Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänapäeva väikesed inimesed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on väikesed inimesed?
  • Kust väikesed inimesed tulevad?
Tänapäeva väikesed inimesed
Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ja tinglikult on igaühel meist ühiskonnas oma positsioon. Ühtedest kujunevad arvamusliidrid ja teised arvavad end ise seda olevat, ent kõige rohkem on siiski nii öelda tavalisi inimesi, väikekodanlastest elanikke, kes tõenäoliselt laiemale üldsusele tuttavad ei ole. Hoolimata sellest oleks väär öelda, et seesugused inimesed on vähem olulised või halvemad kui teised meie hulgast.
Kes on väikesed inimesed? Lapsed on välimuselt nagu täiskasvanud, aga väiksemate mõõtmetega. Väikesed inimesed seevastu näevad välja täpselt nagu ülejäänud rahvas, kuid nende erinevus avarama maailmavaatega inimestest tekib vaimsel tasandil. Minu arvates võib väikesteks inimesteks kutsuda seda osa inimkonnast, kes kritiseerib kõike oma ümber, elab ainult raha nimel, võistleb kõiges oma naabriga, kardab mõtlemist või ei oska teisi inimesi hinnata. Tõenäoliselt ei näe selline inimene maailma reaalselt, tema vaimsus ei ole kuigi kõrge ja teda võib pidada väikeseks inimeseks: kodanikuks, kes käib tööl, teenib oma perekonnale raha, kuid maailma paremaks muutmisel temast suurt abi pole. Ta elab läbi enda, ei huvitu tulevaste põlvede heaolust ja globaalsed probleemid jäävad nimetatuile kaugeks.
Riigi olemuse kujundavad tema kodanikud. Need samad väikesed inimesed ongi ühiskonna peegelpildiks. Turistina võõrriigis käies võrdleme ikka kohalikke oma riigi kodanikega ja kuigi terve reisi vältel suhtleme väga väikese osaga elanikkonnast, anname hinnangu tervele rahvale. On peaaegu võimatu ja isegi kohatu suurt hulka inimesi sel moel ühte patta heita, siiski teeme me seda lakkamatult.
Sõnapaaril „väike inimene“ ei pea alati olema negatiivne alatoon. Leian, et nõnda nimetatud hall mass ei olegi nii värvitu kui tundub. Selle kirevust on lihtsalt esmapilgul keerulisem märgata. Väikeseid inimesi võib võrrelda näoga. See koosneb erinevatest osadest, mis on kõik tähtsad ja üksteisest sõltuvad. Kõvera nina kohal taevasiniseid silmi märgata on raske, aga mitte võimatu. Seega võime sügavamalt uurides lihtsate inimeste hulgast leida kindlasti palju sooja ja südamelähedast.
„Väikeste linnade mehed on lollakad,“ ütleb muusik ja luuletaja Aapo Ilves ühes oma laulus . Läbi iroonia kirjeldab ta, kuidas kõik suurlinna inimesed on maarahvast paremad. Aapo Ilves, Võrumaa põlispuude keskelt pärit mees, kuulub tegelikult kindlasti selliste inimeste hulka, kes väikeste inimeste hingeelu tunneb ja tõenäoliselt peab ta ka ennast nende hulka kuuluvaks, hoolimata teiste arvamusest. Kuna indiviidide lahterdamine sel viisil gruppidesse on kõndimine libedal jääl, siis kes teab, võib-olla kuulub ka teatud hulk kultuuriinimestest ja maailmaparandajatest hoopiski väikeste inimeste hulka, mis omakorda tõestab, et ka väikeste inimeste hulgas on helge maailmavaatega inimesi ja et eelpool nimetatud hall mass on palju värvilisem kui tundub olevat.
Kust väikesed inimesed tulevad? Parafraseerides üht vana nalja tulevad ranitsaga väikesed inimesed koolist ja ilma ranitsata lastaiast. Minu arvates ei olegi tegelikkus sellest ütlusest kaugel. Kooli ja lasteaia all võime mõelda elukooli, kus peavad olema suurinimestest õpetajad- eeskujud kooliõpetajate, lapsevanemate ja sõprade näol, kes panevad paika inimese väärtushinnangud ja aitavad neil elus eesmärke püstitada. Kindlasti on tähtis ka keskkond, kus noor kasvab. Maailm ei ole õiglane ja kõigil ei ole võrdsed võimalused. Paljajalu Tansaania metsades lippavatel mehepoegadel võib olla kõrge ajupotentsiaal ja tung midagi korda saata, kuid neil puuduvad selleks võimalused ja juurdepääs. Samas võivad neist siiski kujuneda oma keskkonna arvamusliidrid ja vaimsed juhid. On lootust, et kui nad pärandavad oma elukogemuse ja maailmaparandusideed lastele, siis viimased jõuavad enda eesmärkidega juba mõne sammu võrra kaugemale kui nende vanemad.
Minu arvates on meis kõigis osa väikest inimest, iseasi , millisel küljel sellest me välja laseme paista. Väikestes inimestes on palju positiivset , mida maailmaparandajad ja kultuuriinimesed ehk iial tundma ei saa, kuid kahjuks on neis ka rohkelt mõtleva inimkonna jaoks ähvardavat. Kui inimesed jätkavad pürgimist parema homse poole ja hoiavad oma mõtte erksana, saab siiski kindel olla, et ka meie tulevaste põlvede elu on väärikas ja nende väärtushinnangud on paigas.
Tänapäeva väikesed inimesed #1 Tänapäeva väikesed inimesed #2 Tänapäeva väikesed inimesed #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siim Suurkask Õppematerjali autor
595-sõnaline kirjand.

Sarnased õppematerjalid

Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

(umbes 22 km) rannikust. Pole ju Väinameri vähem Eesti osa kui Võrtsjärv. Koos territoriaalmere ja sisevetega on Eesti pindala umbes 69000 km2. Oleme harjunud endist mõtlema kui väikesest Eestist. See oleks täiesti õige, kui me mõõdaksime riigi suurust rahvaarvuga. On küll olemas Eestist veel väiksema rahvaarvuga riike ja riigitaolisi moodustisi, kuid neid peetakse juba miniriikideks. Pindalalt aga me nii väikesed ei olegi. Maailmas on mitmeidkümneid riike, mis pindalalt Eestist maha jäävad. Euroopa 49 riigi hulgas on meist väiksema pindalaga tervelt 19, sealhulgas nii tuntud maad, nagu Taani, Holland, Belgia, Sveits, Sloveenia, Moldova. Eesti läbimõõt läänest itta on 380 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni saab Eesti piirides sõita tervelt 391 km. Päikeselgi kulub aega meie maast üle käimiseks: Eesti idapiiril tõuseb ja loojub

Ühiskonnageograafia
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

Tegelikult on ju enamik võrdõiguslikkuse nõudeid juba ka teiste aktidega kehtestatud, kuid selleks, et võrdõiguslikkuse täitmisele kergem järelevalvet oleks teostada, on vajalik ühe konkreetse seaduse olemasolu, mis sisaldaks endas kõiki võrdõiguslikkust puudutavaid nõudeid. Tegelikult on aga seaduse kõige olulisem osa seadusega loodaval Soolise võrdõiguslikkuse komisjonil, mis hakkab jälgima seaduse täitmist ning lahendab seeläbi konkreetseid juhtumeid, millega inimesed komisjoni poole pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues

Asjaajamine
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

tegelda ja seega on tegelikult pandud see väärtushinnanguid kujundav töö õpetajate kanda. Seega tuleks ju õpetajaid, nii lasteaia kui kooli omi, eriliselt väärtustada ja hea õpetaja, kes südamega oma tööd teeb, on austust väärt. Väärtused ongi selline imeline edasiviiv pagas inimesel, millele igapäevaselt ei mõtle. Väärtused justkui toetuvad teineteisele. Teame ju, et see, kes on õpetatud ausaks, hoolivaks ja töökaks, seda peaks saatma elus edu. Samas näeb aga tänapäeva ühiskonnas palju valskust, ärategemist, kahjurõõmu, üleolevust. Ja tundub, et neil inimestel, kellel väärtushinnangud on justkui paigast, läheb igapäevaelus karistamatult ja hoopis paremini kui neil, kes järgivad head õpetust ja autunnet. Sellest johtuvalt on raske omi väärtushinnanguid hoida ja õpetajana edasi anda. Kuidas on võimalik lastele õpetada, et maaslamajat ei lööda ja abivajajat tuleb aidata, kui igapäevaelus selle tarkuse ja aumehelikkusega justkui kaugele ei jõua

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Selleks ajaks rappus maa ka teisel pool lahte juba nii tugevasti, et 17-aastane Plinius Noorem lahkus emaga koos villast. Nad ühinesid rahvahulkadega, kes üritasid linnast paaniliselt põgeneda. Vulkaani kohal “kõrgus ähvardavalt õudne must pilv. Välkudena läbisid pilve tulekeeled ja ta väändus nagu madu. Ühtäkki paiskusid temast välja kõrged tulevihud, mis olid välkudest vägevamad.“ See õudus kestis mõnda aega. Tuhka sadas nii paksult, et inimesed kartsid selle alla mattuda ja pidid seda endalt alatasa maha raputama. Kui viimaks natukene valgemaks läks ja pilvede vahelt hakkas tuhmi päikesevalgust paistma, nägid nad, et Vesuuvi tipp oli kadunud ning kunagiste põldude, talumajade ja lopsakate viinamarjaaedade peale on laotunud paks hall tuhast vaip. Pompei mattus 5-8 m paksuse tuha ja pimsskivikihi ala. Linna 20000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastanud pimssist

Geoloogia
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida lastel on oluline õppida. Lastele on tähtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil ümbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed, kes suudavad teha ühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ja vastutustundlikke otsuseid, mida saab omakorda toetada eakohane tegevus lasteaias. (Timoštšuk 2010, 57, 185). Bakalaureusetöö käesolevas osas tuuakse välja pikemad jätkusuutlikkuse, kogukonna ning ökoküla mõiste selgitused, jätkusuutliku eluviisi vajaduse põhjendus, ülevaade ökokülade liikumisest ja nende lasteaedadest ning jätkusuutlikkuse õpetamise metoodika pedagoogilised lähtekohad. 1

Eelkoolipedagoogika
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus. Elektromagnetism käsitleb peamiselt elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi. Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin aga väga vähe. See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus. Elektromagnetism käsitleb peamiselt elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi. Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin aga väga vähe. See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi

Teadus
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

_aasta_majandussurutis). Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus. Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. (http://www.stat.ee/37825/?highlight=T %C3%B6%C3%B6tus) Kindlasti on oma osa suurel väljarändel ka sellel, et 2000ndate II poolel said tööealiseks beebibuumi ehk siis 80ndate lõpul ja 90ndate algul sündinud inimesed. Emori uuringu järgi on väljarändajate seas rohkem naisi kui mehi. Nii moodustasid naised 2012. aastal Eestist väljarännanutest 54% (5800 inimest) ning mehed 46% (5100 inimest). (Tarum 2014) Ka meie vilistlastest väljarändajatest on naisi rohkem. Peamiseks väljarände ja välismaal töötamise riigiks on alates 2000. aastatest olnud Soome. Nii moodustasid Soome elama asunud inimesed 2012. aastal kõigist väljarännanutest 59% ning Soomes töötavad inimesed 2012

Uurimustöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun