SÜGELISED (0)

SÜGELISED

Sügelised on nahahaigus mis põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav.
Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis . Inimsilmale on nahalest vaevalt nähtav (mõnikord küll näha väikese valge täpina naha pinnal).
Sügelised on vana haigus ja seda on tuntud juba umbes 2500 aastat.

Sügelised levivad

Sügelised võivad tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isiklikust hügieenist. Sügelistesse võivad nakatuda lapsed, noorukid ja vanurid, harva imikud. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene alguses sellest teadlik olla, kuna esmakordselt haigestunul on haigusel peiteperioodi 2 – 4 nädalat.

Sügelised levivad inimeselt-inimesele kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu.

Sügelislesta eluiga

Inimese nahale sattudes 10-15 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb . Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 – 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 10-14 päevaga. Siis on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama.

Klassikalised sügelised

Sügeliskäigud on nähtavad peene pruunikaspunase joonena , mis ühendab sõlmekesi. Sügelisekäik on 2 mm pikkune, harva pikem. Võib olla sirge, siksakiline või kaaretaoline ning lõppeb nahapinnale tekkiva villikesega. Naha pinnal on näha see sümmeetrilise lööbena, väikeste, punaste ja sügelevate kühmudena, mis on vistrike või putukahammustuste sarnased. Tavaliselt tekivad need sõrmede vahele, randme ja küünarnuki siseküljele, kaenla alla ja vöö piirkonda, reite ja säärte sisekülgedele, suguelunditele , istmikule, naistel ka rinnale/nibule. Imikutel võib lööve levida ka pea, kaela, peopesade ja jalataldade piirkonda. Väga harva võib sügelisi esineda näo piirkonnas. Kuna sügelised sügelevad siis kratsimise tagajärjel võivad lisanduda nahal ka punetus ja koorikud.
Komplikatsioonideks sügeliste puhul võib olla mädapõletik. Esialgu pindmiselt, kuid hiljem võib avalduda sügavama protsessina.
Lastel võib mõnikord leida mädaville, tavaliselt peopesades ja talla all.

Naha sügelemine

Sügelemise tekitab organismi allergiline reaktsioon sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. Esmakordselt nakatunul tekib see 2-4 nädalat peale nakatumist. Juba eelnevalt sügelisi põdenul võib sügelus tekkida mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Enne seda võib patsient haigust edasi anda teistele inimestele.
Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (peale sooja dušši).

Diagnoosimine

Enamikul juhtudest diagnoositakse sügelisi tüüpilise nahalööbe ja kaebuste järgi. Lähtuda saab ka haiguskollete lokalisatsioonist ning ka mitmete perekonnaliikmete enam-vähem samaaegne haigestumine.
Diagnoosi saab kinnitada ka sügelislesta käigu kohalt kooritud naha uurimisega mikroskoobi all. Aga ainult 50%juhtudest leitakse proovist sügelislest või tema munad. Raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja kratsimisjäljed.
Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest.

Sügeliste ravi

Haigus on ravile hästi alluv.
Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate:

• 5% permetriin (Nix kreem ) - käsimüügiravim. Kreem jäetakse peale 8-12 tunniks. Sobib juba alates 2. elukuust .
  
• allethrinum+piperonylbutoxidum (Spregal aerosool ) - käsimüügiravim. Jäetakse peale 8-12 tunniks.
  
• 20% benzylbenzoat salv - käsimüügiravim. Kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24-tunnist toimeaega.
  
• 10% väävlisalv – see on vana efektiivne ravivahend, mida kasutatakse veel tänapäevalgi. Salv valmistatakse apteegis arsti retsepti alusel. Väävlisalv sobib ka väga väikestele lastele ja rasedatele. Seda kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24-tunnist toimeaega.
  

Ravijuhend:

• Ravim kantakse kogu kehale lõuast taldadeni, eelistatult õhtul enne magama minekut. Alla 2a. lastel, vanuritel ja nõrgestatud vastupanuga isikutel ravitakse ka nägu ja peanahka.
  
• Ravimit hoitakse enne mahapesemist peal ettenähtud aeg; kui vahepeal nahka pestakse, tuleb ravimit sinna uuesti kanda.
  
• Pehme harja abil kantakse ravimit ka küünte alla. Küüned lõigatakse lühikeseks.
  
• Kaasuvate koorikute ja infektsiooni korral on vajalik ka antibakteriaalne ravi.
  
• Ravida tuleb ka kõiki lähikontaktseid, sõltumata sellest, kas nad sügelevad või mitte.
  
• Voodipesu ja käterätikud tuleb pesta, soovitavalt 60 kraadi juures, samuti pesta riided, mida kanti viimase nädala jooksul. Vaibad ja mööblikatted võib puhastada tolmuimejaga.
  
• Ravi on soovitav korrata nädala pärast, kuna juba olemasolevatest munadest kooruvad vastsed ja hilisemad lestad võivad patsienti uuesti nakatada .
  
• Ravimit ei tohiks kasutada rohkem kui ette nähtud, see võib ärritada nahka.
  
• Sügelemise vähendamiseks võib kasutada antihistamiinseid ( allergia ravimid ) preparaate.
  

Rasedus ja imetamine

Ravi ajaks tuleb imetamine lõpetada.

Nakatumisohtlik periood

Nakatumisoht kestab seni kuni ravi on hävitanud lestad ja munad.

Paranemine

Enamus inimestel taandub sügelus mõne päeva jooksul. Mõnikord võib aga lööbe ja sügeluse taandumine võtta aega 4-6 nädalat ja rohkem, see võib olla tingitud järgmistest põhjustest:

• Naha pinnale on jäänud surnud lestad, mis endiselt kutsuvad esile allergilise reaktsiooni, lööve ise ei ole enam nakkav.
  
• Sügeliste tüsistusena võib tekkida nahapõletik, mis võib olla tingitud lestast endast, kratsimisest või ravivahenditest. Raviks kasutatakse baaskreeme (kaitsekreemid) ja paikseid steroide (hormoonravimid).
  
• Diagnoos ei pruugi olla õige. Sügelisi võib kergesti segi ajada mitmete teiste seisunditega, eriti nahapõletiku e. dermatiidiga. Mõnikord ravitakse sügelisi “igaks juhuks”, et vältida ülekannet teistele inimestele.
  
• Ravile allumatus. Harva võivad sügelised olla väga resistentsed ravivahendile. Sellisel juhul tuleks kontakteeruda arstiga ja tõenäoliselt määratakse teine ravim.
  

Kuidas sügelisi vältida

Sügelisi on raske vältida. Kui keegi lähedastest on nakatunud tuleb kindlasti end samaaegselt profülaktiliselt ravida. Oluline on isiklik kaitse, vaid isiklike tarbeesemete kasutamine ja kontakti vältimine nakatunuga. Ravi : Nix kreem (permetriin)