Viljastumine ja loote areng (0)

REFERAAT

Loote areng.

Keijo Treima
Kuusalu KK
2012

Viljastumine ja lootemuna areng

Viljastumine.

Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna . See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku . Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi.
Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu.

Lootemuna edasine areng.

Viljastatud munaraku e. lootemuna arengut võib vaadelda 2 staadiumina :
Esimene staadium kestab munaraku viljastumisest 60. Elupäevani (ligikaudu 8 nädalat). Seda nimetatakse embrünoaalperioodiks ja selle perioodi inimalget embrüoks. Selles ajavahemikus moodustavad uue inimese organid
Teine staadium kestab 60. elupäevast sündimiseni. See on fetaal- e. looteperiood ja embrüost on nüüd saanud loode. Selles ajavahemikus kasvavad kõik organid intensiivselt ning alustavad talitust.

Loote elu algus.

Emakaõõnes toimub rakkude jagunemine edasi. Sisemiste ja välimiste rakkude vahele tekib vedelikuga täidetud õõs. Rakkude kogumit ümbritsev tugev kest lahustub ning umbes 5.-6. päeval tekib kontakt toitekesta ja emaka limaskesta vahel. Selleks ajaks on hormoonid muutunud emaka limaskesta hästi kohevaks ja toitekest tungib sinna kerge vaevaga. Seda nimetatakse lootemuna pesastumiseks . Nüüdsest saab loode kõik oma eluks vajaliku toitekesta kaudu pesast. Lootemuna pesastub tavaliselt emakapõhja eesmisele või tagumisele seinale. Pesastumine lõpeb 10. päevaks ja lootemuna läbimõõt on nüüd 2-3 mm.
Juba pesastumisajal tekib lootemuna sisemise kihi rakkude eristumine. Rakkude liikumise ja paljunemise tulemusena tekivad teatud kindlate omadustega rakkude kogumikud, mis ongi organite alged . Embrüonaalperioodi jooksul muutub loote välimus täielikult. Rakkude massist muutub ta äratuntavaks inimalgeks. Selle aja jooksul formeeruvad peaaegu kõik organid ja kehaosad .
18. ja 28. päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut
3. elunädala jooksul hakkavad arenema veresooned ja magu.
21. elupäeval hakkab lööma südamealge.
4.elunädala lõpul tekivad luude, lihaste ja sidekoe alged. Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha .
5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija. Moodustuvad rindkere ja kõht, kopsud , käte ja jalgade alged. Silmad on juba näha, silmalaud peavad aga veel arenema. Loode on nüüd 11-14 mm pikkune .
5. ja 6. nädala vältel areneb südamealgest neljakambriline süda.
7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa.
8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks.
Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni. Organid ja kehaosad ning nende talitus areneb üha intensiivsemalt. Ja mis eriti tähelepanuväärne – loode aistib juba, tajub ema kehasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu. Alates 5. Raseduskuust on loode võimeline reageerima ka mõnele väliskeskkonna mõjule.
3. elukuust (9-12 nädalat) alates hakkab loote pea kasv aeglustuma, pea on nüüd juba kolmandik keha pikkusest. Nägu on lai, silmad asetsevad teineteisest kaugel. Käed omandavad õiged proportsioonid. Nahk on väga õhuke, veresooned kumavad läbi. 11. rasedusnädalast alates hakkab loode pöialt lutsima. Kuu lõpuks on ta 9 cm pikk ja kaalub 20 g.
4. kuul (13.-16. nädal) on loode kaetud pehmete karvakestega. Algab luustumisprotsess. Sõrmeküüned on hästi näha, samuti kõrvalestad. Loode liigub aktiivselt, teeb neelamis - ja hingamisliigutusi. Välissuguelundite järgi saab sugu eristada. Kuu lõpuks on ta umbes 16 cm pikk ja kaalub 100 g.
5. kuul (17.-20. nädal) liigutab loode juba nii tugevasti, et ema tunneb seda. Loote kasv aeglustub pisut. Jalad omandavad õiged proportsioonid. Lootenahk kattub võidega. Loode oskab imeda ja neelata. Ta võib eristada ema hääl. Kuu lõpuks on ta umbes 25-27 cm pikkune ja kaalub 250-300 g.
6.kuu (21.-24. Nädal). Loote nahk on nüüd voldiline, sest nahk kasvab kiiresti, nahaalust rasvkude aga veel ei ole. Silmalaud ja kulmud on hästi näha. Loode harjutab usinalt imemist. Ta on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 400-600 g.
7. kuul (25.-28. Nädal) hakkab tekkima rasvpolster, keha muutub ümaramaks. Juuksed on juba küllalt pikad, ka ripsmed on näha. Loode liigutab nii tugevasti, et läbi kõhukatete on seda näha. Ta kaalub umbes 1-1,2 kg ja on 35 cm pikk. Oma välimuselt ei erine ta täiskantud lootest, kuid tema kõikide organite talitus ei ole veel täielikult valmis iseseisvaks eluks.
Mõnikord võib siiski 6. raseduskuu lõpul ja 7. raseduskuul sündinud loode ellu jääda, kuid ainult erihooldusel ( kunstliku hingamise aparaat, spetsiaalsed ravimid)
8. kuul (29.-32. nädal) muutub loote nahk siledaks ja roosaks . Pehme karvkate hakkab ihult kaduma. Poisslapsel hakkavad munandid munandikotti laskuma. Loode kaalub nüüd 1,5-1,8 kg ja on 40 cm pikkune. Selle kuu lõpul sündinud laps võib ellu jääda, kuid sageli ei ole tema kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks.
9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal). Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud talitused, kuigi loode liigutab nüüd pisut vähem kui varem, sest ruum jääb järjest kitsamaks. Karvkate kaob ihult täielikult ja nahk on kaetud lootevõidega. Viimastel nädalatel võtab loode päevas 12-14 grammi juurde. Sünnimomendiks on loode tavaliselt 49-52 cm pikk ja kaalub 3-4 kg.
Kasutatud kirjandus:
Kai Allik , Taimi Elenurm . 1994. ’’ Pereks kasvamine.’’ Tallinna Raamatutrükikoda. Leheküljed: 25-26, 29-31, 32-35.