Hea
ja halb
Prantsuse
kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: „Kõik halb, mis on
maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama
palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta.“ Et
saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema
piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti
seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui
teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janece01
Õppematerjali autor
Näiteks kuulmismeel on suurepärane väärtus, samas on ka vahend selleks, et tunneksime ennast hästi ning kuuleksime teisi. Vahend- ehk instrumentaalsed väärtused on väärtused, mis aitavad meil mingil määral sisemisi väärtusi saavutada, milleks näiteks võib olla raha. [3] Eetika saame jaotada kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika kaudu saame teada näiteks kas mõne inimese tegu oli hea või halb. Samuti kuuluvad sinna teooriad selle kohta, mis on õige ja vale. Praktiline eetika tegeleb moraaliküsimustega, millele tuleks leida lahendused. Rakenduseetika alla kuuluvad näiteks loomade kohtlemine, abort, erinevad poliitilised probleemid. [6] Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu
mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.
näeks autoriteet ette uudses või vastuolulises olukorras. 10. Milline on eetika ja religiooni vahekord ? Religioosne ja ilmalik eetika rinevad mitte sisu vaid põhjendusviisi poolest. Religioosne eetika viitab Jumala tahtele, ilmalik eetika inimese mõistusele või kokkuleppele või inimeste soovidele. Mida me peame tegema, on meile objektiivselt ette antud : -Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud, seda me peame täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. -Loomuõiguslik käsitlus: Loodus on ette määranud, mida me peale tegema. Osad asjad on loomu poolest head, teised halvad. Nt Kristluses on Piibli kümme käsku moraali sisu. religiooni ja eetika 3 vahekorra võimalust : Religioon on eetika alus Religioon täiendab eetikat: Jumal kui kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja. Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees.
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k)
mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata
traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, mille oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada
Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama. Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla
Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama. Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid