Varizella zoster Jaak Timberg Stud med V Varicella zoster Kuulub herpesviiruste alagruppi Primaarinfektsioon tuulerõuged Sekundaarinfektsioon vöötohatis Üldisel kergekujuline infektsioon Täiskasvanutel tüsistusteks pneumoonia, hepatiit, nefriit, meningoentsefaliit Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus
Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks (sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud.Huuleherpes: huule ja
Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse. Haigestudes on haige teistele väga nakkusohtlik.
Tuulerõuged Sissejuhatus ja ülevaade Tuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae- zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). 95 % lastest põeb tuulerõugeid enne täiskasvanuks saamist. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga nii kergesti, et kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed kahe nädala pärast 90 %-lise tõenäosusega. Tavaliselt on haigus kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatu
MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k) Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus. Ennetamine: hoidumine vöörastest hüg
Vöötohatis Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe levib piki na
B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS: haige inimene viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid, süstimisel ühiste süstaldega, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral, sugulisel teel Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal. Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased. Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,
Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsineeri.ee). Tuulerõuged levivad piiskankkusena. Tuulerõugete viirus säilib spinaalganglionites ja kraniaalnärvide ganglionites ning võib reaktiveeruda vanematel inimestel ja patsientidel, kellel on rakulise immuunsuse häired. See põhjustab villilise lööbe teket piki närvi kulgu ehk vöötohatist (e.ope.ee/herpesviirused). Kuidas haigus algab? Haigus algab valu, kipituse, puutetundlikkusega piiritletud kohas. Võib esineda peavalu, iiveldus, halb enesetunne
Kõik kommentaarid