Miikael räägib sellest kuidas maa ja meri tormis muutuvad. Mefistofeles ütleb, et ta ei tea midagi päikesest ja taevast kuid ta teab inimeste tööst ja vaevast. Tema meelest on mõistus see, mis inimese elu raskeks teeb. Ta ütleb, et mõistus peaks inimesi loomadest eraldama, kuid teeb inimesed hoopis nendest hullemaks. Inimeste põlv on maa peal nii halb, et isegi kurat ei taha neid enam kiusata. Issand ja Mefistofeles vaidlevad selle üle, et millise tee valib Faust. Kas halva või hea. Issand usub, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Mefistofeles usub aga, et ahvatlused viivad Fausti kiirelt halvale teele. Vedasidki kihla selle peale, et millise tee valib enda jaoks Faust. Issand lubab Mefistofelesel Fausti halvale teele meelitada, uskudes, et Faust valib ise õige raja. Jumal ütleb, et see kes otsib, ikka eksib teelt. Ehk mõistus panebki inimesi piire katsetama ja asju(ka halbu) lähedamalt uurima
kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa : ÖÖ ( Fausti iseloomustus) Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta vestleb Wagneriga,kes on endast vaimustuses ning leiab,et tema elu on elamist väärt. LINNAVÄRAVATE EES ( Mefisto kohtumine Fasutiga ) Mefisto ilmub musta puudlina. Faust kutsub Mefisto kaasa oma koju. Kui nad on saanud töötuppa ilmutab Mefisto end vaimuna
Faust J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik,
10 d. "Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg- Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima,
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning
Analüüs Faust Kokkuvõte/ülevaade Faust- inimene, kes haletses ennast ja arvas, et pole oma õppimistest targemaks saanud. Tal puudus ka au ja toredus, maja ja oma maa. Ta tahtis ühendust võtta mõne imeväega nagu vaimuga, et poleks enam vaja teeselda oma tarkust. Ta leidis raamatust maavaimu märgi ning lausus seal juures olevad sõnad. Vaim ilmus, kuid varsti lahkus, kuna Faust tardus ta nägemisest ja ta arvas, et Faust ei mõista teda. Faust märkas ühel päeval puudlit, kel justkui helgiks taga hele tuleke, kuid Wagner selgitas Faustile, et see on tavaline koer. Mees otsustas siiski puudli endaga kaasa võtta. Hiljem ilmutas puudlist ennast välja Mefistofeles, kes lausus enda kohta: ,, Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
28 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid