Sisukord Lk 3.-Sissejuhatus,Ajalugu,Võitjate autasustamine. Lk 4.-Olümpiamängude kava,Mängudeks valmistumine,Pealtvaatajad, Kokkuvõte. Lk 5.-Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pidin tegema referaadi Olümpia ajaloost ,et siin on siis niipalju minumeelest tähtsat informatsiooni kui ma leidsin. Ajalugu Olümpia mängud on oma nime saanud jumalate elupaiga Olümpose järgi. Olümpia mängud toimusid peajumal Zeusi auks ning said alguse 2. aastatuhandel eKr. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike- Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas - kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Esimeseks olümpia võitjaks tuli kokk Koroibos. Võitjate autasustamine Mängude ...
täienenud, on Marsi vulkaanid säilitanud rekordimeeste staatuse. Järgnevas tuleb juttu nendest hiiglastest ja ka mõnest väiksemast Marsi kunagisest tulemäest. Mis puutub Mariner 9 edasisse töösse, siis õnneks detsembris hakkasid tolmupilved hajuma ning 1972 sai Marssi juba rahulikult pildistada ja kavandatud uurimistööd viidi edukalt lõpule. Maale jõudis üle 7000 kvaliteetse foto, mis katsid kogu Marsi pinna. Lähifotod saadi ka Marsi kaaslastest Phobosest ja Deimosest. Olympus Mons Olenevalt väliskujust, on Marsi vulkaanide lisanimedeks mons (mägi), tholus (kuppel) või patera (ohvrikauss). Esimene Marsi pinnamoodustis, mida Mariner 9 läbi tolmutormi nägema hakkas, osutus ka kõrgeimaks ja sai vastavalt väärika nime - Olympus Mons. Esialgu hinnati tema kõrguseks 25-27 kilomeetrit. Laserkõrgusmõõtja MOLA andmete töötlemise ja Marsi täpsete topograafiliste kaartide koostamise käigus mäe kõrgus mõne kilomeetri võrra kahanes, kuid
ja liustikke vete segunemisel vulkaanilisega materjaliga · Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad varinguid · Geisrid ja kuumaveeallikad tekkivad ka vulkaanipurske tagajärjel Geiser Strattur Islandil Mudavoolud Kaukasuses Vulkaanid väljaspool Maad Vulkaanid ei ole ainult Maal. Näiteks on Marsil olemas vana, suur, kustunud vulkaan nimega Olympus. Selle kõrgus on 17 km ja laius üle 350 km. Päikesesüsteemis on kaks vulkaaniliselt aktiivset keha - Maa ja Jupiteri kaaslane Io. Io'l on sadu pidevalt purskavaid vulkaane. Olympus Marsil Kasutatud kirjandus 1. "Üldmaateadus gümnaasiumile" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Magma 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Laava 4. http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/vulkaanid.html
Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse järgi Ares Marsil on väga mitmekesine ja huvitav maastik. ·Põhja ja lõunapoolusel on polaarmütsid. ·Kaatrid, kanjonid ·Voolusängid ·Kustunud vulkaanid Olümpose mägi ·Suurim mägi päikesesüsteemis ·Kõrgus jalamilt 21 km ·Kustunud vulkaan Olympus Mons Lõunapoolus Põhjapoolus Tharis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on umbes 10 km kõrgune. Tharis Hellas Plantia Rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral Valles Marineris päikesesüs teemi suurim kanjonite süsteem. Ligi 4000 km pikkune, 200 km lai, 27 km sügav. Valles Marineris (Maineri org) Marsi maastik
Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga
4.04.2011 3 Kõrgemad vulkaanid Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal) . 4.04.2011 4 Vulkaanide kõrgused (m) 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 Veerg2 Llullaillaco Mauna Kea Olympos Mons 4.04.2011 5 4.04.2011 6 Vulkaani sisemus
effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega. Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani MARSS Nimi tuleb Rooma sõjajumala järgi. Marsi ja Maa ja maa mass on sama Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi. Selle nimi on Olympus Mons ja kõrgus on 21km and diameeter 600km . Mäe otsas asub vulkaan. 39 missioonist on Marsile edukad olnud ainult 16 tükki. Marsil on kõige rohkem liivatorme ja need võivad kesta kuid. Enamik pinda on punakas kivikõrb.
°C. Marsi raskusjõud on Maa omast 2,7 korda väiksem. Marsi pind Suhteliselt ebaühtlane pind. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20km). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliiv. Marsil on nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid põhiliselt puuduvad. Vett leidub ainult jää või auruna. Punakas värvus, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Olympus Mons Kõrgeim mägi meie päikesesüsteemis. 28 km üle Marsi keskmise marsipinna. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km. Valles Marineris Üks suurimaid kanjoneid meie päikesesüsteemis. 7 km sügav. 4000 km pikk. 200 km lai. Phobos ja Deimos Marsil on kaks kuud Phobos ja Deimos. Ebaühtlase pinnaga ja korrapäratu kujuga. Väikesed Phobose keskmine läbimõõt on 22km ja Deimose 13km. Phobos Deimos Marss
Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke
arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km Valles Marineris Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune Hellas Planitia Kraater lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel
kaksikplaneediks. MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Nähtavasti sai ka planeet Marss selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendri kolmandale kuule- märtsile. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. -Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal).- Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune.- Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal);- Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel
Washingtonist sai USA osariik 1889. aastal. Washington on osariik USA loodeosas Vaikse ookeani ääres. Osariigi loodeosa liigestab Juan de Fuca väinast sügavale maismaasse lõikuv sopiline ja saarterohke Puget Soundi laht. Põhja-lõuna-sihilised Kaskaadid (Rainier 4392 m) jaotavad osariigi territooriumi niiskeks lääne- ning suuremaks ja kuivemaks idaosaks. Puget Soundist osariigi lõunapiirini ulatuv org eraldab Kaskaade Rannikuahelikest, viimaste kõrgeim tipp Olympus (2428 m) paikneb Olympici rahvuspargis (3628 m², asutatud 1938). Enamiku Washingtoni idaosast hõlmab vulkaanilistest kivimitest, peamiselt laavast, koosnev tasane või lainjas kuiv Columbia platoo, mille kõrgus on 150-600 m. Seda äärestavad põhja poolt Okanogani mägismaa ja kagust Blue Mountains. Kaskaatides asub Saint Helensi vulkaan. Suurimad jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u
ümber Päikese. Võrdle Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär).Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi) ja asub Päikesest minimaalselt 1,56 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Mis on asteroid
alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi Marsil on ka suurimad vulkaanid päikesesüsteemis. Suurim neist, Olympus Mons, on 27 km kõrgune ja selle diameeter on 600 km. Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons. Kliima Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest
Third level Fourth level Fifth level MARSS Maast 2 korda väiksem punakas planeet Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos Aasta pikkus: 687 Maa päeva Pinnatemperatuur: +25°C kuni 125°C Marsil asub ka rühm hiigelvulkaane, neist suurim ja ka Päikesesüsteemi suurim, Olympus Mons Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis Aasta on sel planeedil 687 Maa ööpäeva Marsil on ka aastaajad Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem kui Maal PILDID MARSIST JUPITER Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind Jupiteril on ekvaatoriga paralleelselt tumedaid ja heledaid vööndeid, ning ovaalne ja muutliku suurusega Suur Punane Laik, mis pöörleb antitsüklonina.
Valke 15,0 g Rasvu 20,0 g Süsivesikuid 3,1 g 40. Määrdejuust 4.94 lepasuitsu 41. Toorjuust Classic 7.45 (Philadelphia) 42. Toorjuust Turek 13.27 43. Juust fitaki, 8.63 oliividega, maitserohelisega 44. Juust fitaki 5.18 45. Juust feta lamba ja 19.45 ?? kitsepiima 46. Feta juust Olympus 14.75 47. Toorjuust ricotta 6.36 48. Toorjuust mascapone 7.96 49. Valge juust oliividega 9.27 (Apetina) 50. Zottarella Classic 7.12 51. Farmi juustu snäkk 10.65 juust (pastöriseeritud piim, laap, juuretis, keedusool, säilitusaine E252), maitseainete segu
puitfotoaparaate seeriatootmisse. 1983: Kodak tutvustab ketaskaamerat, kasutades 8x11mm raami. Ajalugu 1987: populaarse Canon EOS süsteemi kasutuselevõtt. 1990: Adobe Photoshop väljastatakse. 1991: Esimene digitaalne peegelkaamera. 1992: Kodak tutvustab PhotoCD Ajalugu 2000: Kaamera telefoni sisse (Jaapan) 2001: Polaroid läheb pankrotti. 2003: Four-Thirds standardi kompaktne digitaalne peegelkaamera Olympus E-1. 2004: Kodak lõpetab tootmise filmikaameratega. Ajalugu 2005: Canon EOS 5D esimene tarbijahinnaga digitaalne peegelkaamera. Canon EOS 5D Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Dagerrot%C3%BC%C3% http://www.prn.ee/margit/abi/ http://photo.net/history/timeline www.northeastern.edu/photo/history.html Tänan tähelepanu eest!
Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).[1] Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri.[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).[3] [4] Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid
3.Atmosfäär Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidis,tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra. 4.Kliima Võrreldes teiste meie päikesesüsteemi planeetidesga on Marsi aastajad kõige rohkem Maa aastaaegade moodi
Raskusjõud: 38 protsenti Maa omast. Temperatuur: Marsi pinna temperatuur kõigub miinus 129 kraadist poolustel pluss 27 kraadini ekvaatoril. Marsi kõrgeim mägi on 15 850 meetri kõrgune vulkaan Olümpos. Marsi kuni 4000 kilomeetri pikkused ja 3 kuni 6 kilomeetri sügavused kanjonid on Päikesesüsteemi suurimad. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitilia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke
fookuskaugusega 20 mm või vähemgi. (vt Joon.2) Plussid - Pildid kiiresti arvutisse, digiklõpsu omahind on nullilähedane (samas eeldab enne aga oluliselt rohkem rahakulu kui seda kuluks samaväärse peegelkaamera ostuks) ning hea kaadri saamiseks saab enne tuhandeid versioone klõpsida praktiliselt nullkrooniga. Miinused - kallis kere + kallid objektiivid + tõhusa lainurga puudumine. (3 lk 14) Joonis 2. Digipeegelkaamera Olympus E-420 1.1.3 SLR-tüüpi kaamera Nn SLR-like (ing. k "peegelkaamera-tüüpi") kaamerad (nimetetekse ka "bridge cameras" vahepealsed kaamerad), tegelikult siiski ,,kompakt-tüüpi kaamerad". SLR-tüüpi kaamera jääb oma üldistelt omadustelt nende kahe aparaadi vahele. Pildiotsija poolest, mis oli peamiseks erinevuseks peegel-ja kompaktkaamera vahel, võib SLR tüüpi kaamera aga julgelt liigitada digikompaktide sekka. Sinna muideks ta ka ametlikult kuulub.
üles Olümpia mäed Olümpia ahelik on kompaktne tippude ala, mis asub Olümpia poolsaarel Washingtoni osariigi läänerannikul. Ahelik hõlmab väikese ala ja mäed pole eriti kõrged, need on murdunud ja astmelised ning pakuvad head võimalust nii mägedes matkamiseks kui ka tehniliseks jää- ja kajuronimiseks. Mäed tõusevad astmeliselt mere tasemelt saavutades 2400 m kõrguse. Olümpia aheliku kõrgemad mäed: Mount Olympus 2 428 m Mount Deception 2 374 m Mount Constance 2 360 m üles Kaskaadid Kaskaadi ahelik on sisemine ahelik USA loodeosas, see ulatub üle 1300 kilomeetri läbi Põhja-Kalifornia, Oregoni, Washingtoni ja Briti- Kolumbia lõunaosa, joostes paralleelselt Vaikse ookeani rannikuga 180-270 kilomeetri kaugusel sisemaal. See ahelik on tuntud oma
Klienditeekonna analüüs Tallinn 2011 Oma veebileheküljel kirjeldab elektroonikapood KLICK EESTI AS end järgmiselt: Digikaupade jaekett Klick tegutseb eesti turul juba aastast 1996. Kuni septembrini 2008 oli meie kaubamärgiks K-Arvutisalong. Digikaupade jaekaubanduses oleme täna Eestis üks suuremaid ja sülearvutite turul on Klick'il turuliidri positsioon. Meie tootevalikus on esindatud vaid parimad digikaupade brändid: HP, Sony, Dell, Samsung, LG, Olympus, Canon, Nikon jt. Põhjuseks nende toodete parem sobivus klientide ootustega ning laitmatu kvaliteet. Klick on esindatud kokku 19 poega peaaegu kõikides Eestimaa suuremates linnades parimates kaubanduskeskustes. Meie missiooniks on olla parim digikaupade ostukoht jaekaubanduses ja internetis! KLICK jaeketi reputatsioon ei ole rahva seas just kõige parem ja selle põhjuste ning allikatega me käesolevas analüüsis tegelema hakkamegi. Kuid et saada väga selget pilti, tuleb meil
4 3. Minu kaamerad 3.1. Canon EOS 300D (Digital Rebel) Canon EOS 300D on maailma üks populaarsemaid digipeegelkaameraid. 6 miljoni piksliga kaameral üllatavalt hea pildikvaliteet, professionalsed võimalused, kiire autofookus, tundlik sensor, mis teevad kaamera käsitlemise lihtsaks ja tulemused silmapaistvaks. 3.2. Olympus E-400 Olympus E-Süsteemi uusim Four Thirds standardile vastav kompaktne ja kergekaaluline fotoaparaat. Sellel mudelil on hiljuti väljatöötatud otsekujutisega kujutiseandur, mille 10,0 miljonit pikslit annavad väga selge kujutise, ja suur 6,4 cm vedelkristallekraan piltide mugavaks vaatamiseks ja näitamiseks. Selle fotoaparaadi eelisteks on tolmueemaldussüsteem, Supersonic Wave Filter ja suur infokuva.
Marssi kutsutakse mõnikord ka Punaseks Planeediks. Marsi nime järgi on nimi pandud ka märtsikuule. Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning sealgi vahetuvad aastaajad. Marss on Maast väiksem ja tema pindala on sama suur kui Maa maismaa pindala. Marsi orbiit on ellipsikujuline, mõjutades suuresti Marsi kliimat ja temperatuuride vaheldumist. Marsil on mitmekesine ja huvitav maastik ning sellel paikneb muu hulgas Olympus Mons suurim, 24 km kõrgune mägi Päikesesüsteemis. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka nooremaid orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsil puudub aktiivne laamtektoonika. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi
ookeanide või järvede näol. Marsi poolustel paiknevad püsivad tahkest süsinikdioksiidist koosnevad niinimetatud valged polaarmütsid, mis on paarikümne meetri kõrgused. Jäämütsid koosnevad kihiti jääst ning varieeruva sisaldusega mustast tolmust. Suurimad kõrgused ja sügavaimad madalikud Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kookiest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal);
Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast,
Pindala: 510 mln. km2 Ookeanide pindala: 361 mln. km2 Mandrite ja saarte pindala: 149 mln. km2 7 Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi). Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raudoksiidist, mida leidub kõikjal pinnases. Marsi poolustel on polaarmütsid, mis koosnevad süsinikdioksiidi ja vee jääst. Marsil on 2 looduslikku kaaslast, Deimos ja Phobos, need on arvatavasti gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidid. Joonis 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss
Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi.Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile (polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved). Marsi Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele.Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust. - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral.
Vulkaane esineb ka teistel taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv
ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. "Välja arvatud Maa on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke
tolmupilvesse. Kosmosesondidelt tehtud fotodelt on leitud Marsil pikki ja sügavaid kuivi jõesänge meenutavaid orgusid. Tõenäoliselt on Marsil väga kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid, mis tähendab, et seal võis kunagi eksisteerida elu. Marsil on kaks kuud ( Phobos ja Deimos), mis kujutavad endast tolmuga kaetud korrapäratuid kaljurahne. Marsile ainuomaseim joon on Päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympus Mons, mis ulatub 24 km üle Marsi pinna, olles kolm korda kõrgem Mount Everestist. 2.5. Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda, olles seega tõeline hiiglane. Jupiter on alates Päikesest järjekorras viies planeet. Keskmine kaugus Päikesest on 778 412 000 km ja tema üks aasta on 11,9 Maa aastat. Efektiivne temperatuur on -148 kraadi ja tema satellliitide hulgas on Galileo kuud ( ümber Jupiteri tiirlevad kuud). Need on
pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. "Välja arvatud Maa on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel
elu24.ee/729354/marsil- ei-saa-elu-eksisteerida/ ] [16.04.2012] Michael J.S. Belton jt ,,Mars" [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/366330/Mars ] [16.04.2012] Raamatud: ,,Universum" Rein Veskimäe Tallinn 1997 ,,Marss. Planeet, kus on elu?" Ü.-I. Vetlman, ,,Valgus", Tallinn 1968 17 Lisad Lisa 1. Olympos Mons Foto: (http://olympus- mons.tripod.com/sitebuildercontent/sitebuilderpictures/.pond/olympus.jpg.w560h420.jpg) 18 Lisa 2. caenorhabditis elegans ehk varbuss Foto: Nasa (http://novaator.ee/galerii/2831_nasa3.jpg ) 19
Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on Vahemereliselt soe. Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse. Kreeka võttis alates 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro. Siiski on kohalike jaoks ikka veel levinud arvutamine drahmides (1 euro = 340,750 drahmi). Enamus riigi rahvast räägib modernset kreeka keelt, mis on klassikalisest perioodist alates vähe muutunud
Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. (Allikad 5, 8, 10) Kui välja arvata Maa, siis on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust . - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem. - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kraater lõunapoolkeral. (Allikad 5, 8, 10)
· Nuclear and Industrial Safety Agency (NISA) · Ministry of the Environment · Ministry of Education, Culture, Sports, Science and Technology (MEXT) · Ministry of Foreign Affairs of Japan (MOFA) · Japan Atomic Energy Commission (JAEC) · Nuclear Safety Commission of Japan (NSC) RAHVUSVAHELISED FIRMAD Hitachi, Toshiba, Sony, Matsushita, Electric, Toyota, Nissan, Honda, Mazda, Daihatsu, Suzuki, Nikon, Canon, Olympus, Yamaha, Mitsubishi, Fujifilm, Fujitsu, Kawasaki, Nintendo, Pentax, Pioneer jne. Mõnest firmast lähemalt : Toyota Motor Corporation Toyota Motor Corparationon Jaapani autotootja, 2004. aastast turuväärtuselt maailma suurim autotööstusettevõte. Ajalugu Toyota Motor Corporation sai alguse Koromo linnas (tänapäeval Toyota) 1933. aastal Sakichi
vähendamiseks teha. Kaizen kuluarvestus ja sihtkuluarvestus on sarnased selle poolest, et neid juhivad eesmärgid ja sihid. Kuid kui sihtkuluarvestust juhivad tarbija eelistused, siis kaizen kuluarvestust suunavad perioodilised juhtkonna poolt üles seatud kasumi eesmärgid. Kaizen kuluarvestuse tähelepanu on järk-järgulisel olemasoleva tootevormi või tootmisprotsessi parandamisel ja kulude vähendamisel. Kaizen kuluarvestuse süsteemi võib üles ehitada mitmeti, näiteks Olympus Optical Company kaizen kuluarvestus hõlmab nelja komponenti: 1) tootmiskulud, 2) praagiga seotud kulud, 3) tootmisvõimsuse kasutamiskulu (capacity use cost), 4) üldkulud. Iga alasüsteem korjab ja annab infot kulude kohta, mis võimaldab tähelepanu suunata konkreetsetele parandamisvõimalustele. Operatsiooniline tegevuspõhine juhtimine on see, mis juhib tehnoloogia uuesti kokku- panemise protsessi. Analüütikud kaardistavad sammud või tegevused olemasolevas
I hoped thou shouldst have been my Hamlet's wife; I thought thy bride-bed to have deck'd, sweet maid, And not have strew'd thy grave. LAERTES O, treble woe Fall ten times treble on that cursed head, Whose wicked deed thy most ingenious sense Deprived thee of! Hold off the earth awhile, Till I have caught her once more in mine arms: Leaps into the grave Now pile your dust upon the quick and dead, Till of this flat a mountain you have made, To o'ertop old Pelion, or the skyish head Of blue Olympus. HAMLET [Advancing] What is he whose grief Bears such an emphasis? whose phrase of sorrow Conjures the wandering stars, and makes them stand Like wonder-wounded hearers? This is I, Hamlet the Dane. Leaps into the grave LAERTES The devil take thy soul! Grappling with him HAMLET Thou pray'st not well. I prithee, take thy fingers from my throat; For, though I am not splenitive and rash, 177 Yet have I something in me dangerous,
For some there is a feeling of transformation, of having died in some sense down there, or having come very close to death and other eternal forces, and now coming to new life on the surface. Ancient people undoubtedly had other places that served a similar function of enhancing dramatic experiences and evoking a religious feeling, such as intimate groves of trees, natural amphitheatres, isolated mountain tops like M t . Olympus, sacred wells and fountains, or arrangements of monumental stones. Trees could be planted in rows or in circles to create spaces that enhanced a group feeling of awe and connection with greater forces. In those spaces rituals were performed that tried to link the world of people to the world of the gods. People played the parts of gods, heroes, and monsters to enact the drama of creation and the stories of the ancestors
annaabi.ee 
