Kuidas kasvatada noortes patriotismi? (4)

Sarnased õppematerjalid

35

doc

Keskerakond

väljaarendamiseks. Noorsoopoliitika üldprintsiibid 1. Noorte väärtustamine ühiskonnas on üks Keskerakonna prioriteete. Noorte toetamine kujunemisel vastutustundlikeks, aktiivseteks ning ühiskonda edasiviivateks kodanikeks on tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna. 2. Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide omavahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvusvaheliseks koostööks. 3. Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. 4. Noorsoopoliitikat viiakse ellu erinevate ametkondade ja kolmanda sektori koostöös ning noorsoopoliitika peab toetama kõike seda, mis jääb väljapoole hariduskohustuse täitmist ja hariduse ning sotsiaalse kindlustuse süsteemide pakutavat.

Ühiskonnaõpetus

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

............. 51 Kasutatud materjalid............................................................................................................................54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst ­ kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks ­ me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja

Eesti keel

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise

Sotsiaalteadused

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab

Euroopa ideede ajalugu

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

ka Vaindloo saare ümber, et vältida intsidente sealses õhuruumis "nurka lõikavate" Vene lennukitega Läänes ulatub Eesti territoriaalmeri kõikjal 12 meremiili kaugusele meie saartest. Edelas, mere jagamisel Lätiga, aga tuli arvestada Riia lahe eriseisundit.Nimelt on see laht suletud mereosa, mille sissepääsud jäävad täielikult Eesti ja Läti territoriaalvete piiresse, seepärast tohivad Eesti ja Läti selles lahes omada laiematki territoriaalmerd kui 12 meremiili. Ainult kuidas lahte omavahel jagada? Ja eriti, kummale peaksid kuuluma Ruhnu saare lähedased kalarikkad veed? Eesti pakkus, et pooleks tuleks jagada Ruhnu saare ja Läti ranniku vaheline Riia lahe lõunaosa, kuna lahe põhjaosa, mida igalt poolt ümbritsevad Eestile kuuluvad maismaa-alad, jääks tervenisti Eestile. See oleks Lätile jätnud üsna väikese ja kalavaese ala Riia lahest. Läti soovis, et Eesti ja Läti kasutaks kogu lahe kalavarusid ühiselt

Ühiskonnageograafia

27

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

päritoli, välimus). Kuid o keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus ­ me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende väärtus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse (neil endil puudub sisemine väärtus). Voorused on seesmiselt head. Tõelised voorused on meie tegutsemisviisid (õiglus, mõõdukus jne). Õnn tähendab stoikude jaoks kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel (kõik välised hüved on meist sõltumatud, meie kontrolli al väljas ja me võime nad vastu enda tahtmist kaotada; seesmised hüved, mõtlemine, tunded jne, neid saame kontrollida nende omamises saame olla kindlad ­

Euroopa ideede ajalugu

290

pdf

Holokaust

tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel taga kiusatud ohvrite mälestamise päev.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

täitsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kreutzwald ja Koidula, kuigi vaimselt erinevad, olid omavahel head sõbrad, aga seda ei saa öelda Jannseni ja Jakobsoni kohta. Pigem vastupidi ­ üks ei näinud teise tegemistes midagi väärtuslikku. Mõlemad pidasid oma võimsamaks relvaks sõna relva ning olid ajalehtede toimetajateks. (Perno Postimees ja Sakala). Kirjasõna kaudu püüti rahvast äratada ja kasvatada, samal ajal ka oma vaadetele poolehoidu võita. Just taolistes vaidlustes, diskussioonides ja ausas vaimses võitluses kooruski välja tõde ja rahva mitmekülgsus. Pisut hiljem toimub peaaegu samasugune vaimne võitlus Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni vahel. Mõlemad olid jällegi ajalehtede peatoimetajad (Teataja ja Postimees). Kolmandaks suurkujuks Jannseni ja Jakobsoni kõrval oli kirikuõpetaja Jakob Hurt. Temalt on pärit kuulsaks saanud ütelus:

Eesti ajalugu

Kommentaarid (4)