Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LIIGIKAITSE (0)

1 Hindamata
Punktid
LIIGIKAITSE
Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid.
Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid.
70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko ,Madagaskar, Peruu jne
50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga.
Kõige enam on ohustatud kahepaiksed , peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid.
Tulipunkt – vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud.
LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED
  • Elupaikade hävimine
  • Võõrliigid
  • Loodusresursside ülekasutamine
  • Saastatus , sh eutrofeerumine ja haigused
  • Inimtekkelised kliimamuutused
LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS
  • Mõisate loomapargid (18-19.saj)
  • Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850)
  • Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool)
  • Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad
  • Loodus ja loomakaitseseadus
Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti ,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik.
LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED
  • Ohustatus
  • Haruldus
  • Teaduslik väärtus
  • Looduskaitseline või esteetiline väärtus
  • Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused

LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED
  • Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealaks
  • Kaitsealade, hoiualade kaitse
  • Hävitatud elupaikade taastamine
  • Võõrliikide ohjamine
  • Soodustavad programmid
  • Võimalikult madal takson
KATEGOORIAD
I kategooriasse kuuluvad liigid, mis on haruldased , esinevad väga piiratud alal, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline
(euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre)
II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (säga,järv-lahnarohi,harilik jugapuu, kivisisalik )
III kategooria liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka (atlandi tuur, lagrits , pähklinäpp,valge vesiroos)
Liigid kes kuuluvad nendesse kategooriadesse on ohustatud liigid.
Must raamat – võõrliikide nimekiri, kes on sisse toodud teadlikult või kogemata inimeste poolt
LIIGIKAITSE #1 LIIGIKAITSE #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tipsod32 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid
16
ppt

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid

Liigikaitse ­ kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse üldkursus
32
docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas

Keskkonnakaitse
Kuidas on võimalik liike kaitsta
8
pdf

Kuidas on võimalik liike kaitsta?

Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad vaheldusrikkust mõhnastikud ja oosistikud ning luitestikud. Läbi Alutaguse kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel. 3. Elupaikade taastamine - Paljud liigid on hääbunud enamasti seetõttu, et nende elupaigad on hävinud. Seepärast kaitstakse neid liike elupaikade taastamise kaudu. - Elupaikade taastamine ja nende kvaliteedi parandamine on kujunenud tänapäeval üheks oluliseks liigikaitse meetmeks kogu maailmas. - On selliseid liike, mille ellujäämiseks on vaja mitmesuguseid looduslikke häiringuid. Räägime häiringutest lähemalt: Häil - Mõned liigid vajavad ellujäämiseks välgu süüdatud põlengut, tormis langenud puid ja pärast tormi või põlengut tekkinud häile. -Tekitatakse liigikaitse eesmärgil rohumaadel, põõsastikes ja metsaaladel lokaliseeritud ja kontrollitavaid põlenguid. - Näiteks mahalangenud puud tekitavad metsas uusi elupaiku. Pärandkooslus

Bioloogia
ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
42
doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse vastused EMU
24
doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m), veekaitsevöönd (1, 10, 20 m ). 7.) Liigikaitse Liigikaitse kategooriad: I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis

Keskkonna kaitse
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
48
doc

Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine

Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m), veekaitsevöönd (1, 10, 20 m ). 7.) Liigikaitse Liigikaitse kategooriad: I, II ja III kategooriasse. I kategooria on 100% kaitsega.Sinna kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiritletud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigd, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine ohus.(nt. Ebapärlikarp, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg. Kokku on 19 loomaliiki.) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine
18
doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune lii

Keskkonna kaitse
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm  Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.  Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev

Keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun