Stressiga toimetulek (1)
STRESS JA SELLEGA
TOIMETULEK
Mis on stress?
· Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans
Selye.
· Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja
sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine
kohanemissündroom.
· Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad
biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud
muutused.
Millest stressikogemus koosneb?
· Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi,
mis on stressisündmusega seotud.
· Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid
hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus.
· Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste
reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse
suurenemine,punastamine.
· Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles
stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressiivsus.
Millest stressikogemus sõltub?
· Keskkonnasündmusi,mis kutsuvad esile stressireaktsioone
nimetatakse stressoriteks.
· Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsioone esile erinevad
sündmused.
· Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest:
1)sündmusele endale
sündmusi võib hinnata positiivseteks,neutraalseteks või
negatiivseteks
2)enda toimetulekuvõimalustele
hinnatakse oma ressurssemillised on sotsiaalsed,
materiaalsed, emotsionaalsed jm ressursid.
· Subjektiivne stressikogemus kujuneb nendele kahele aspektile
antud hinnangu tagajärjel.
Stressi
tekkepõhjused
Koolistress
· Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile
tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi
õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse
nõrgeneb.
· Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged
tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal.
· Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid
kiusatakse, teist tõrjutakse, mõnda pekstakse).
· Vanemais klassides annab tunda õpihuvi
kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste
suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu
tingimused muutuvad kiiresti.
· Suured klassid tekitavad stressi sellega, et
õppimine arusaamine on raskendatud.
Tööstress
· Suur vastutus ja töökoormus
· Kiire tempo
· Pinged kolleegide ja juhi vahel
· Halvad töötingimused
· Vilets palk
· Rutiinne töö
· Pikad tööpäevad
· Töökohustused piiravad
liigselt eraelu
Perestress
· Rahapuudus peres
· Üksteise mittemõistmine
· Mehe ja naise vaheline truudusetus
· Uue lapse sünd
· Koduväliste pingete väljaelamine
pereringis
· Väikesed tülid kasvavad suurteks
draamadeks
· Võimumängud
Haigused ja stress
· Haigused piiravad
töökohutuste täitmist
· Õpilased jäävad maha
õppeprogrammist
Stressiga
toimetulek
Puhkus
· Korralik uni
· Töö ja puhkuse tasakaal
· Töökoormuse vähendamine
· Lõõgastumine: looduses viibimine,
sportimine, aja veetmine kallite inimestega,
muusika kuulamine
Liikumine
· Tuleb leida sobiv spordiala
· Tegeleda sellega regulaarselt
(vähemalt 2 korda nädalas)
· Nt
Käimine, sest siis on tabatud
kaks kärbest ühe hoobiga:
kerge sport ja värske õhk
Jooksmine
Kepikõnd
Ujumine
Tantsimine
Jalgrattasõit
Matkamine
Suusatamine
Orienteerumine
Tervislik toit
· Toit peab olema
tasakaalustatud.
· Organism ei ole prügikast,
kuhu võib panna ükskõik mida,
ükskõik millal ja ükskõik mis
koguses.
· Toit on mõeldud energia
saamiseks.
· Ka ülekaal ei soodusta energia
liikumist kehas.
· Kui kaalu alla ei saa, tasub
pingutada, et seda juurde ei
tuleks.
Valgusravi
· Viiakse läbi sanatooriumides ja
tervisekeskustes.
· Aktiveerib hormonaalsüsteemi.
· Tänu sellele tekib organismis
rohkem neid aineid, mis
suurendavad heaolu tunnet
ning tõrjuvad väsimust ja
masendust.
· Valgusravi peaks tegema
regulaarselt.
· Valgusravina mõjub ka reis
soojale maale.
Stressiga toimetuleku
väärad teed
Alkoholi tarvitamine
· Põhjustab ebaratsionaalset
käitumist.
· Võib põhjustada avariisid,
traumasid ja kriminaalset
käitumist
· Halvendab tervist :
Kahjustab aju, siseorganeid
Rikub psüühikat
Vähendab töövõimet
Suitsetamine
· Suurendab närvisüsteemi
ärrituvust.
· Tekitab sõltuvust.
· Toob kaasa köha.
· Kahjustab näonahka.
· Suurendab kopsuvähi ja
südame
veresoonkonnahaiguste
tõenäosust.
Narkootikumide tarvitamine
· Igasugune uimasti tekitab
kergesti harjumuse ning
haigusliku tungi seda ainet
ikka uuesti ja uuesti tarvitada.
· Tugevatoimelised
narkootikumid kahjustavad
inimest tervikuna, muutes ta
lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt
invaliidiks.
Liigsöömine
· Rasvunud inimeste kehaline
aktiivsus väheneb.
· Liigsöömine on lohutav
mõnuallikas mille nautimine
lubab ajutiselt
vabaneda
närvipingest, unustada oma
hädad ja alaväärsustunde.
· Tegemist on mugava asendus
tegevusega, mis lubab
tegelikud probleemid kõrvale
jätta.
Kokkuvõte
NO STRESS, NO
PROBLEMS ;)
Slaidi show, mis räägib stressist ja sellega toimetulekust. Juures on ka pildid ja slaidi show on väga põhjalik!!
Sarnased õppematerjalid
12
pptx
Stress ja Depressioon
Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide,
Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus
Sugutungi kadumine Madal enesehinnang
Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine
Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid
Süütunne
Negatiivne mõtlemine
Enesetapumõtted
STRESS
Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele
Kanada teadlane Hans Selye.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis
tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles
muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Second level
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, Third level
millega kaasnevad biokeemilised, Fourth level
Fifth level
12
doc
Stress
Psühholoogia
STRESS
Referaat
10b klass
2007
SISSEJUHATUS
Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi
kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me
endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks,
millest me ei oska vabaneda.
Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev
stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame
pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks
tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i.
Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja
õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma
7
docx
Stress ja kuidas seda vältida.
Stress ja kuidas seda vältida.
Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised,
füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi
tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi
seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu
või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on
stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega
toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava
10
doc
Stress
Sisukord
Sisukord............................................................................................................................... 1
Sissejuhatus..........................................................................................................................2
Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3
Kooli stress.......................................................................................................................3
Perestress..........................................................................................................................3
.........................................................................................................................................3
Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................
37
odt
Psühholoogia
Sissejuhatus
1. Mõtlemine ja keel
1.1 Mõtlemine
1.2 Loovus
1.3 Keel
2. Intelligentsus ja selle mõõtmine
2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad
2.2 Pärilikkus ja keskkond
2.3 Intelligentsustestid
3. Motivatsioon
3.1 Motivatsiooniteooriad
3.2 Seksuaalvajadus
3.3 Saavutusvajadus
4. Emotsioonid
4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus
4.2 Emotsioonide käsitlus
4.3 Põhiemotsioonid
4.4 Emotsionaalsed seisundid
4.5 Emotsioonide väljendumine
5. Stress ja toimetulek
5.1 Stress
5.2 Stressi põhjused
5.3 Stressikogemuse koostisosad
5.4 Millest stressikogemus sõltub?
5.5 Isiksus ja stress
5.6 Stressi tagajärjed
5.7 Stressiga toimetulek
6. Isiksus ja testid
6.1 Isiksus
6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
6.3 Tunnusjoonte teooriad
6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad
6.5 Humanistlikud teooriad
6.6 Isiksusetestid
7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia
7.1 Psühhopatoloogia
7
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
........... 142
7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152
8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159
10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171
11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180
12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195
13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204
14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid