Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tarbimine?
  • Mida kujutavad endast laenamine liisingjärelmaks ja krediitkaart?
  • Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem vt skeemi lk 96?
  • Mida nimetatakse elukestvaks õppeks?
  • Mida nimetatakse aineliseks e materiaalseks kultuuriks mida vaimsekskultuuriks?
  • Milleks on inimesel kultuuri vaja?
  • Milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda?
  • Mis on SKT esisemajanduse kogutoodang mida see näitab?
Kordamisküsimused
1.TARBIMINE (lk 88-91):
1)Mis on tarbimine?
Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.
2)Kes on tarbija?
Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja.
3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid.
* Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet.
* Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks.
* Reklaam soosib tarbimist.
*Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta.
* Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt.

4)Tarbimise mõju keskkonnale.
Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas.
Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ja me saastame vähem keskkonda.

5)Mida kujutavad endast laenamine, liising,järelmaks ja krediitkaart ? Mis juhul on neid mõistlik kasutada?
Laenamine - suure summa laenuks võtmine(paljumaksvate asjade jaoks) pangalt või liisingufirmalt.Mõistlik on kasutada, kui raha hulk mida on vaja koguda, on liiga suur.
Liising - mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Mõistlik on kasutada, kui pole piisavalt raha, et endale auto osta.
Järelmaks -aitab tasuda vajalike teenuste ja kaupade eest osade kaupa. Mõistlik on kasutada, kui vajatakse nt mingit kodumasinat, mida kasutatakse ka siis veel, kui järelmaks on tasutud.
Krediitkaart - maksevahend ootamatute kulutuste katmiseks ja võimaldab sättida oma kulutuste tagasimaksed järgmisesse kuusse. Mõistlik on kasutada, kui ei suudeta nii palju iga kuu säästa, kui oli planeeritud, aga kaup soovitakse kohe kätte saada.
2.AVALIK TEAVE JA MEEDIA(õp.II osast lk 64-67):
1)Mõisted :
Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta.
Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.
2)Kuidas saab meediat jagada erinevatessegruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta.
* ajakirjandus - Postimees , Õhtuleht, Saarte Hääl
* Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3
*Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno .
Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks. Nende vaheline piir ei ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis.

3. HARIDUS JA KULTUUR(lk96-99 ja 100-102):
1)Millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96)?
*Alusharidus.
*Algharidus. (kohustuslik)
*Põhiharidus. (kohustuslik)
*Gümnaasium või keskeri või amet.
*Kõrgharidus

2)Mida nimetatakse elukestvaks õppeks?
Kogu elu kestev õppimine, teadmiste omandamine enda ümbert ja elukogemuse saamine.

3)Mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks , mida vaimsekskultuuriks?

Aineline kultuur - sinna alla kuulub kõik tehnika ja materiaalsete asjadega seonduv (nt arvuti protsessot, teksapüksid, tuumapomm ).
Vaimne kultuur - hõlmab inimtegevust laiemalt. Siia kuuluvad nii teadus, kunst , filosoofia, religioon kui ka mütoloogia .

4)Milleks on inimesel kultuuri vaja?
Inimesel on vajadus mõtestada nii maailma kui ka iseennast . Teadus ja religioon võimaldavad sügavamalt aru saada maailmast ning kunst iseendast.
Elu ilma kultuurita ja kunstita oleks äärmiselt igav, tühi ja trööstitu. Ehk nagu ütles üks tuntud kultuuriloolane: "Kunsti ja kultuuri on meil vaja selleks, et mitte tegelikkuse kätte kõngeda."

4.RIKKUS JA VAESUS (lk104-107):
1)Milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda?
Rikkus - usaldus, üksteise toetamine , õiglus, sõbralikkus, heaolu, rõõm.
Vaesus - usaldamatus , üksteise kiusamine , pettus, ebaõiglus, kadedus, viletsus , tusk.
Rikkus - kui inimesel on väga palju raha.
Vaesus - kui inimesel on väga vähe raha.

Rikkus - kui oled teiste seas lugupeetud.
Vaesus - kui sinust ei peeta lugu.

Me oleme rikkad siis, kui saavutame selle, mille poole püüdleme, olgu selleks siis armastus, sõbrad, teadmised või raha.
2)Mis on SKT e.sisemajanduse kogutoodang , mida see näitab?
SKT võtab kokku kõik, mis ühel maal aasta jooksul kaupade ja teenustena toodetakse. Suure rahvaarvuga maadel on see kõrgem.
Keskmisest jõukusest aitab ülevaadet saada SKT ühe inimese kohta.
Ühiskond #1 Ühiskond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mannnnuuuu Õppematerjali autor
tarbimine,avalik teave ja meedia, haridus ja kultuur,rikkus ja vaesus.ühiskonna kontrolltöö

Sarnased õppematerjalid

Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit
5
doc

Sotsialistlik maailmasüsteem ja NSV Liit

Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned, Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei ­ kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või

Ajalugu
AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014
22
docx

AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014

Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha ­ lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika ­ organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu

Politoloogia
Majandussotsioloogia eksmiks kordamine
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ebakindel  Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond:  Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: o looduslikud ohud o looduslikud ohud  Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“):  Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“):

Sotsioloogia
MAJANDUSTEOORIA
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

 Selgitada nähtusi ja nendevahelisi seoseid abstraktselt (vaatame peamist sisu)  Tuua esile nähtuste toimumise kõige tähtsamad põhjused, ignoreerides vähemtähtsat  Prognoosida ja mõjutada majandusprotsesside kulgu Majateooria käsitleb süsteemselt:  Majandussubjektide vahelisi suhteid (tarbijad, tootjad jm)  Tehnoloogilisi seoseid  Sotsiaalpoliitiliste suhete süsteemi (turu toimimise viis, ta pole asi ise, kui palju ühiskond ise lubab turul toimida)  Institutsionaalseid seoseid-püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid+ Reeglil põhinev: meil on mingid seosed, reeglid kuidas peaksime toimima Situatsioonil põhinev: võime vaadata igat asja eraldi, 6% maj kasvu palju (peaksime tagasi tõmbama jne). Tulemuste hindamine:  Eesmärgid on konfliktsed või seotud  Kuidas sobituvad ühiskonna prioriteetidega? (kas meil on toimiv maj ühiskond?) Väljendusviisid:

Sissejuhatus majandusteooriasse
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

kritiseerimine on lubatud Massiteabevahendite ülesanne on ahrida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsioon seob riigi tevikuks. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast. Kellest koosneb ühiskond ? Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine . Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel.

Ühiskonnaõpetus
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil. See tähendab, et meie igapäevaseid vajadusi rahuldavad tarbekaubad, mis saabuvad meieni läbi turu. Nad on toodetud mitte meie, vaid anaonüümse, impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju ei toodetud või vahetatud enam isikuliselt, vaid umbisikuliselt.

Tarbimissotsioloogia
Sotsioloogia II kordamisküsimused
20
doc

Sotsioloogia II kordamisküsimused

Seepärast toimuvadki keerulistes ühiskondades muutused tunduvalt kiiremini. Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus, vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega. 4. mida tähendab kultuuriline lõtk? Kultuuriline lõtk ­ kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik ­ traditsiooniline ühiskond

Sotsioloogia
Turunduse juhtimine - eksamikonspekt
68
docx

Turunduse juhtimine - eksamikonspekt

o Sama sotsiaalset toodet pakkuvad konkureerivad organisatsioonid o Kommertsturundus, mis õhutab ebatervislikku ja sotsiaalselt vastutustundetut käitumist (nt. alkoholi- ja tubakatööstus)  Saadav kasu on tarbijale abstraktne: o Nt “Turvavöö kasutamine võib päästa teie elu”  Kasu saajaks on sageli kolmandad osapooled: o Enamasti ei saa kasu mitte indiviid, vaid ühiskond või kolmandad isikud (nt veredoonorlus) o Ainsaks kasuks on suurenenud enesega rahulolu  Intensiivne avalikkuse poolne kontroll  Tegevusele on ebatavaliselt suured ootused o Sotsiaalsele turundusele seatakse sageli ebareaalselt suuri eesmärke (nt sotsiaalse probleemi täielik väljajuurimine, käitumisnormi täielik omaksvõtmine jmt) Sotsiaalse turunduse juhtimise protsess 1

Turunduse juhtimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun