Bioloogia „Evolutsioon“ (0)

Bioloogia „ Evolutsioon “
Evolutsioon - päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkondade jooksul
Lamarkism – teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele
Muutlikkus – populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel
Fossiilid ehk kivistised – ammustel aegadel elanud organismide jäänused
Elavad fossiilid – tänapäevased organismid, kes on muutmatuna eksisteerinud väga pika aja vältel
Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga
Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon
Mandunud elundid ehk vestiigiumid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad
542 Kambrium – hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad
488 Ordoviitsium – selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid , sammalloomad, meriliiliad , vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad
443 Silur – palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed , karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed , algkaladel arenesid lõuad
416 Devon – maad asustasid kahepaiksed , kaladest kõhrkalad ja luukalad , vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed , hulkjalgsed putukad
359 Karbon – mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad
299 Perm – selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed , okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine
251 Triias – mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad , dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine
199 Juura – veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud
145 Kriit – meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud , karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire – putukad (liblikad, sipelgad , termiidid, mesilased ), dinosaurused surid välja
65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud, selgroogsetest luukalad, kiire imetajate evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised ), lindude seas palju lennuvõimetuid
23 Neogeen – kliima, taimestik , loomastik tänapäevaga sarnane, kiiresti arenesid tänapäevased taime- ja loomarühmad, esimesed inimese eellased
1,8 Kvaternaar – jääajad, vaheldusid jäävaheaegadega, elusorganismid ei erinenud tänapäevastest, paljud liigid aga väljasurnud, hominiideide areng viis tänapäeva inimeseni
Olelusvõitlus – organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele
Populatsioon ehk asurkond – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada paljunemisvõimelisi järglasi
Stabiliseeriv valik – loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid
Suunav valik – soosib keskmistest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid
Lõhestav valik – loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid, selle tulemusena jaotub populatisoon kaheks v enamaks alampopulatisooniks
Kohanemine – organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine
Kohastumine – organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine
Populatsiooni genofond – populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid
Mikroevolutsioon – populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas
Kombinatiivne muutlikkus – muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel
Geenivoog – migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel
Geneetiline triiv ehk geenitriiv – geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades
Mutatusioon – päranduv geneetilise info muutus
Mutageen – mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur
Pudelikaelaefekt – olukord, kus populatisooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi v inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonide
Rajaja- ehk asutajaefekt – olukord, kus uue populatisooni asutab mõnest suuremast populatisoonist pärit väike hulk isendeid, asutajate vähesuse tõttu on uue populatisooni geenifond oluliselt erinev emapopulatisooni omast
Liik (biol. def.) – organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt v potentsiaalselt risuvate looduslike populatisoonide esindajad
Liik ( morfoloogiline def.) – organismirühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest
Geograafiline isolatsioon – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist, isolatsioon võib olla ajaline, käitumislik v mehaaniline
Ajaline – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb sugulise aktiivsuse aja erinemisest
Käitumislik – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest
Mehaaniline – populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikude genitaalide v sugurakkuse sobimatusest
Endeem – takson, mille leviala piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga
Adaptiivne radiatsioon – ühest eellasliigist v –grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke
Evolutsiooniline täiustumine
Lihtsustumine
Väljasuremine
Massiline väljasuremine