ELUKOGEMUSE BINGO Oskan pilli Olen teinud Olen ise Tean vähemalt Oskan rääkida mängida langevrjuhüpet lehma kolme piiblitsitaati võõrkeelt lüpsnud Olen Oskan nimetada Mulle Minu pilt on olnud Olen saanud külastanud “Tõe ja Õiguse” meeldib ajalehes trahvi kiiruse mõnda teist kõigi osade luulet ületamise või kontinenti alateemad lugeda parkimise eest Oskan rattaga Olen kätelnud Olen Olen Mulle meeldib sõita kuulsusega doonor jalgpallimängus klassikaline värava löönud muusika Mind on Mulle ei meeldi Mul on Olen lugenud Olen oksend...
Inimesed, kellel on kõrge IQ on tavaliselt teistest eraldatud, sest nad ei tunne ennast vähem haritud inimeste seltskonnas mugavalt. Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme. Nad tunnetavad ebaõiglust, on depressioonis, üksikumad, vihasemad ja närvilisemad. Kõrgelt- ja madalamalt haritud inimeste mõttemaailmad on väga erinevad, madalamalt haritud inimesed lahendavad probleeme elukogemuse arvelt, targemad aga teaduslikult. Tihti ei saada üksteisest aru ja tekivad erimeelsused. Väga intelligentsed inimesed on liiga otsekohesed, mis ei ole mõnes olukorras kasulik. Neil on väga palju teadmisi ja nad tunnevad ennast kindlalt, kuid vahest nad kaotavad neile lihtsana näivas ülesandes, reageerides närvilisusega. Nad on väga halvad kaotajad. Minu arvates saavad elus väga hästi hakkama inimesed, kes omavad keskmisest natukene
Tõlgenduse sünd ja areng 1. Mis on vanim Euroopas tekkinud kirjandus? Antiikkirjandus on vanim Euroopas tekkinud kirjandus. 2. Millal ja kus hakati kirjandust püsivalt uurima? Millele kirjanduse uurimisel keskenduti? Kirjandust hakati uurima hellenismiajal ehk 1. – 3. saj eKr. Püüti välja uurida teksti algupärast kuju, mis oli ümberkirjutustega kaduma läinud ning uuriti ka üksikuid sõnu ja nende tähenduse muutumist ajas. 3. Kellelt pärinevad renessansiaja tõlgendusteoreetilised seisukohad? Millised need on? Esimesed tõlgendusteoreetilised seisukohad renessansiajal pärinevad Matthias Flaciuse (1520 - 1575). Tema arvates on iga teos loodud kindlate reeglite järgi ja selle mõistmine toimub kindlale seaduspärale tuginedes. Tema seisukoht oli see, et osa ja terviku vahel valitseb seos ja üksikosa peab tõlgendama tervikust lähtudes. 4. Mil...
heale ja kõrgele tööle minna. Samas saab tuua näiteid, kuidas vaesest perest lapsed on harjunud kõva tööd tegema ja on ennast vaesusest välja rabelenud. tihti rikkas peres kasvavad ainult siidinäpud, kes on vati sees kasvanud. Kui inimene on vaesuses elanud,siis reeglina tahab ta edasi õppida ja kuhugi tulevikus jõuda. Ma usun, et vaesuse ja rikkuse vahele võib julgelt tõmmata võrdusmärgi. Inimene, kes on vaene materiaalselt, on kindlasti palju rikkam elukogemuse ja südamlikkuse poolest, kui jõukas portfelli kandja. Ma arvan, et vaesus sünnitab vaimurikkust. Ka rikas inimene võib minu jaoks olla vaene ja seda läbi erinevate isikuomaduste. Ma ei saa nimetada rikkaks sellist inimest, kes on rikas ainult raha poolest, aga kellega ei ole millestki rääkida või kelle maailmavaated on pinnapealsed. Tema rikkus on ainult paber, mitte aga mõistus ja avatud silmaring. Igaüks meist peab leidma rikkuse, mille abil edasi pürgida ja muuta oma
Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale jättis iga sõdur
uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha
elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärtustama tugevalt ka vaimseid teadmisi. Inimene, kes on vaene materiaalselt, on kindlasti palju rikkam elukogemuse ja südamlikkuse poolest kui jõukas ärimees. Nad oskavad tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest, mis omakorda muudab nad minu jaoks isikupärasteks ning tugevateks inimesteks. Kuna materiaalselt vaestel inimestel on tugev iseloom, on neil suurem tõenäosus oma elu täisväärtuslikuks rajada. Paljud kuulsad miljonärid on varasemalt elanud viletsat elu, kuid tugeva tahtejõu tõttu saavutanud elus midagi imelist. Sellised oskavad oma edu ka teistega jagada
teistes maailma riikides. Sellega seoses on Euroopa Liidu kodanikul reisimine palju lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, kui mujal maailma piirkondades. Samuti on välismaal reisides ja elades Eesti kodanikul alati õigus kodumaale tagasi pöörduda, olenemata sellest kui pika ajavahemiku vältel on kodumaalt eemal oldud. Euroopa Liidu kodakondsus annab võimaluse ka Euroopas odavamalt või tasuta õppida ning see omakorda soodustab paremat haridust ja välismaal õppides saab ka suure elukogemuse. Eesti kodanikuks olemine tähendab ka ühtlasi riigi traditsioonide ja kultuuri säilitamist. Minu arvates peaks iga eesti kodanik rääkima ilusas eesti keeles ja pärandama selle keele ka oma lastele ning lastelastele. Iga kodanik on andnud sellega väiksele Eesti ühiskonnale suure panuse ja ainult nii säilib eesti keel ka tulevikus. Sarnaselt keelele on ka traditsioonid need, mis kannavad meie rahvast edasi. Juba ammustest aegadest on Eestis tähtsaks peetud
Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma mehe maha ning tõenäoliselt jäävad lapsed isata. Sina oled käitunud hästi ja ausa inimese kombel, kuid sellest hoolimata on olukord toonud palju kahju kõigile osalistele. On väga raske tagajärgi ette ennustada, kuid elukogemuse kasvades peaks inimesel seda lihtsam teha olema. Minu jaoks peitub hea ja halva vahekord kirjaniku Jaan Krossi mõtteteras: ,,Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?"
minevikus toimunud sündmuste üle ning hiljem kaaludes avastavad, et nende lootus polnud õiges kohas. Piibliski on öeldud, et : "Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole."(Ps 40-5) Armastus on hinge ärkvelolemise juures kõige olulisem tegur, sest kui su südames on juba piisavalt armastust, avanevad silmad ka usule ja lootusele. Armastust on nii paljudel eri kujudel ja liikides, et alles pärast mõningase elukogemuse saavutamist õpime vahet tegema käehoidmisel ja hinge sidumisel. Klammerduv armastus ei saa olla hea, sellepärast on oluline arusaada, kellele või kuhu oma armastuse suuname. Juba Augustinus tegi vahet armastusel kui ülimal väärtusel (caritas) ja armastusel maailma vastu (cupiditas) vahet. Caritas ja Cupididas suhtuvad üksteisesse nagu hea ja kuri ning inimene muutub selle läbi, et armastus Jumala vastu ärkab ja võidab sellega armastuse maailma vastu
füüsilises kontekstis. Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb kolm põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja, teade ehk tähendust omav märk, retsipient ehk teate saaja. Selleks on uudised, reklaamid,näoilmed, soengud jne. Konnotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud põhitähendusele lisanduv subjektiivne tähendusvarjund Kontakt (kokkupuude) saatjat ja adressaati ühendav füüsiline kanal või psüühiline ühendus; Kontingents - inimese elukogemuse põhimõtteline avatus (ka teisiti on võimalik; võib olla nii, aga võib olla ka teisiti). Konstuktivism- seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. Kood ühine märgisüsteem, mille abil on kommunikatsioon üles ehitatud. - nt. keel. Süsteem, kuhu märgid asetsevad. Käsitlus - analüüs, eritlus, lahkamine, käsitelu, vaatlus.
"Kohtlane" (1767). 3. Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). 4. Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks
panevad paika inimese väärtushinnangud ja aitavad neil elus eesmärke püstitada. Kindlasti on tähtis ka keskkond, kus noor kasvab. Maailm ei ole õiglane ja kõigil ei ole võrdsed võimalused. Paljajalu Tansaania metsades lippavatel mehepoegadel võib olla kõrge ajupotentsiaal ja tung midagi korda saata, kuid neil puuduvad selleks võimalused ja juurdepääs. Samas võivad neist siiski kujuneda oma keskkonna arvamusliidrid ja vaimsed juhid. On lootust, et kui nad pärandavad oma elukogemuse ja maailmaparandusideed lastele, siis viimased jõuavad enda eesmärkidega juba mõne sammu võrra kaugemale kui nende vanemad. Minu arvates on meis kõigis osa väikest inimest, iseasi, millisel küljel sellest me välja laseme paista. Väikestes inimestes on palju positiivset, mida maailmaparandajad ja kultuuriinimesed ehk iial tundma ei saa, kuid kahjuks on neis ka rohkelt mõtleva inimkonna jaoks ähvardavat. Kui inimesed jätkavad pürgimist parema homse poole ja
interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga. Intelligents aga on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste
ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis. 3.HARIDUS JA KULTUUR(lk96-99 ja 100-102): 1)Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96)? *Alusharidus. *Algharidus. (kohustuslik) *Põhiharidus. (kohustuslik) *Gümnaasium või keskeri või amet. *Kõrgharidus 2)Mida nimetatakse elukestvaks õppeks? Kogu elu kestev õppimine, teadmiste omandamine enda ümbert ja elukogemuse saamine. 3)Mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimsekskultuuriks? Aineline kultuur - sinna alla kuulub kõik tehnika ja materiaalsete asjadega seonduv (nt arvuti protsessot, teksapüksid, tuumapomm). Vaimne kultuur - hõlmab inimtegevust laiemalt. Siia kuuluvad nii teadus, kunst, filosoofia, religioon kui ka mütoloogia. 4)Milleks on inimesel kultuuri vaja? Inimesel on vajadus mõtestada nii maailma kui ka iseennast. Teadus ja religioon võimaldavad
ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusest-F. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause). 12
Lugege Dewey'i raamatu peatükki 7. Esiteks püüdke aru saada, mis on Dewey põhiideed selles peatükis. Teiseks, mõelge kuidas ta esitleb ja mida arvab ajaloolistest autoritest. Kolmandaks, kuidas see seostub sellega, millest esimeses loengus rääkisime haridusest üldiselt. Seitsmendas peatükis Dewey arutleb kogemusliku hariduse üle. Kuidas valitud teema peab langema tavalise elukogemuse ulatusse ja siis peaks eelnev elukogemus aitama sel teemal areneda täiuslikumaks ja rohkem arenumaks. Dewey toob välja selle, et hariduses on tavaline see, et õpe algab selle õpetamisega, mida õppijad juba teavad, kuid raskem ülesanne on see teadmine ja kogemus juba edendada rohkem täiuslikumasse ja organiseeritumasse vormi. Õpetaja väljakutse seisneb nende kogemuste välja valimises millel oleks potentsiaali ja mis lubaksid
elus kogemata maised kiusatused need, mis tal seni õnnest puudu on jäänud? Kiusatused, mida pakub Faustile Mefistofeles: 1. joodikud veinikeldris põlastus; Faust võrdleb purjus inimesi sigadega; 2. nõia juures nooruse tagasisaamiseks algul Faust loobub: see tundub mõistusevastane, pealegi pole ta valmis loobuma elu jooksul kogutud teadmistest nooruse vastu. Lõpuks kompromiss: Faust saab noore mehe välimuse, kuid säilitab oma teadmised ja elukogemuse; 3. armastus süütu neiu Margareta vastu puhas tunne, millest saab Mef õhutusel kirg, mille rahuldamiseks hukkuvad Margareta ema ja vend; Margareta tapab lapse, patuöö vilja ning hukatakse. Faust põgeneb süümepiinades. II osa: Jätkuvad kiusatuste pakkumised Mefistofelese poolt: 4. suur raha ei huvita; 5. ilu prostituutide näol ainult lihalik suhe välimuselt ilusa naisega on Faustile
Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale “Parim viis dissenteritest lahti saada” ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat “Robinson Crusoe” ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed “Kapten Singelton”(1720), “Moll Flanders”(1722) ning “Kolonel Jack”(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi
kujundite mõjumisel retseptoritele. Väga tähtsat rolli taju protsessis mängib inimese eelmine kogemus. Toetudes oma kogemusele inimene võib ära tunda objektide ja kujude rida: loomad, koduasjad, loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis inimene ikka saab aru, et see on koer, kuigi ta on tundmatu vormi ja ebatavalise värvi. Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju
Nad tahavadki olla ainulaadsed. Alguses võibolla ei märka nende sära keegi. Mõnikord peetakse neid lausa veidrikeks, kuid kui elu on neile oma lihvi andnud, säravad nad täies hiilguses. Mina võrdleksin edukaid inimesi kalliskividega. Nad võivad tunduda alguses kuidagi tuhmid ja koledad, aga kui neile kerge lihv anda, muutu- vad ennem säravana tundunud koopiad nende kõrval lausa kahvatuteks. Üheks edu saladuseks võib pidada ka eneseusku, mis kasvab koos elukogemuse ja aastatega. Võib öelda, et eneseusk on edukuse alustalaks, sest kõik muu sõltubki just sellest. Edukate inimeste üheks omaduseks ja trumbiks on oskus tunnistada oma vigu. Nad ei karda kriitikat vaid pigem usuvad, et just täna kriitikale oskavad nad oma vigu parandada. Edukad inimesed on tihtipeale ka üpris auahned, see tähendab, et nad ei tammu paigal vaid liiguvad aina edasi ja kõrgemale. Nad pole kunagi rahul, sest nad teavad, et alati saab paremini
Siin kohal võib näitena tuua teose tegelased, Timm Thaleri ja Taruki. Ajal, mil Timm elas rikka pärijana Taruki juures, nägi ta palju ülekohtust ja ihnusest tulenevat, kavalusega toime pandavat, kurjust. Tihti tundis Timm vajadust kõik see välja naerda, kuid kuna tal selleks võimalust polnud jäi see tema sisse. Sellest võis olla tingitud ka Timmi näo muutumine. Raamatus oli kirjeldatud, kuidas aja jooksul, mil Timm hr. Taruki juures elas, muutus tema nägu vanemaks ja elukogenumaks. Elukogemuse alla kuulub ka halbus, mida Timm kohtas ning mis ilmselt jättis Timmi näole väsimust ja umbusaldust. Minu arust näitab naer ka inimese headust ja muretust. Inimesel, kellel on palju varjata ei ole jaksu naerda, sest tema mured piinavad teda. Vahel aitab naer ka mured ja argipäeva koormad unustada. Usun, et kõik meist on tundnud, kuidas mõni hea naerma ajav nali paneb unustama parasjagu südamel olevad raskused ja annab jaksu leida oma probleemidele lahendusi
Inimesel on enda kohta palju erinevaid arvamusi, seetõttu pole õige rääkida terviklikust minakontseptsioonist. Nt Kati kirjeldab end kui sõbralikku ja optimistlikku inimest,oma isa kuulekat tütart, head abikaasat, välja arvatud need juhud, kui ta on tige , vahel küünilist, kuid enamasti idealistlikku naist. See info ei ole omavahel kokku viidud, põimunud, seda ühendab vaid asjaolu, et see kõik käib Kati kohta. Need arusaamad iseloomustavad tema sisemaailma, on seotud ta elukogemuse ja reaalsete suhetega. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta vastu võtame ja kui kiiraste seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. ENESEHINNANG Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitsevad positiivsed kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal
teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. Tänapäeval puutuvad lapsed oma vanavanematega aina vähem kokku kuna enam ei ole palju suurperesid. Sellegi poolest on vanavanemad tähtsad soojuse ja helluse jagajaks, suhete tasakaalustajaks ja vanemate närvilisuse eest kaitsjad. Kaasaegsed vanavanemad püüavad mitte muutuda oma lastest sõltuvaks. Et säiliks iseseisvus. Ja ei taheta olla ka lapselaste pidev hoidja. Vanavanemad mõjutavad lapsi oma elukogemuse ja teadmistega. Neil on laste käitumisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Kaudne, näiteks vanavanemad toetavad oma lapsi rahaliselt või emotsionaalselt, otsene – vanavanemad kuuluvad samasse leibkonda ja on laste ajutised hooldajad, kui mõlemad vanemad tööl on. Kokkuvõtteks võin öelda, et kodu loob lapse arengu – ja kasvutingimused ning annab esmased sotsiaalsed kogemused (Saarits 2005a). Laps vajab vanemaid, kes näitavad üles
Lõplikult kujunes demokraatia välja Periklese valitsemisajal (462–429 eKr). Ateena demokraatia on olnud eeskuju tänapäeva demokraatiale. Demokraatlikud õigused Kreekas kuulusid eelkõige vabadest meestest põliselanikele. Demokraatlikud õigused puudusid naistel, lastel, orjadel ja barbaritel. Mitmes Kreeka linnriigis võisid rahvakoosolekutel osaleda alatest 20. eluaastast kodanikud, mis näitab, et selles ühiskonnas peeti lugu teatava elukogemuse olemasolu enne täisealiseks saamist. Viimane traditsioon püsib tänaseni. Barbarid jäid hääleõigusest ilma, kuna nad olid kultuuriliselt madalamal tasemel ega kuulunud ka kodanike hulka. Kokkuvõtvalt võib väita, et demokraatia on sündinud Vana-Kreekas ja see on omakorda mõjutanud teisi maailma tsivilisatsioone. Demokraatia on tänapäeval väga levinud, mis tõestab fakti, et Vana-Kreeka on Euroopa kultuurihäll.
Massikultuur. Hariduses-Olid teadus,uurimisasutuseda jne.Üha enam hariti end,et saada tööd.Kuna tööle võeti juba inimesi kel olid olemas põhioskused. Infoühiskonnas oli üha enam vajalik haridus. Peremudelis-Linnades rohkem,töökohad linnades ja haridus linnast kättesaadav.Pered olid väiksemad,lapsed koolis ja vanemad tööl. Kihistumises-Arvatavasti klassiühiskonnas,keskklass,kõrgklass ja alamklass. 5.Iseloomusta ja põhjenda elukestvat õpet. Inimestele on omane õppida läbi elukogemuse ja see tegevus käib läbi elu ehk siis elukestev õppimine. Inimesed "õpivad olema" tänu kogu elu vältavale õppeprotsessile, mitte ainult sellise õppimise tagajärjel, mis õppeasutustes toimub. Tähtsustatakse kõiki õppimisvorme (kool, koolitused, huvialakoolid, iseõppimine).Mitte ainult kooliharidusest ei õpita,võimalik et isegi haridusest tähtsam on õppida omadest kogemustest. 6.Iseloomusta majandusteooriaid: A.Smith,K.Marxi,M.Weberi,E.Durkheimi. A.Smith-vabaturumajandus
välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamuinasjutt, kuigi see ei allu rahvamuinasjutu seadustele.
raamatu väikestes tekstiannustes. Välja võib siinkohal tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“ Piret Raud ja Ülo Pikkov on jõulised pildiraamatukultuuri edasi arendajad. Pildiraamat on see, kus pilt jutustab ja viib lugu edasi. Sõnu on sellises raamatus väga vähe või need hoopis puuduvad. Mare Müürsepa sõnul on meil palju häid illustraatoreid keda Eesti Lastekirjanduse Keskus nähtavamale toob. Oma iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim on esile tulnud tänu lastekirjanduse võistlustele. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada.
• Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt isikliku elukogemuse ning sotsiaalse ja haridusliku tausta poolest. Õpetus iseendas toimuvatest muutustest seoses vananemisega ja nendega kohanemisest ehk vananemise õppimine • Eripedagoogika - (varem on nimetatud ka defektoloogiaks) on pedagoogika haru, mis tegeleb kasvatuse, hariduse, rehabilitatsiooni ja inimeste ühiskondlikust elust osavõtmise küsimustega. • Tüflopedagoogika - on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegnägijate ja pimedate
järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta
kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida. Turult väljunud (decommodified) kaubad kaubad mis peale ostmist inimesele omaseks saavad ja omandavad seega omaniku jaoks uue tähenduse lisaks oma turuväärtusele. Pierre Bourdieu klass ja maitse. Inimese klassipäritolu paneb paika selle milline on tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse, kunsti, spordi jne osas. Habitus inimeses elukogemuse käigus kujunev tüüpiliste kalduvuste, oskuste, harjumuste, eelistuste süsteem. Samast klassist pärit inimestel on sarnane habitus. Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted Akulturatsioon protsess mille käigus subkultuur (näiteks venelaste kogukond Eestis) kohaneb domineeriva kultuuriga. Akulturatsiooni erinevaid viise näitab järgmine tabel: Subkultuuri suhtumine domineerivasse kultuuri
ette nähtud 4) Eksimus koosseisu asjaolus (§ 17) error in persona – samasus inimeses (eksid inimesega, kui ära tapad, siis vastutad ikka. Tapmine on tapmine. kui sa saad pihta sinna, kuhu sihtisid, ja keegi tuleb ette. Tahtlus oli sinna suunatud)-osavõtja vastutab samadel alustel täideviijaga, kui just täideviija ei teinud olulist eksimust, ei jäänud “tavalise elukogemuse” piiridesse ega järginud teatud juhiseid. Siis kihutaja vastutab §221- täideviija ekstsess- kihutaja kihutab ühele teole, täideviija paneb toime teise aberratio ictus – eksimus sihtobjektis ( üritad sihtida, aga lased mööda) eksimus põhjuslikus seoses – kõrvalekalle/katkenud põhjuslikkus - oluline eksimus - väheoluline eksimus - koosseisueksimus- ei tea faktilist asjaolu??? Ei pea võimalikuks, et asi on
ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude keeltki. Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakunst rahva mõttemaailma kajastajana A. Viires 1983
neuroneid taastada ja täita. Diagnostiline. Võimalikuks peetakse, et traumeerivad unenäod toimivad mõne tõsise füüsilise haiguse hoiatussignaalidena. Robert C. Smith selgitas välja, et unenäod võivad haiguse saabumisest varases staadiumis teada anda. Nimelt leidis ta, et paljud patsiendid, kel oli südamehaigus, olid unes näinud surma või suhete purunemist, kuigi nad tol ajal veel oma haigusest ei teadnud. Elukogemuse tekitamine. Neuroteaduste professor Robert Vertes väidab, et tänu unenägudele ei lange magav aju lõplikku teadvusetusesse või isegi surma. Tema sõnul on aju une ajal kooma-taolises seisundis ja unenägude nägemine võimaldab olla aktiivne. (Guiley 2009: 16-17) 4 2. PROBLEEMID UNEGA 2.1. Unetus Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes
K. küll tunneb huvi, milles teda süüdistatakse, kuid kuna ta vastust ei saa, siis ei näi, et tegelane sündmuste järgneva arengu jooksul selle üle liialt pead vaevaks. Fookuses on siiski protsess kui selline ja püüe sellest vabaneda. Ehk tahab autor sellega kinnitada, et K. on tõesti süütu ning see, milles teda süüdistatakse on midagi tobedat ja ebaolulist (kuigi süüdistus võib tegelikult olla üsna tõsine). Lisaks suhtub K. alguses oma protsessi naljaga, kuna oma elukogemuse tõttu pole ta harjunud midagi liialt tõsiselt võtma. Ilmselt oli Kafka meelest bürokraatia üks suur nali. Siiski oleks ainult loogiline ja õiguspärane, et peategelane teaks, milles teda süüdistatakse, sest kuidas mees ennast vastasel juhul kaitsta peaks oskama. See on ehk autori püüd väljendada ka seda, et bürokraatia on absurdne ning olles juba süsteemi ohvriks langenud, on lootusetu täiesti puhtalt olukorrast väljuda. Lisaks sellele, et K
Tehakse pidevalt valikuid, mis kujundavad tulevast ,,mina". Meel paiskab alatasa pinnale kõikvõimalikke mõtteid ja tundeid ning tuleb valida, millistega soovitakse samastuda, millest ajendatuna käituda. Nende valikutega kas avardatakse end, kasvatakse ja arenetakse inimestena või hoopis kitsendatakse, piiratakse ja killustatakse end. Vormitakse pidevalt seda isikut, kelleks ollakse muutumas, ja see omakorda määrab edaspidise elukogemuse niisama kindlalt, kustkui valitakse ilma, kuhu sündida. Kõik näevad elu läbi oma meeleseisundi prillide. Vaatamata sellele, et inimolenditena asustavad kõik ühtsama füüsilist ruumi ning kogetakse samasugust meeldivate ja piinarikaste kogemuste diapasooni, tajutakse seda oma loomuse tõttu väga erinevalt. Kui arendatakse endas laiahaardelisemaid ja positiivsemaid isikuomadusi, kogetakse sügavat õnnetunnet, mis ei sõltu välistest tingimustest. End mitte
interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud
interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud
· Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu. · Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel: Mis motiveerib inimest elule? Millised on õppimise emotsionaalsed küljed? Kuidas tekib frustratsioon, igavus, ärevus, saavutustunne ja rahulolu ning miks? · Humanistliku käsitluse aluseks on inimese "mina". · Lähtutakse subjektist ja tema vaatenurgast. · Huvitutakse elukogemuse reflektiivsest analüüsist, nt kuidas õppija õpimist mõistab. · Humanistide arusaam tegeleb inimese isikliku arengu ja kasvuga TÄHTSAD TEGELASED: Abraham Maslow- motivatsioon · Oli humanistliku psühholoogia koolkonna rajaja. · Koostas vajaduste püramiidi ja seostas selle motivatsiooniga. Inimesi motiveerivad rahuldamata vajadused ja kui vajadus on rahuldatud, siis kaob ka selle motiveeriv jõud
teoses käsitletud teema üle. Oma teema, iseennast mõne tegelasega; arvamuse sõnastamine ja tegelane, arutleb kirjandusliku tervikteksti põhjendamine. Illustratiivsete tegevusaeg, või katkendi põhjal teksti teema, näidete (nt iseloomulike detailide) tegevuskoht, põhisündmuste, tegelaste, nende otsimine tekstist. Esitatud väidete teos probleemide ja väärtushoiakute tõestamine oma elukogemuse ja üle, avaldab ja põhjendab oma tekstinäidete varal. arvamust, valides sobivaid Oma mõtete, tundmuste, näiteid nii tekstist kui ka oma lugemismuljete sõnastamine. elust; otsib teavet tundmatute sõnade Tundmatute sõnade tähenduse kohta, teeb endale selgeks nende
juhul on lihtne eksida ning identifitseerida inimest mingi grupi liikmena, kellest isik soovib hoopis eristuda. Enesemääramisõigus, mida peetakse oluliseks Eesti riigi seisukohalt, on samavõrra oluline indiviidi seisukohalt. On teada, et eestlastel on suhteliselt kõrge etniline eristamine kultuuridevahelised piirid on jäigad ja selgelt paigas. Kõigil pole see nii ning aina enam on maailmas inimesi, kes kas oma vanemate või elukogemuse tõttu elavad mitme kultuuri piiril. Reeglina on kahte või enamasse kultuuri kuulumine vaid positiivne. Kultuurierinevused tekitavad tihi konflikte ning enamasti on selle põhjuseks teadmatus kultuuride kohta. Stereotüübid, mis kirjeldavad mingitki teadmist, ei pruugi olla halvad, kuid neisse tuleb suhtuda teadlikult ja kriitiliselt ning olla valmis neid vajadusel muutma.Teismelise eas on eriti oluline teadmiste ja valikuvõimaluste kaudu mitmekultuurilise identiteedi arengut toetada
konteksti ning aitavad meil näha kirjanduse ja elu seoseid; eeldavad isiklikku vaatepunkti. 5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1. Autorikeskne lähenemine seob teise tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsib teosest autori sõnumit (positivistlik lähenemine) 2. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjandusteosest kui isesesvat elu elavast tähenduslikust tervikust. 3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp Narratiiv
asjakohased väited ja argumendid on üldkehtivad ja vastuvõetavad. Tõelised moraaliprobleemid nõuavad just nimelt seisukohavõttu, mitte ainult teiste arvamustega tutvumist. On küll olemas ka selline olukord, kus arvamuste kirjeldamine ja erapooletu mõistmine on tähtsam kui seisukohavõtt: selline olukord tekib siis, kui inimene satub vastamisi mõne võõra kultuuri tavade ja toimingutega, mida ta oma kultuuri ja elukogemuse põhjal ei mõista. Antropoloog ei saa võõra kultuuri suhtes seisukohta võtta enne selle põhjalikku uurimist. Aga me ei ole võõramaalased meie omas keskkonnas. Me teame, et on olemas moraaliprobleeme, et nad nõuavad lahendamist ja nende peamised faktorid on tuttavad, ning peale selle tajume filosoofidena, et suur osa sellest, mida nendest probleemidest räägitakse, ei kannata kriitilist käsitlust. Kui see taustteadmiste alusel määratav premisside hulk
asus seisukohale, et avaliku huvi sisuks on teatud üldine hüve, mis hõlmab ka riigi sisemist ja välist rahu. Põhjendades L. Kaplinski tahtlust kõnealuse teo toimepanemisel, märgitakse ringkonnakohtu otsuses, et "isikul, kes sotsiaalset vaenu õhutava või terrorile üleskutsuva teksti avalikku internetti paigutab, peab olema ettekujutus sellest, mida selline tegevus võib kaasa tuua. Seejuures tuleb siin lähtuda tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandilt. L. Kaplinski on isik, kellel tema elukogemusest ja haridusest lähtudes pidi olema arusaadav sellise tegevuse 6 tagajärg. Siinkohal on apellatsioonis õigesti märgitud, et kui selle teksti kohatusele juhti ta tähelepanu, ei viinud see teksti eemaldamiseni internetist süüdistatava poolt" Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kassatsiooni korras L. Kaplinski kaitsja vandeadvokaat
romaan võib olla luulesarnane enesepaljastus b. võib olla üles ehitatud draamalikule teose esitamisele c. autor võib anda tegelastele hinnanguid 4. nii proosa- kui ka luuleteose puhul peaksime autori ja teose samastamisega olema ettevaatlikud a. autor võib kirjutada midagi sellist, mis pole seotud tema elukogemuse või mõttemaailmaga i. seepärast on otstarbekas tekstuaalse autori mõiste 1. Tekstuaalne autor teksti poolt loodud autorikuju a. Teos sisendab meile , et autoril on teatav maailmavaade ja
järgneda kiusamine ja tõrjumine. Lapse edukust koolis ja enesekindlust mõjutab tugevalt kaaslaste tõrjuv suhtumine. Tavaliselt satuvad tõrjutuse alla need, kes millegi poolest teistest erinevad. Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on suurem oht koolist välja kukkuda, mõnuainete küüsi ja kuritegelikku maailma sattuda. Harvad ei ole juhtumid, kus laps kannatab koduvägivalla all. Lapsed näevad pealt oma
zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on võrdselt olulised ja kiiduväärsed nii erialased kunstiteadmised kui laiem silmaring ehk huvi maailma vastu, teoseid vaadates ning analüüsides arenevad aga mõlemad oskused. Kokkuvõttes kunstiteoste ja kujutiste näitamisel, vaatlemisel ja piltide üle või piltide põhjal arutlemisel on kolm peamist eesmärki: 1. avatud kontakti loomine visuaalse kultuuriga, sealhulgas professionaalse kunsti ja
järgmise algusvärsiks, kusjuures sonetti siduvatest värssidest moodustatakse omakorda uus luuletus- MAGISTRAAL e JUHTSONETT. Vajab paarikümne kaupa riimsõnu, mida eesti keeles eriti ei ole. PROOSA Autor! Lugeja--> Kirjandussituatsiooni tuum. Autor kirjutab teose-> see jõuab lugejani-> kirjandus Teos! Kirjandusteose analüüsikese võib asuda kas autoris, toses või lugejas. Erinevad lähenemised: Autorikeskne- seob teose tähenduse autoriga. --> Teos on autori maailmavaate ja elukogemuse kajastus, otsib teosest autori sõnumit. Mida on autor tahtnud oma teosega öelda? Millised olid teose loomistingimused? (Kus teos valmis, kui pika aja jooksul?) Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus (lapsepõlv, haridus, kodu jms)? Teosekeskne- teos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik. --> tegeleb teose tegelaste, kompositsiooni, ideestiku jms analüüsiga, püüdmata seda autori isikuga siduda. Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis
Mina-pildid on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamused.(sõbrad, tuttavad, kellest hoolime,kelle arvamus on tähti) Empiiriline mina!(W.James) Materiaalne mina kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud indiviidile(minu keha, varandus, auto jms) -kuidas hindad asju, mis on Sotsiaalne mina - see, mida kaasinimesed minust arvavad Inimesel on palju sotsiaalseid Minasid ,mis elukogemuse põhjal sulavad ühte so Abstraktne mina(,,teine mina") Vaimne mina inimeste psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuste omaduste terviklik kogum. Populaarne mina millisena ma end teistele näitan Intiimne mina mida ma teelikult endast arvan Oleviku mina milleks ma pean ennast antud momendil. Dünaamiline mina milliseks ma enda arvates kaldun saama Ideaal-mina milline peaks üks ideaalne inimene minu arvates olema
annaabi.ee 
