Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Stressiga toimetulek (1)

3 HALB
Punktid
STRESS JA SELLEGA
TOIMETULEK
Mis on stress?
· Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans
Selye.
· Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja
sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine
kohanemissündroom.
· Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad
biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud
muutused.
Millest stressikogemus koosneb?
· Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi,
mis on stressisündmusega seotud.
· Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid
hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus.
· Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste
reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse
suurenemine,punastamine.
· Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles
stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressiivsus.
Millest stressikogemus sõltub?
· Keskkonnasündmusi,mis kutsuvad esile stressireaktsioone
nimetatakse stressoriteks.
· Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsioone esile erinevad
sündmused.
· Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest:
1)sündmusele endale
sündmusi võib hinnata positiivseteks,neutraalseteks või
negatiivseteks
2)enda toimetulekuvõimalustele
hinnatakse oma ressurssemillised on sotsiaalsed,
materiaalsed, emotsionaalsed jm ressursid.
· Subjektiivne stressikogemus kujuneb nendele kahele aspektile
antud hinnangu tagajärjel.
Stressi
tekkepõhjused
Koolistress
· Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile
tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi
õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse
nõrgeneb.
· Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged
tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal.
· Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid
kiusatakse, teist tõrjutakse, mõnda pekstakse).
· Vanemais klassides annab tunda õpihuvi
kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste
suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu
tingimused muutuvad kiiresti.
· Suured klassid tekitavad stressi sellega, et
õppimine arusaamine on raskendatud.
Tööstress
· Suur vastutus ja töökoormus
· Kiire tempo
· Pinged kolleegide ja juhi vahel
· Halvad töötingimused
· Vilets palk
· Rutiinne töö
· Pikad tööpäevad
· Töökohustused piiravad
liigselt eraelu
Perestress
· Rahapuudus peres
· Üksteise mittemõistmine
· Mehe ja naise vaheline truudusetus
· Uue lapse sünd
· Koduväliste pingete väljaelamine
pereringis
· Väikesed tülid kasvavad suurteks
draamadeks
· Võimumängud
Haigused ja stress
· Haigused piiravad
töökohutuste täitmist
· Õpilased jäävad maha
õppeprogrammist
Stressiga
toimetulek
Puhkus
· Korralik uni
· Töö ja puhkuse tasakaal
· Töökoormuse vähendamine
· Lõõgastumine: looduses viibimine,
sportimine, aja veetmine kallite inimestega,
muusika kuulamine
Liikumine
· Tuleb leida sobiv spordiala
· Tegeleda sellega regulaarselt
(vähemalt 2 korda nädalas)
· Nt
­ Käimine, sest siis on tabatud
kaks kärbest ühe hoobiga:
kerge sport ja värske õhk
­ Jooksmine
­ Kepikõnd
­ Ujumine
­ Tantsimine
­ Jalgrattasõit
­ Matkamine
­ Suusatamine
­ Orienteerumine
Tervislik toit
· Toit peab olema
tasakaalustatud.
· Organism ei ole prügikast,
kuhu võib panna ükskõik mida,
ükskõik millal ja ükskõik mis
koguses.
· Toit on mõeldud energia
saamiseks.
· Ka ülekaal ei soodusta energia
liikumist kehas.
· Kui kaalu alla ei saa, tasub
pingutada, et seda juurde ei
tuleks.
Valgusravi
· Viiakse läbi sanatooriumides ja
tervisekeskustes.
· Aktiveerib hormonaalsüsteemi.
· Tänu sellele tekib organismis
rohkem neid aineid, mis
suurendavad heaolu tunnet
ning tõrjuvad väsimust ja
masendust.
· Valgusravi peaks tegema
regulaarselt.
· Valgusravina mõjub ka reis
soojale maale.
Stressiga toimetuleku
väärad teed
Alkoholi tarvitamine
· Põhjustab ebaratsionaalset
käitumist.
· Võib põhjustada avariisid,
traumasid ja kriminaalset
käitumist
· Halvendab tervist :
­ Kahjustab aju, siseorganeid
­ Rikub psüühikat
­ Vähendab töövõimet
Suitsetamine
· Suurendab närvisüsteemi
ärrituvust.
· Tekitab sõltuvust.
· Toob kaasa köha.
· Kahjustab näonahka.
· Suurendab kopsuvähi ja
südame
veresoonkonnahaiguste
tõenäosust.
Narkootikumide tarvitamine
· Igasugune uimasti tekitab
kergesti harjumuse ning
haigusliku tungi seda ainet
ikka uuesti ja uuesti tarvitada.
· Tugevatoimelised
narkootikumid kahjustavad
inimest tervikuna, muutes ta
lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt
invaliidiks.
Liigsöömine
· Rasvunud inimeste kehaline
aktiivsus väheneb.
· Liigsöömine on lohutav
mõnuallikas mille nautimine
lubab ajutiselt
vabaneda
närvipingest, unustada oma
hädad ja alaväärsustunde.
· Tegemist on mugava asendus
tegevusega, mis lubab
tegelikud probleemid kõrvale
jätta.
Kokkuvõte
NO STRESS, NO
PROBLEMS ;)
Vasakule Paremale
Stressiga toimetulek #1 Stressiga toimetulek #2 Stressiga toimetulek #3 Stressiga toimetulek #4 Stressiga toimetulek #5 Stressiga toimetulek #6 Stressiga toimetulek #7 Stressiga toimetulek #8 Stressiga toimetulek #9 Stressiga toimetulek #10 Stressiga toimetulek #11 Stressiga toimetulek #12 Stressiga toimetulek #13 Stressiga toimetulek #14 Stressiga toimetulek #15 Stressiga toimetulek #16 Stressiga toimetulek #17 Stressiga toimetulek #18 Stressiga toimetulek #19 Stressiga toimetulek #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinu23 Õppematerjali autor
Slaidi show, mis räägib stressist ja sellega toimetulekust. Juures on ka pildid ja slaidi show on väga põhjalik!!

Sarnased õppematerjalid

Stress ja Depressioon
12
pptx

Stress ja Depressioon

Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted STRESS Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Second level Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, Third level millega kaasnevad biokeemilised, Fourth level Fifth level

Psühholoogia
Stress
12
doc

Stress

Psühholoogia STRESS Referaat 10b klass 2007 SISSEJUHATUS Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma

Psühholoogia
Stress ja kuidas seda vältida
7
docx

Stress ja kuidas seda vältida.

Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava

Psühholoogia
Stress
10
doc

Stress

Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................

Inimese õpetus
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7

Psühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (1)

lumenaine profiilipilt
ene liiv: täiesti mõttetult raisatud punktid, ootasin midagi enamat... :(
12:25 01-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun