AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA (0)

1 Hindamata

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL
AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA
Referat
2012

1.Kaart , asukoht

Üldandmed

Riik: Austraalia
Pealinn: Canberra
Pindala: 7,692 024 km2
Riigikeel : Inglise keel
Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011)
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp
Kuninganna: Elizabeth II
Kindralkuberner: Quentin Bryce
Peaminister : Julia Gillard
Iseseisvus : 1.jaanuar 1901
Rahaühik: dollar (AUD)
Usund : katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp
Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11

Kliima

Austraalia mandri põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vöötmes. Enamik Tasmaaniast asub parasvöötmes.
Põhja-Austraalias on keskmine temperatuur jaanuaris (suvel) 28-32°C ja juulis (talvel) 18-25°C. Idarannikul ja mägede idanõlvul sajab 1000-2000, läänenõlvul 200-300 mm/a.
Mandri edelaosas valitseb vahemereline, lõunaosas lähistroopiline kuiv mandriline ja kaguosas lähistroopiline niiske kliima (sademeid 500-100 mm/a, keskmine temperatuur jaanuaris 18-22°, juulis 8-12°C. Tasmaania läänerannikul on aastas 259 sajupäeva.
Talvel või Austraalias ka lund sadada, kuid lumikate sulab kiiresti. Kõige jahedam on Austraalia Alpides , kus lumi püsib mäeharjadel 3-4 kuud ja madalaim mõõdetud temperatuur on -22°C.

Pinnamood

Autsraalia hiigelsuur lääneplatoo kuni 2000 km läänerannikust sisemaale, hõlmates poole manrist. Platoo keskmine kõrgus on 300-600m. Austraalia keskpiirkonna madalik ulatub lääneplatoost ida-kõrgustikeni. Austraalias on sisejõgesid, mis osa aastast kuivad ega ühendatud merega, suuri jõgi Murray suudub Adelaide ’i lähedal India ookeani.
Idaosa kõrgustikud koosnevad madalate mägede pikast ahelast ( The Great Dividing Range), kõrgeim on ount Kosciuszko Autsraalia Alpides Canberrast lõunas ( 2228m). Mägine Tasmaania on geoloogiliselt idaosa kõrgudtike pikendus .
Austraalia kuulus Suur Vallrahu ( the Great Barrier Reef) on maailma suurim koralliriff ( 200m ) madalike ja saarekestega, mis meelitab külastajaid üle kogu maailma. Suur Vallrahu on nii ulatuslik, et seda näeb ka kosmosest .

Loodus

Valdavaks pinnamoeks on tasandikud. Austraalia keskmine kõrgus on 340 m. 36% riigi territooriumist asub madalamal kui 200 m ja 51% asub 200-500 m kõrgusel.
Pinnamoes eristub 3 suurt piirkonda: Lääneplatoo, Keskmadalik ja idarannikul asuv Suur Veelahkmeahelik.

Lääneplatoo on valdavalt 400-500 m kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik , mille põhjaosas laiub Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb.

Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni.

Suure Veelahkmeaheliku (pikkus 3620 km) idanõlvad on järsud, läänenõlvad madalduvad laugjalt Keskmadalikule. Aheliku kõrgeim osa on Austraalia Alpid (seal asub ka Austraalia mandri kõrgeim tipp Kosciuszko, 2228 m).
Austraalia ja Tasmaania taimestik on endeemirohke (12 000 taimeliigist on üle 9000 endeemsed). Tuntuim endeem on eukalüpt (üle 520 liigi).
Kuiva kliima tõttu on ülekaalus kuivalembesed taimed ja ainüksi akaatsiaid on ligi 600 liiki.
Austraalia äärmises põhjaosas ning Suure Veelahkmeaheliku ida- ja kagunõlvul kasvavad troopilised igihaljad metsad . Metsa kasvab ka Tasmaanial ning mandri edelaosas.
Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub).
Austraalia loomastik moodustab omaette regiooni ja on maailma ürgseim.

Ürgimetajad ( nokkloom , sipelgasiil) ja enamik maailma alamimetajaid (nt. kängurulased, kukkurrmutlased, vombatlased, kukkurhiirlased) elavad ainult Austraalias.
Pärisimetajatest on Austraalias vaid inimese poolt sisse toodud liigid (küülik, taasmetsistunud koer dingo, mõned nahkhiired ja hiirlased.

Linnustikus on ülekaalus papagoilised (sh. kakaduulased ja kogu maailmas lemmiklinnuna peetav viirpapagoi ).
Austraalia lõunarannikul ja saartel pesitseb kääbuspingviin.
Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex.

Rahvastik

Regiooni rahvastik on segu melaneeslastest, polüneeslastest, mikroneeslastest ning erinevatest aasia rahvastest. Füüsilised tunnused, sealhulgas nahavärvus ja kehatüübid varieeruvad. Austraalia põlisrahvad on tänapäeval vähemuses.
Austraalias elab 85% inimestest linnades ning ligi 60% neist viies suurimas linnas: Sydneys ( 4 miljonit), Melbourne’is ( ligi 4 miljonit); Brisbane’is ( 1,6 miljonit), Perthis (1,5 miljonit) ning Adelaide’is (1,1 miljonit).
Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt.

Transport, turism

Maanteevõrk Austraalias hästi välja arendatud, eriti Austraalia koguosas. Meretransport on samutil heal tasemel. Suurepärane lennuühendus on Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasiaga, ebaregulaarsem Aafrika ja Lõuna-Ameerikaga.
Austraalia peale transpordi on maa siseliikluses oluline kohta raudteetranspordil, hõredamini asutatud maa lääne- ja keskosas on väga suur roll õhutranspordil. Suread rahvusvahelised lennujaaad asuvad Sydney , Melbourneäis, Brisbane’is ja Perthis.
Austraalia turismimagnetid on tänapäeva suurlinnad , rikas põllumajandus, unikaalne fauna, rohukõrbed, supelrannad, korallrahud , muljetavaldavad mäeahelikud ja troopilised džunglid.
Väike valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

Uluru – suur monoliit ja aborigeenide pühapaik
Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu
Sinimäed – kauni loodusega piirkond Sydney lähistel
Sydney – Austraalia suurim linn, kus lisaks kuulsale ooperiteatrile on palju muudki huvitavat
Gold Coast – rannapiirkond Brisbane'i kandis , surfajate paradiis
Kakadu rahvuspark – üks ilusamaid paljude Austraalia rahvusparkide hulgas
Tasmaania saar – omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid

Kastutatud allikad

http://wiki.gomaailm.ee/wiki/austraalia/

http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia

Raamat : L.Juust, U. Kase „Kuidas tunned maailmaa ?“ Maailmaa turismigeograafia

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ljuska Õppematerjali autor

Referat

referat austraalia turismipiirkond austraalia turismipiirkonnana

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia

Sarnased õppematerjalid

docx

Austraalia(referaat)

Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp

Geograafia

odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2

Geograafia

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus