. Mis moodustavad populatsiooni genofondi?
2. Kuidas mõjutab erinev keskkond liigisiseselt taimi ja loomi? Too näide.
3. Paranda valed laused õigeks.
• Suguline paljunemine on iseloomulik kõigile hulkraksetele organismirühmadele.
• Kombinatiivne muutlikkus on ainus muutlikkuse viis mittesuguliselt sigivatel organismidel.
• Pudelikaelaefekt on isendite pikaajaline suure arvukuse periood, mis põhjustab olulisi muutusi populatsiooni geenifondis.
4. Mis on bioloogilised mutageenid? Too näiteid(2).
5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen . Joonista üks oma vabal valikul .
6. Selgita pudelikaelaefekti põhimõtet. Tee joonis.
7. Ühenda paarid:
1.geneetiliselt määratud tunnus a)ameerika põlisrahval pole B- ja AB veregruppi.
2.rajaja-ehk asutajaefekt b) keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine.
3.geeni mutatsioon c)silmavärv
4.modifikatsiooniline muutlikkus d) albinism
VASTUSED
1.Kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid.
2. Sõltuvalt kasvukeskkonnast võib samade geenidega taime välimus olla väga erinev, loomariigist võib näitena tuua vesikirbu, kellel sõltuvalt kiskjate olemasolust ja hulgast on/ei ole peas kiiver.
3.
1) Õige
2) Vale. Mutatsiooniline muutlikkus...
3) Vale. ... lühiajaline väikese arvukuse periood...
4. Mutatsioone põhjustavad bioloogilised tegurid. Nt: viirused , bakterid, genoomis ringi liikuvad DNA-lõigud.
5. Füüsikalised(radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon ). Keemilised( ravimid , kemikaalid , orgaanilised ained).
6. Pudelikaelaefekt – mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena mõne isendini. Isendite lühiajaline väikese arvukuse periood põhjustab olulisi juhuslikke muutusi populatsiooni geenifondis.
7. 1-c
2-a
3-d
4-b