Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlane – kes ta on? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab?
  • Midagi viga või?
  • Kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes?
Eestlane – kes ta on?
Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab?
Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud . Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks.
Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlastel on maal esivanemate talud, mida raskuste kiuste püütakse edasi pidada ja arendada. Kuigi palju lihtsam oleks raha, aega ja rasket tööd nõudvad majad ja maad lihtsalt maha müüa ja mujale õnne otsima minna. Millegipärast seda siiski ei tehta .
Eestlased on alalhoidlikud, nad ei tõtta kõige uuega kohe kaasa minema ja otsustamine võtab vahel palju aega. Tal on ohutunnet. Ajaloo vältel on eesti rahvas jätnud nii mõnegi mõtlematuse tegemata ja seetõttu väikese rahvusena püsinud. Kriitilistel aegadel oskavad eestlased säilitada kaine mõtlemise ega allu provokatsioonidele. Seetõttu toimus ka meie taasiseseisvumine veretult. Vaatamata raskustele oleme suutnud säilitada ka oma kaunikõlalise emakeele
Eestlane on olemuselt tõsine ja jahe. Meie paesel kaldapealsel ja vaesel maal, lõputu halli taeva all elavadki karmid ja karedad inimesed. Meil on harva põhjust rõõmustamiseks. Tänavatel kõnnivad inimesed on tihti mornide või isegi kurjade nägudega. Kui eestlasele tuleb vastu mõni võõras, kel nägu naeru täis, siis eestlane ei vasta naeratusele. Eestlasel tekib pigem küsimus, et mida ta naeratab siin-kas mul on midagi viga või? Kas see võõras on purjus ? Äkki hoopis narkouimas? Ta on võõraste suhtes lihtsalt umbusklik. Me võiks vähemalt püüda olla natukene soojemad ja rõõmsameelsemad. Ei maksa nii palju vinguda ja toriseda - ega sellest midagi paremaks ei lähe. Märkame parem positiivseid asju ja inimesi enda ümber!
Samas võib öelda, et kui on raske, siis eestlane ei hala ega hädalda vaid laulab . Laulab üheskoos laulukaare all laulupidudel. Me laulame isamaast ja emakeelest, oma kaunist loodusest ja sini-must- valgest lipust. Olime uhked kui Eesti laul sai esimese koha eurovisiooni lauluvõistlusel. Võtsime lauljaid kodumaal vastu kui kangelasi . Eestlane tunneb laulust ja laulmisest rõõmu.
Vahel on eestlane kade ka. Ta peab end tihti paremaks, kui teised on. Ta arvab , et ega soomlased ja lätlased pole ikka nii targad, kui tema on. Kas ka edaspidi suudame kokku hoida nii võimsalt kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes? Nüüd, mil eesmärk täitunud, on igal Balti riigil pigem omad tähtsad asjatoimetamised.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et eestlane on see, mis on ta maa, tema keel ja kultuur, tema kodu ja lähedased, tema tööd ja tegemised. Eestlane armastab oma maad ja rahvast. Tunnen uhkust, et olen eestlane!
Eestlane – kes ta on #1 Eestlane – kes ta on #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nalikali Õppematerjali autor
Hinne 5

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud

Ühiskonnaõpetus
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
26
docx

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

meie vanal iseseisvusajal valitses sama rahvuslik tervik, olgugi tolleaegse üldise taseme kohaselt algelisel kujul: maa, aadliga (vanematega) eesotsas, ja linn, lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks

Ajalugu
Eesti kultuuri alused ja tähendus
19
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Mitte-eestlastest taluperemeeste osa (rannarootslasi ja Peipsi ääres asuvaid vanausulisi arvestamata) tõusis 1720. aasta paiku 20 protsendini. Kuid 1782. aastaks oli suur osa taludesse asunud mitte-eestlasi, rääkimata nende järglastest, täielikult eestistunud ja saanud harilikeks pärisorjadeks. Ega need piirid rahvuste vahel pole tänapäevalgi veekindlamad. Sellel sõdade tallermaal on puhtavereline eestlane tegelikult segavereline krants. Määrav on olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said kadaka- ja väikesakslased (Kleindeutschen). Linnade baltisakslased olid geneetiliselt suurel määral eesti tõugu, Saksamaalt siia asunuid oli tühine kogus, maal aga assimileeriti eestlasteks kõik siia jäänud sõjamehed ja muud uusasukad. Kas võtta võõras omaks või mitte, on sõltunud puhtjuhuslikkusest. Mis on üldse oma

