vastupidine, rikastav, toime. Riigitegelase Yana Toomi sõnad eesti keele ja rahvuse väljasuremisest tekitasid meie seas vastakaid tundeid. Tänavaküsitluses ning Interneti kommentaaridest võis välja lugeda seda, et eestlastel ei ole ükskõik eesti keele tulevikust. See näitab kahtlemata seda, et eesti rahvas hoiab emakeelt au sees ega luba seda mustata. Nii kaua kui on inimesi, kes hoolivad enda päritolust, rahvuskuuluvusest ja emakeelest, ei ähvarda eesti keelt hääbumise oht. Eesti keel on tugev ja mitmekesine keel, mis peidab endas erilist omapära. Võõrkeelsed väljendid ei muuda meie arusaama emakeelest armastame ja hoiame teda endiselt. Väike protsent maailma rahvastikust kõneleb eesti keelt, kuid see vähemus on samas nii suur, et suudab säilitada ja edasi kanda meie üht suurimat rikkust, emakeelt.
korrutatakse igapäevaselt kuivõrd tähtis on inglise keel ning kui raske on ilma selleta tänapäeval hakkama saada. Kõige rohkem inglise laensõnu leidub slängis ja argikeeles. Mõnel ingliskeelsel sõnal on tihtipeale eestikeelne vaste juba olemas, aga seda kas siis ei teata või lihtsalt teadlikult välditakse. Miks eestlased kipuvad võtma võõrkeelest üle neid sõnu, mis on juba meie emakeeles olemas? Üheks põhjuseks võiks lugeda seda, et inglise keel kui nn maailmakeel on meie emakeelest mõjukam. Teine põhjus võiks olla see, et mingi nähtus või asi kõlab võõrkeeles paremini kui eesti keeles. Näiteks second-hand pood kõlab uhkemini kui kaltsukas või näiteks lühendsõna OK on juba täiesti automaatselt eestikeelses lauses oma koha leidnud. Eesti keel on olnud järjepidevalt oma identiteeti säilitada püüdvate eestlaste keel. Vahest polegi siis nii halb mõte võõrkeelest sõnu eesti keelde üle tuua. Seda muidugi teatud piirideni
rahvas kolis külasse. Järele jäi vaid Leemet, kes ei suutnud uskuda, et metsarahvas oli oma keelt ning eelkõige iseennast sel viisil reetnud. Ka eesti keele suurimateks ohtudeks on võõrkeelte liigne mõju ning kõnelejate arvu suur langus. Tänapäeva noored, kes igapäevaselt arvutit kasutavad ning eelkõige inglisekeelses keskkonnas viibivad, ei mõistagi, kuidas võõrkeel võib ära ampsata suure tüki nende emakeelest. Siinkohal ei pane ma pahaks võõrkeelte õppimist, vaid seda, kuidas eriti noored asendavad omavahelises suhtluses emakeelsed sõnad võõrkeelsetega. Eesti keel on küll hääbuv, kuid meie kõigi sõnavara on siiski piisav puhtalt eestikeelseks ning arukaks suhtluseks. Tänapäeval ei saa enam hakkama vaid omaenda emakeelt kõneldes, sest inimesed reisivad üha rohkem ning suhtlevad eri rahvusest inimestega. Oluline on siiski see, et eestlased küll
mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in. Vanasti oli kasutusel vaid kirjapost ja selliseid lühendeid ei tulnud kellelgi pähe kirjutada. Kui saadeti kiri, siis pandi kõik oma mõtted korrektselt kirja, et lugejal ei tekiks kaksiti mõistmist. Tänapäeva noored ei vaevu seda tegema. Ealine iseärasus, mis on ehk mööduv ja on võimalik, et vanuse lisandudes muutuvad ka selle põlvkonna väärtused meie emakeelest ja kasutusest. Ka ilukirjandust loetakse tänapäeval vähem kui vanasti ja seetõttu kannatab ka õigekiri. Üks tihedamini esinevaid vigasid, mida saab kuulda, on sõna "õieti ehk õigesti". Võid ju ennast korduvalt parandada aga mõningatel juhtudel on see valesti õpitud sõna niivõrd tugevasti kinnistunud inimese sõnavarasse, et paraku ümber õppimist ei toimu. Samuti ohustab eesti kirjakeelt ja keelt üleüldiselt ka eestlaste iive. Negatiivne iive Eestimaal vähendab
midagi viga või? Kas see võõras on purjus? Äkki hoopis narkouimas? Ta on võõraste suhtes lihtsalt umbusklik. Me võiks vähemalt püüda olla natukene soojemad ja rõõmsameelsemad. Ei maksa nii palju vinguda ja toriseda - ega sellest midagi paremaks ei lähe. Märkame parem positiivseid asju ja inimesi enda ümber! Samas võib öelda, et kui on raske, siis eestlane ei hala ega hädalda vaid laulab. Laulab üheskoos laulukaare all laulupidudel. Me laulame isamaast ja emakeelest, oma kaunist loodusest ja sini-must-valgest lipust. Olime uhked kui Eesti laul sai esimese koha eurovisiooni lauluvõistlusel. Võtsime lauljaid kodumaal vastu kui kangelasi. Eestlane tunneb laulust ja laulmisest rõõmu. Vahel on eestlane kade ka. Ta peab end tihti paremaks, kui teised on. Ta arvab, et ega soomlased ja lätlased pole ikka nii targad, kui tema on. Kas ka edaspidi suudame kokku hoida nii võimsalt kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes?
Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud
tolerantsusele ega ka kaastundele endast nõrgema või edutuma vastu: kellel ei ole kolmekümneselt maja, autot ja blondiini, on lootusetu luuser. Patriotism on kodutunne, mis saab alguse perekonnast. Koduks ongi väike kodu meie kodumaa sees, mida tuleb hoida ja säästa samamoodi nagu rahakotti, mida ei taha kaotada, mis on väärtuslik ja mida ei jäta lohakile. Millegipärast inimesed ei hooli oma kodumaa arhitektuurist, ajaloost ega emakeelest: ajaloolised ehitised asendatakse kortermajade või büroohoonetega ning Interneti kasutamise laienemisest tingituna kasutatakse keeles palju inglisekeelset sõnavara. Omakasupüüdmatut armastust Eesti maa vastu tunnevad enamuselt vaid eluveteranid. Meie patriotism väljendub laulupidudes, spordiüritustes, Balti ketis ja selles, kuidas me vastame rünnakule. Kui meie vahel ja keskel ka muidu hõõrdumisi esineb, siis vaenlasega silmitsi seistes oleme ühtsed ja käitume väärikalt
6. mis m��rab inimese rahvuse?millised on erinevad seisukohad selles? inimese rahvuse m��rab peamiselt kultuur, mile keskel �les kasvatakse. Ei s�nnita eestlaseks, venelaseks v�i rootslaseks, vaid kasvab vastava kultuuri omandamise kaudu. Rahvuse riigip�hine definitsioon - prantsuse jja inglise traditsiooni m�jul samastatakse rahvust sageli kodanikkonnaga, v�hemalt ametlikul tasandil ehk k�ik prantsusmaa kodanikke kutsutakse prantslasteks olenemata nende s�nnikohast, emakeelest, nahav�rvist v�i usutunnistusest. tava arusaam- rahvus p�ritakse s�nniga oma vanematelt. 7. millal muutub rahvuslus negatiivseks n�htuseks? n�ide XX saj ja t�nap�evast. negatiivseks muutub see siis kui see hakkab liiga pealet�kkivaks ja pealesurutuks, kui rahvuslust hakatakse kasutama ettek��ndena kasutada v�givalda, hakatakse teisitim�tlejaid laimama. nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud
- Lastekirjanduse keskus, AHHA keskus, noortekeskused, huviklubid. * Nimeta mõni raamatukogu Eestis, millel on oma lasteleht/-keskkond raamatukogu kodulehe juures. - Rapla Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Häädemeeste Raamatukogu. * Mida rõhutab ÜRO Laste õiguste konventsioon? - ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse õigusi mis kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. * Nimeta laste ja noorte ealised sihtgrupid lasteraamatukogus. Väikelapsed, koolieelikud, esimene kooliaste, teine kooliaste, kolmas kooliaste. * Nimeta lasteteeninduse eesmärgid lasteraamatukogus. Kujundada lastes püsivat lugemishuvi, õpetada lapsi leidma ja tarbima nii trükisõnalist kui elektroonilist informatsiooni ning õpetada ja arendada lastes raamatukogu kasutamise oskuski ja vilumusi.
vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära
repressioonide tugevnemine varimajanduse osakaalu suurenemine Helsingi grupid armee kasv korteriprobleemi teravnemine kontseptsioon ühtsest nõukogude rahvast defitsiit ja "tutvused" ja kahest emakeelest võimu degradeerumine gerontokraatia eripoed "arenenud sotsialismi" kontseptsioon, ideoloogiline surutis samizdat 1979 NSVL Afganistanis
, et paremini mõista ja aru saada, lapsest ja ka tema vanematest, et ennetada konfliktsituatsioone või tekkimise korral teadvustada nende võimalikke põhjuseid. Tutvumine uute kultuuridega, avardab õpetaja silmaringi. Teadmiste suurenemisel muutub õpetaja ise mitmekesisemaks, tolerantsemaks, mõistvamaks erinevuste suhtes. Lisaks kultuuri tundmisele peab õpetaja omandama või arendama endas oskuseid, mis aitaksid tal õpetada kakskeelseid lapsi ja lapse emakeelest erinevat (võõr)keelt, et nad paremini ja valutumalt sotsialiseeruksid ühiskonda, kuid samas ei unustaks nad oma kodumaa kultuuri. Samuti tuleb õpetajal võib olla end täiendada kogu õpetamisprotsessi põhimõtete osas. Tutvudes erinevate rahvuste õpetamistavadega võib õpetaja leida uusi ideid, kuidas õppeprotsessi läbi viia. Samuti tuleb õpetajal olla loov ning valmis lähenema õpetamisele ka mõnest teisest küljest ning juhtima grupis toimuvaid protsesse.
ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 30 sõnast · Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates kasvab sõnade arv hüppeliselt Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna Kahesõnaliste lausungite periood · Algus umbes 1,5-aastaselt · Telegraafistiil kasutab ainult kõige informatiivsemaid sõnu (emme auto; veel juua; tädi papu) kontekst mõistmisel oluline · Kõik lapsed hakkavad nii rääkima, hoolimata emakeelest, kuigi suurem osa neist pole kunagi kedagi nii rääkimas kuulnud Lausetega rääkimine · 2 2,5-aastaselt pikemad ja keerulisemad lausungid Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks? · 3 4-aastase jutus sageli ülereguleerimist teeb vigu, mida varem ei teinud kasutab
kakskeelne aga ei teata, kas see toob neile ka mingit kasu. Kui võrrelda autismispektri häirega kahe – või enama keelseid lapsi, siis nende keeleoskused erinevates keeltes on sarnane. Nagu ka tavaarenguga lsetel, sõltub keeleoskus mitmest tegurist. Oluliseks muutub autismispektri häire raskus, kohanemine, tähelepanu, mälu, igas keeles sisestatud keele maht, lapse motivatsioon ja huvi konkreetse keele vastu ja palju muudki. Kui pere aga otsustab loobuda üldse emakeelest ja hakata kasutama näiteks inglise keele suhtlemiseks ka omavahel, siis ei ole vahet, kas selles peres kasvab autismispektri häirega laps või tavaline laps. On olemas vanemad, kes usuvad, et nii toetavad nad oma lapse toimetulekut nii sotsiaalses, kui akadeemilises plaanis ingliskeelses keskkonnas elades. Samas on ka väga oluline tugiteenuste kättesaadavuse keel. Teenuse pakkujate roll on mõista ja austada pere põhjuseid ja prioriteete nende valikute tegemisel.
moodustavad kaks inegratsioonipoliitika. Eesti kultuurist ja loobuda oma päritolu kõige suuremat Keele omandamine samas pole täielikult kultuuri normidest ega rühma venelased ja ongi integratsiooni selga pööranud enda väärtustest, rääkimata ukrainlased e. programmis üheks omale. Teisisõnu, emakeelest. Ei muulased. Paljudel peamiseks tahetakse väärtustata puudub eesti põhieesmärgiks, mis sotsialiseeruda nii enamusrahvuse kodakondsus ja kes ei ideaalis väljendub eestlaste kui ka kultuuri ja suhtutakse ole Eesti kodanikud. kodakondsuse emakeelt kõnelevate sellesse pigem Peale iseseisvumise omandamises. isikutega
Identiteedi areng on protsess, mille käigus laps kujuneb ühiskonna, kooli ja perekonna väärtushinnangute ning normide mõjul. Identiteedi kujunemisel on tähtsaks teguriks keel. Sõnadega saab väljendada oma tundeid, teadmisi, vajadusi ja soove. Kõne abil antakse põlvest põlve edasi inimkonna kogemust, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kultuuriga. Õppides keelt, hakkab inimene järjest rohkem osa saama teisest kultuurist ning õpib end identifitseerima oma emakeelest erineva keelega ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Sageli kardetakse, et kakskeelsus võib pidurdada lapse arengut, vähendada tema sõnavara ja selle all kannatab tema kooliküpsus seda teeb hoopis poolkeelsus. Poolkeelsus on kahe keele mõjuväljas kasvanud inimese võimetus väljendada end selgelt kummaski keeles. Poolkeelne indiviid ei tunneta vaimsete seoste peensusi, kuna need on talletunud keeles ja neid väljendatakse kõne kaudu; ta kasutab halvasti abstraktseid
John Bodley 1982 kultuurimuutuste pealesurumine 3s etapis. (kolonialistide poolt) - piiride rikkumine (nii sümboolsete kui geograafiliste) - ülekaalukas sõjajõud -administratiivsed ümberkorraldused Põlisrahvaste vastureaktsioon: -ignoreerimine -kõrvalehiilimine (käsu peale lubavad, aga ei tee, kolivad kaugemale vms, edukas olnud) -avalik vastupanu (ülestõus, enamasti ei toimi) Rõhumise vaidlustamine: Nikolai Vahtin 2001. -Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates) - maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Ehk põlisrahvad ei võitle alati, võimalusel kohanduvad. Muutus või püsimine? Preston 1997 problemaatiline eristada. Kogukond ei taju muutust, väljapoole võib tunduda suurem muutus, kui inimeste enda arvates.
puudub ühine ortograafia, esinevad murdeerinevused, keel muutub generatsioonidega. Eestis oli 16.sajandil väga suur varieeritavus tekstides, sest puudus standardkeel, poliitilise killustuse tõttu tekkis 2 kirjakeelt - tallinna ja tartu keel. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest et oleks lihtsam õppida teisi keeli. Meetodina lähtub emakeelest. Olemuselt ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadusel. Hoolimata ratsionalismist, näitab Port Royali grammatika paljut, mis pole ratsionaalne ja jätab võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku wth i'm so done 9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask, Bopp ja vennad Grimmid
Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. Temast mõjutatuna hakkas ise tragöödiaid looma. 1. tema loodud draama oli "Leubald ja Adelaide". Teos on nii suur ja sügav, et kõik 42 tegelast hukkuvad. Richard külastas ooperiteatrit, kus vaatas Weberi "Nõidkütti". Ta sattus etendusest suurde vaimustusse. Weber oli perekonnatuttav ja võitles rahvuslikkuse eest. Kuna aga populaane oli itaalia ooper, siis leiti, et kes tahab laulu alal edasi jõuda, peab emakeelest loobuma ja omandama itaalia keele -- rahvusliku kunsti mahasurumine. Seetõttu muutusid itaallased Wagnerile pahede sumboliks. Veel üheks peretuttavaks oli itaalia laulja Sassaroli -- tema oli Wagneri meelest kole ja paks kastraat. Wagneri hinge rõhus koorem -- KAS SAKSA OOPER SUUDAB OLLA VASTUKAALUKS ITAALIA OOPERILE? Wagner hakkas võtma eratunde saksa helilooja ja kirjaniku Hoffmanni juures. 1829 -- läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised
.....................................................11 Kasutatud Kirjandus...........................................................................................................................12 Ülevaade Soome haridussüsteemist Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse
• Mõisted asetsevad hierarhiliselt • Meetodid Prototüübi teooria- • Kategooriad esitatakse prototüüpidena • Iseloomulikud tunnused • Kogemus • Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng – Laps ei sõnni keelt osates. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema. Nendel kõnesarnaste häälitsustel ei ole veel kokkulepitud tähendust. Samas on need kõne eelsed häälitsused vajalikud lapse rääkima saamiseks. Hoolimata emakeelest läbib lapse keele omandamiseks samad etapid. 1) Koogamine – umbes 3 elukuul hakkab las suurte inimeste jutle vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda. Selle arengu erioodi algus on väga erinev mõnel 6 nädalal teistel alles 3-4 elukuul. See ei näita lapse tunnetusliku arengutaset vaid füüsilise küpsuse taset. Ka kurdid lapsed koogavad
Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud
(inglise keeles hands free) Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste. Üsna igapäevasteks sõnadeks, mida noorte hulgas kuulda võib on näiteks disko, dipp, fänn,rokk. (Erelt, 14.3.2017) Korrektset eesti keelt noorte seas on mõjutanud ka massiivne ingliskeelse kultuuri pealetung. Noored kasutavad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, sest neid peetakse oma emakeelest paremaks. teiseks põhjuseks on see, et see aitab noortel asju ilustada. (Võõrmõjud eesti keeles, 13.03.2017) Inglispärase sõna kasutus tundub noortele lühem ja lihtsam. Tiim on lühem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui poodides käima või sisseoste tegema. Kuid tänu sellisele käitumisele võib noor oma emakeelsed sõnad üldse ära unustada ja ainult kasutada ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. (Leemets 2002)
Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused. Juttu tuleb Euroopa suurimatest rahvustest ning keeltest, seal hulgas kindlasti Eestist, eestlastest ja meie emakeelest- eesti keelest. Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise- loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku loomu ning tagasihoidlikkust
Kosovas lausa suleti teadlikult kool,milles albaanlased said haridust albaani keeles. Seepärast on just albaanlaste seas palju kirjaoskamatuid.Valitsus püüdis üleriigiliselt seada üles serbia keelne õppesüsteem,kuna loodeti sellega suurendada serbia keelt oskajate arvu,kuid 15 selline lähenemine ainult vähendas koolieelikute registreerimist kooli,sest muu keelsed vanemad ei tahtnud oma traditsioonidest ja emakeelest võõranduda. Absoluutselt kõik kõrgkoolid ja ülikoolid on valitsuse põhjaliku kontrolli all.See tähendab ,et valitsus kontrollib tihti nende koolide tegevust,kulusid,saavutusi. 11.6 Turism Turism on küllaltki arenud tänu vaatamisväärsuste olemasolule ja mereäärsele asendi paiknemisele.Serbias ja Montenegros on UNESCO-sse sissekantuid ehitisi,nagu näiteks kirikud Sopoani (1979.), Studenica (1986.) ja Decani (2004.),mida külastavad iga aasta suur hulk turiste
keskkond, milles kõige olulisem roll on keeleõpetajal. Õpetaja peab looma õpilastega ühise tunde, hoolivuse ja oskuse omavahel suhelda. Kui tekib ühine tunne, siis on meeldiv õpilastel õppida ja õpetajal õpetada. Ärgake (2000) toob välja, selleks, et su suhtlus oskus paraneks on vaja hakata vestlema inimestega, kes seda keelt valdavad ja räägivad. Selleks ei ole vaja reisima minna, vaid saad ka leida endale mõne kirjasõbra või vestlus kaasalase internetist. Inimesed proovivad emakeelest sõnu ja väljendeid ümber võõrkeelde panna aga selle asemel tuleb hakata võõrkeelselt mõtlema. Abi on ka sellest, kui tutvud selle maa harjumuste, kultuuri ja väärtushinnangutega mis keelt sa õpid. 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine Gümnaasiumi õppekava (2014) põhjal on võõrkeeleõpetus tasemepõhine. Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused)
Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles. Keelte erinev raskus Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda. Üheks võõrkeele lihtsuse või keerukuse näitajaks on õpitava keele kaugus õppija emakeelest. Raske võõrkeele omandamine seotud motivatsiooniga: kui inimene ka mingit muud võõrkeelt hästi oskab, saab ta aru, et inglise keelt on samuti vaja, aga see, kellel inglise keel suhtlustasandil omandatud, võib arvata, et teiste keelte oskus on ülearune luksus. Teine põhjus on aga kindlasti selles, et keerulise grammatikaga keelte õppimine annab õppijale head oskused võõrkeeli omandada. Euroopa keelemapp
6. Isolaatkeel on keel, millele pole leitud sugulaskeeli. 7. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat on aluskeel. Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Näiteks kääne, aeg, isik. 11
üksi hakkama. Mida teed? Kas võtta ta oma koju, kas on ruumi, kuidas mõjub see kodurahule, suhtele oma abikaasaga? Kas on võimalik töölt lahti võtta? Või paned ta vanadekodusse? Selliste küsimuste ees tuleb paljudel lastel ühel päeval seista. Vanemate austamist võib avaramalt võttes mõista öelduna ka kogu rahvale ja näha selles eelnenud sugupõlvede tööst ja tulemustest lugupidamist. Näiteks tuleb lugu pidada emakeelest, rahvakommetest, rahvalauludest, Eesti lipust, riigi hümnist, traditsioonidest jms. 5.Sina ei tohi tappa. Algselt ei tähendanud see totaalset keeldu teist inimest tappa - võidi tappa vaenlasi sõjas, korra kohaselt toimusid ka hukkamised, võidi tappa ka loomi söögiks ja ohverdamiseks. Käsk oli suunatud omakohtu ehk mõrvade vastu. Näiteks eksis Kain selle käsu vastu kui ta mõrvas kadedusest oma venna. Kristlik täiendus. Jeesus on öelnud täienduseks: "Te olete
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19
Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine) Keeletüpoloogia- keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine.Keeletüpoloogia oli algul (19
ehk siis „Üldine ja ratsionaalne grammatika"; nimetus on antud Pariisi lähedal paikneva Port Royali kloostri järgi, kus grammatika valmis). Sadakonna aasta jooksul ilmus ridamisi teisigi samataolisi grammatikaid - tegelikult keelteooriaid. •Port-Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest (nt mis on sõnaliik, mis on konjugatsioon jne), et oleks hiljem lihtsam õppida erinevaid keeli. Õpetamismeetodina soovitab lähtuda emakeelest ja anda seletusi selles, alguses lihtsamaid, hiljem keerulisemaid. •Olemuselt on ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid keeli rõivastega, mis sõltumata materjalist omavad sarnaseid omadusi (käised, kinnitused jms).
sellest, missuguseid sõnu kasutatakse ja sõnade suhtelisest sagedusest. Süntaksilist sisu analüüsides põõratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglile grammatikale. Keele tähendust ehk semantilist uurides, tahtakse taeda, mis on lausungi sisu. Oluliseks uurimisobjektiks on ka, kuidas toimub sõnade säilitamine mälus. Laps häälitseb juba sünnimomendist alates. Lapse kõne areng toimub, hoolimata emakeelest, samades arenguetappides. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise häälitsedes kontakti võtma. Koogamise algusaeg on individuaalselt erinev ja sõltub füüsilisest küpsemisest. Neljandal kuul algab lalisemine. Sel perioodil kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe. See sõltub ka veel küpsemisest, hiljem muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.7
kasvatustöö eesmärgistamise põhitõdedest. 3) Kolm varianti konkreetsete õppe-kasvatuseesmärkide sõnastamiseks. (1) õpetaja tegevusena (2) õpilase tegevusena (3) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt) 4) Konkreetsete õppe-eesmärkide kahemõõtmeline sõnastamine. Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. Õpetajate igapäevases kõnepruugis on küllalt levinud osutamine vaid sisulisele küljele. Nt emakeelest antakse õpilastele õppida alust, öeldist, määrust, täiendit jne. Kuigi õpetajal on samal ajal silme ees ka see, mida ta õpilastelt ühe või teise sisuga ootab, ei ole sellest eriti kombeks rääkida. Segaduste vältimiseks tuleks õpetajatel õpiülesandeid andes pöörata tähelepanu ka sellele, kas õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad.
koonduvad pikkadeks sõnadeks. Keelekontaktid: Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Kui pidzinkeel muutub iseseisvaks, saab temast kreoolkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Sellel on oma sõnavara ja grammatika. Keele päritolu teooriad (naljaga pooleks): *bow-wow teooria – esimesed sõnad onomatopoeetilised; *pooh-pooh teooria – esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; *yo-he-ho teooria – esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; *la-la teooria – kõne algus on laul; *keele žestilise päritolu teooria 5. Foneetika ja fonoloogia
põlisrahvaste vastuhaku strateegiad: 1 ignoreerimine; 2 kontaktidest hoidumine; 3 vägivaldne vastuhakk · Lewis A. Coser (1970) jäigad süsteemid suruvad maha konfliktiinsidendid, mis võib hiljem viia raskemate tagajärgedeni. Elastsed süsteemid lubavad konflikti avaldumist ning on seetõttu vähem ohustatud tugevast koondunust vastupanust. Rõhumise vaidlustamine · A. Bloch (1996); N. Vahtin (2001) põlisrahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik. Inimesed üritavad uute kultuuridega kohaneda, keelest loobumine ei ole sunniviisiline, vaid valitav. Sotsiaalne kontekst sunnib inimesi valima teist keelt. · G. E. Marcus (1998); Marcus ja Fischer (1999) maaillmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Kolonialism · Comaroff ja Comaroff 1991, 1997 kolonialismi mõju põlisrahvastele on keerulisem, seda ei
Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks. Nt inglise keelest arenenud kreoolkeeli leidub kõige enam Lääne-Aafrikas (krio keel). 11. Viipekeeled. Viipekeelt kasutatakse seetõttu, kuna leidub kuulmishäiretega inimesi ehk inimesi, kellel kuulmine on teatul määral nõgenenud. Neid inimesi, kelle kuulmine võimaldab kõneldu
· avalik vastupanu relvastuslik vastuhakk Lewis A. Coser: 1970 Jäigad süsteemid, mis suruvad maha konflikti-intsidendid, rakendavad survet radikaalsete lahknevuste ning konflikti vägivaldsete vormide ilmnemisel. Elastsemad süsteemid, mis lubavad konflikti avatud ning otsest väljendust endi sees, on vähem tõenäoliselt ohustatud fundamentaalsest ning plahvatuslikust koondumisest. rõhumise vaidlustamine Alexia Bloch 1996 Nikolai Vahtin 2001: põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik George E. Marcus 1998, Marcus ja Fischer 1999: maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Kolonialism: 7 probleemi: nii majanduslik kui ka kultuuriline protsess; kolonisatsiooni sõltumatus emamaast; metropoli ja koloonia vastasmõju; kolonistide ja kohalike tervik; komplekssus ja dualism; mittelääne ühiskonnad polnud suletud; rida vastuolusid Rakendus
tööandja kindlustab töötingimused. Kui tekib vaidlus töölepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest. Selle kohaselt on seadusevastane eeliste lubamine ja andmine ning õiguste piiramine sõltuvalt töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale.
*ülekaalukas sõjajõud(kolonaailjõudude poolt surutakse vastuhakk kiirelt maha) *adminstratiivsed ümberkorraldused(kolonialistid hakkavad vaikselt muutusi läbi viima) Põlisrahvaste reaktsioonid: Bodley: -ignoreerimine, põliselanikud ei tee välja valgete inimeste saabumistest -kõrvalehiilimine, põlisrahvad on seda palju kasutanud, liiguvad kaugele adminastriivsetest keskustest -avalik vastupanu Rõhumise vaidlustmine Nikolai Vahtin 2001: *põhjarahvaste emakeelest loobumise otsus teadlik ning vabatahtlik, vanemad näevad, et teise keelega löövad lapsed paremini läbi. Oleneb ka valikustruktuurides: mida saab valida. Põliselanikud alati ei võitle oma kultuuri eest. Maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Muutus või püsimine. Ei taju et oleks hästi palju on muutunud. *Preston (1997) -problemaatiline eristada *Appadurai(1997) -identiteetide pealesurumine problemaatika
keeleline väljendusvorm. (On palju sõnu, mida võib käsitleda teisiti, kuid need jäävad peaaegu alati väljapoole formaalse loogika huvisfääri, nt Juhhei!) Erinevaid sõnu, mis tähistavad sama mõistet, nimetatakse sünonüümideks: nt koer; peni. Samakujulisi sõnu, mis tähistavad erinevaid mõisteid, nimetatakse homonüümideks: nt sõna täht võib tähistada taevatähte või kirjatähte. Sõna tähendus sõltub indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist jpm. Erialases sõnakasutuses on vajalik, et sõna oleks võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Selliseid sõnu (vahel ka sõnaühendeid) nimetatakse terminiteks (erialaterminiteks, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiks). Analüütilise filosoofia rajaja Gottlob Frege (1848-1925) ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Nt S teab, et Koidutäht on Ehatäht. Neist
ained: kirjandus, muusika, IT, religiooniõpetus, kunst jm. Eesmärgiks on teadvustada ja suhestuda minapilti ümbritsevaga, tajuda erinevate väärtushinnangute tekkepõhjusi. Kehaline kasvatus Omaloominguline temaatiline maastiku seiklusmäng. Võib kaasata sporditarvete abivahendeid, muud atribuutikat, mis sobib seiklusmängu teemasse. Samuti võib mängu põimida ainealased teadmised loodusõpetusest, emakeelest. Kaasatud ained: eesti keel, kunst, loodusõpetus, bioloogia. Eesmärgiks on arendada kehalisi võimeid, teadmisi loodusõpetusest, fantaasiat.. Tantsuline etteaste erinevas temaatikas. Kasutada võib erinevate maade tantse, erinevaid stiile, aga ka konkreetsele valitud teemale seatud tantsulist etteastet. Kaasatud muusika, rütmika, erinevad keeled, mille sõnumit tantsu kaudu väljendada, ajalugu. Lõimuda võib teiste muusikaliste numbrite või kunstiliikidega. Geograafia
o tööandja kindlustab töötingimused. Kui tekib vaidlus töölepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest. Selle kohaselt on seadusevastane eeliste lubamine ja andmine ning õiguste piiramine sõltuvalt töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Seadusevastasteks aga ei loeta: 1. eeliste lubamist ja andmist seoses raseduse või laste kasvatamisega; 2
konnotatiivse (connotative) tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus on see osa sõna (termini) tähendusest, millest sõltub, millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist ja veel paljustki muust. Sõnale omistatav tähendus võib aja jooksul muutuda, mõnikord lausa vastupidiseks esialgsele. Tehakse vahet kontekstiliste ja kontekstivabade tähenduste vahel. Kontekstist sõltumatuid keeles kinnistunud tähendusi uurib semantika, kontekstilisi tähendusi uurib pragmaatika. 1 2. MÕISTE JA TERMIN 2.1. MÕISTE MÕISTMISEST Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või
(connotative) tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus on see osa sõna (termini) tähendusest, millest sõltub, millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist ja veel paljustki muust. Sõnale omistatav tähendus võib aja jooksul muutuda, mõnikord lausa vastupidiseks esialgsele. Tehakse vahet kontekstiliste ja kontekstivabade tähenduste vahel. Kontekstist sõltumatuid keeles kinnistunud tähendusi uurib semantika, kontekstilisi tähendusi uurib pragmaatika. 1 2. MÕISTE JA TERMIN 2.1. MÕISTE MÕISTMISEST
annaabi.ee 
