mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Mis on organisatsioon? Iseloomustage seda. Nimetage organisatsiooni tunnused? Kahe või enama inimese kogum, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tunnused: organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale liikmele, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud, organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud. Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide. Tõhusust, uuenemist ja toetaskonna rahulolu. Näiteks hea tööjaotuse puhul on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses. Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2: Kõik orgnisat...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut AUTOAGRESSIIVNE KÄITUMINE NOORUKIEAS referaat Juhendaja: Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .....................................................................................................................3 Autoagressiivsest käitumisest....................................................................................................4 Enesevigastuste tagamaad........................................................................................................4 Psühhosotsiaalsed tegurid...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4...
Laste areng sotsiaalses keskkonnas KELA Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas Blades et al. (2008a) kirjeldasid uurimusi, mis näitasid, et juba päris pisikesed lapsed suudavad mõningaid teiste inimeste emotsioone eristada - nende vastused ema käitumisele olid valdavalt kohased (n kui ema oli rõõmus, oli seda ka imik; kui ema oli vihane, näis ka laps vihane). Samas ei saa siiski väita, et imik mõistab ema emotsiooni. Ta pigem tõlgendab rõõmsat väljendust (välist käitumist) meeldivaks ja vihast ebameeldivaks. Lapse emotsionaalne käitumine peegeldab esimesel 8.-9. elukuul kuue põhiemotsiooni ilmnemist (Izard, 1978; Tomkins, 1962). Umbes 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid (Lewis, 1992) nagu uhkus, häbi, süütunne jt. Seda...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud...
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija...
Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS RP-10 MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS MILLEKS SEE HEA ON? Referaat Haapsalu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS.............................................................................. 4 1.1Meeskonna olemus.............................................................................................................. 4 1. 2 Meeskonna juhtimine......................................................................................................... 4 1. 3 Rollid meeskonnas...
Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
TÖÖRAHULOLU · Koostöösuhted · Töö iseloom Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. · Organisatsiooni suurus Töössesuhtumine on tunded ja arvamused, mis määravad selle, Soodsaid tingimusi organisatsiooni peetakse niivõrd normaalseteks, et neis ei · Kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda räägita. · Usaldavad üksteist kavatsetud tegevuses Individuaalne rahulolu võib sõltuda ka muudest teguritest: · Kuidas nad käituvad · Töövälisest keskkonnast Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See · Edu tunnustamisest on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teist...
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks tö...
Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...