Filosoofia
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

saada ja see motiveeris maarahvast veel paremini töötama. Kohanimed: Viljandi, Eesti, Tori. 4.2. Punalipp 29. 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja isetegevuskollektiivide kvalifikatsiooni määramiseks korraldavad Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjon ja Eesti NSV Kultuuriministeerium isetegevuslike kooride võistulaulmise, puhkpillide võistumängimise ja tantsurühmade võistutantsimise (Toome: 1975). Töö kõrval on eestlane ajast aega huvitunud kultuurist. Väärib imetlust, et ilumeel meie rahvale nii tähtis on. Kindlasti on see aidanud ettetulevate raskustega hakkama saada ning laulu- ja tantsuväljak on aidanud valitsevatest oludest üle olla ning iseendaks jääda ­ see on põhjus, miks tänaselgi päeval eestlastena säilinud oleme. 2 30. Et meie rajooni rahvas kangesti teatrihuviline on, sellest tehti juttu ka hiljutises Eesti Raadio põllumeestesaates

Eesti keel
Eesti kirjanduse ajalugu I
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet

Kirjandus
Eesti ajalugu
83
doc

Eesti ajalugu

europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa ­ soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud ­ mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini

Ajalugu
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

romaanid on "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet". Kõige traagilisemaks teoseks on "Mäeküla piimamees". Teiseks realistlikuks kirjanikuks kujunes Ernst Peterson-Särgava. Tema esimene ja paremini tuntud novellikogu "Paised" kritiseeris ägedalt balti paruneid, nende kuulekaid teenreid ja saksa pastoreid. Juhan Liiv oli luuletaja ja lühemate proosatööde autor. J. Liivi kõige olulisemaks jooneks on tema suur tundeehtsus ja isamaa-armastus. "Hea eestlane armastab isamaad kõige rohkem, kui see on raskustes, vaene, masendatud ja isegi inetu". Noor-Eesti vaimsed juhid olid luuletaja Gustav Suits ja proosakirjanik Friedebert Tuglas. Üheks nende peamiseks juhtmõtteks kujunes: olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Euroopa all mõtlesid nad peamiselt Prantsusmaad, mis viimase paarisaja aasta jooksul oli kultuuri arengus mänginud juhtivat osa. Tuglast peeti Eesti stiilimeistriks, mis ilmekalt

Eesti ajalugu
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Treffneri Gümnaasium. Kõik ühe skeemi järgi. Kui esimene osa algas Andrese võitlus maatööga, siis teises osas hakkab Indrek õppima sama innuga nagu Andres. Teises osas Indrek võitleb Hr Maurusega nagu Andres võitles Peauruga, filosoofilises võtmes Teise teemaga tegemist. Maurus kohaneb iga aja nõudega, selgrootu, pole põhimõtteid. Ütleb, et on väga eesti meelne ja kooli võtab Indreku sellepärast. Indrekul on raha, aga ei täida kogu õppemaksu, aga saab ikkagi sisse, sest on eestlane ja eestluse kinnituseks. Indrek teeb koolistööd ­ uksehoidja, administraator ka öösiti. Aitab ka köögitoimkonnas, katab lauda. Filosoofilises plaanis läheb teema lahti siis kui tekib jumala küsimus. Indreku peres on Piibel omal kohal olnud, linna tulles saavad ta veendumused tugeva põntsu. Tekib küsimus, millised on Indreku arusaamad. Jumalat pidi kohustuslikus korras uskuma. Tuleb öelda, kas

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun