rõõmu sellisena, nagu see on. Rikas võib olla ka siis, kui inimene on saavutanud midagi, millest ta on unistanud või tunneb, et on eluga rahul. Peamise rikkuse moodustab siiski armastus. Milline imeline tunne, kui oled kellegi poolt armastatud. See ju teeb meid kõiki õnnelikuks ning kui seda oleme, suudame elada ka täisväärtuslikku elu. Vaeseks muudab aga inimese see, kui kõik eelpool toodud asjad puuduvad. Me kõik mõistame rikkust ja vaesust erinevalt. Kelle teeb jõukaks raha, kelle tema pere, sõbrad või vaimsed väärtused. Enamus asju on kõigest meie mõtlemises kinni. Kui suudame kindlaks endale teha, mis teevad meid õnnelikuks, on rikkaliku eluviisi elamine üllatavalt lihtne. Taavi Luhamaa
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba sündinud rikasse perekonda, peab tunduvalt vähem elus vaeva nägema kui vaesest perest pärit laps. Rikkal inimesel on kergem omandada head harid
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab nimetada selliseid inimesi kelle peres on palju liikemeid ja keda ei ole võimalik ülal pidada, kus
(A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy)
Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
· mõistatuslikkus raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist) · moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid · nihilism inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele) · füüsiline vs psüühiline karistus · vaesus probleemid · vaesus alkoholism, prostitutsioon, kuritegevus, eneseväärikuse kaotamine, (oluline probleem 1860 venemaal, roskolnikov oli väga vaene tudeng, et oma õpinguid jätkata, heal arvamusel endast, arvas, et väärib head elu, palju probleeme, vähe raha, vaesuse pärast tahtis suure kuriteo teha; sonja probleemid sonja isa marmelados oli joodik, jõui pere tühjaks, sonjal polnud
Tüdruk oli käest ära läinud, sest isa ei pööranud talle piisavalt oma aega ega tähelepanu. Suhete ja hariduse baasil saab filmis välja tuua olukorrad Philippe’i ja Drissi vahelistes suhetes, mil mees proovis harida enda hooldajat, kellel polnud absoluutselt aimu ei kunstist, teatrist ega klassikalisest muusikast. Drissi jaoks oli arusaamatu, kuidas inimesed saavad neid asju ülistada ning kulutada raha millegi sellise peale. Filmis esinenud peamisteks sotsiaalseteks faktideks olid vaesus, hälve, kultuur ning sotsialiseerumine. Vaesust on näha Drissi tegelaskujus, sest ta oli pärit paljulapselisest perekonnast, kus elati külg-külje kõrval. Peres polnud õieti raha ei söögi ega üüri maksmise jaoks. Suremust otseselt filmis ei näidatud, kuid autori arvates võis Philippe’i naisega midagi sellist juhtuda. Samuti on loogiliselt arvatud, et Philippe’l pidi naine kunagi olema, kuna mehel on ainsaks pereliikmeks nüüd vaid tütar. Kuna hälve on
Kõik kommentaarid