Organismid võivad elada üksikult, kolooniate, parvede, perede või karjadena. Ka need on eluslooduse organiseerituse tasemed. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liigi organismid. Liik jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekul...
BIOLOOGIA · Bioloogia uurib elu · Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunko...
9.c 10.d 11.c 12.c 13.a 14.a 15.d 16.c Täidke lüngad sobiva sõnaga! 17.Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. 18.Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 19.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21.Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal- ja kontrollgruppi. 22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. 24.Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemel sellepärast, et iga kitsam teadusharu piiritleb aga oma objekti veel enam. Korraga pole võimalik uurida. 26. Kõigil elu omadustel on ühiseid tunnuseid nt. paljunemine,arenemine,kasvamine ja
d) teaduslikke hüpoteese TÄIDA LÜNGAD 1. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada AINURAKSETEKS ja hulkrakseteks 2. Iga organism SÜNNIB, PALJUNEB ja sureb. 3. Molekulaarbioloogia uurib elu MOLEKULAARSEL tasemel. 4. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida KATSE ja VAATLUSE abil. 5. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: EKSPERIMENTAALGRUPP ja KONTROLLGRUPP. 6. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse ETOLOOGIAKS. 7. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa HUMORAALSEL ja NEURAALSEL regulatsioonil. 8. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse HÜPOTEESIKS. VASTA KÜSIMUSTELE JA SELGITA 1. Bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel, sest kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. (Liigi tasandil ei uurita kõiki liike korraga, vaid keskendutakse ühele liigile) 2
polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalrühm ja kontrollrühm. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks.
Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Organismid võivad elada üksikult, aga ka kolooniate, perede, parvede või karjadena. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elevad sama liiki organismid ning see on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide isendid enamasti ei ristu. Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu. Uued liigid tekivad evolutsiooni käigus. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste alusel (sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale). Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem
17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18. Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletatavat vastest püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 1.1. Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku,
16. Teaduslik teooria üldistab: c) teaduslikke fakte. Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, elab ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: katse ja kontroll. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Küsimused. 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? - Kuna elu on keeruline ja mitmekesine. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? - Toitumine => kasv => paljunemine => arenemine => jne. 27
8.Teaduslik teoooria üldistab: c)teaduslikke fakte. Täitke lünk sobiva sõnaga! 1)Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada üheja hulkrakseteks. 2)Iga organism kasvab, areneb ja sureb. 3)Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 4)Tedusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 5)Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal ja kontrollgrupp. 6)Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 7)Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel rguatsioonil. 8)Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nim teaduslikuks probleemiks. MÕISTED 1)anatoomiauurib oranismi ehitust. 2)bioloogiateadus, elusolendite ehitusest, alitusest ja suhetest keskkonnaga. 3)biosfäärkõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 4)etolooogiateadusharu, mis uurib loomade käitumist.
On tihedas seoses füsioloogiaga. Neutraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Humoraalne regulatsioon talitluste reguleerimine veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite toimel. Ühel asutusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni, mis on ka organismile järgnev kolmas eluslooduse organiseerituse tase. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. Liik on üks peamiseid eluslooduse organiseerituse tasemeid. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Ntx iseloomulik sise- ja väliehitus, talitluste eripära ning kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Molekul organell Rakk kude, organ, organisüsteem. Organism pupulatsioon. Liik Ökosüsteem biosfäär 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada
Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalgrupp ja kontrollgrupp. 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks . 23. Organismi elundkondade talitluse kooskõlastamisel on suur osa neuraalsel regulatsioonil ja humoraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? Sellepärast et elu ilminguid on võimatu uurida korraga, kuna elusloodus on väga keerukas ja mitmekesine
17.Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ühe ja hulkrakseteks. 18.Iga organism sünnib, areneb ja sureb 19.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 20Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida eksperimendikordamise ja kõikide teaduslike meetodi etappide kordamisega. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. 22.Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 23.Organismi elundkondade talituste kooskõlastamisel on suur osa neutraalsel ja humoraalsel regulatsioonil. 24.Oletavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse teaduslikuks hüpoteesiks. 1. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. 2. Missugune fakton teaduslik? Teaduslik faktid on sellised teadmised, mis on kinnitust
a) gloobuliks, b) polüsahhariidiks, c) biheeliksiks, d) polüpeptiidiks. 40) Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. 41) Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 42) Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. 43) Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 44) Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaalrühm ja kontrollrühm. 45) Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 46) Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. 47) Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. 48) Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 49) Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. 50) Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse
16. Teaduslik teooria üldistab: teaduslikke fakte 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 19. Molekulaarkioloogia uurib elu molekulide tasemel. 20. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 21. Katse planeerimisel jagatakse uurimusobjektid kahte rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp 22. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks. 23. Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa humoraalne ja neuraalne regulatsioonil. 24. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks . Teada makro-, meso- ja mikroelementide olemust ja tähtsust organismile MAKROELEMENDID: 98-99% organismi elementidest; C, H, N,O, P, S+++ Organism vajab neid suhteliselt suures kogustes. C- CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt
11) Populatsioon ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. Seega jaguneb liik populatsioonideks. Nt ühes tiigis elavad karpkalad on üks populatsioon. Üheks elu avalduseks, mis avaldub ainult populasioonis on suguline paljunemine. 12) Liik populatsioonidest koosnev organiseerituse tase. Üheks liigiks on nt mesilased, kitsed jne. Loomade käitumist uuriv teadusharu nimetatakse etoloogiaks. Iga liigi organismidel on iseloomuli sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale. MLB 6001 Üldbioloogia 3 13) Kooslus ehk ökosüsteem erinevad liigid ühel alal. St ühisel erritooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos
- Lurniiri kiiigus selgub, milline isasloom saab cikosiisteem tapselt k.r:. paaritumises osaleda, milline mitte (joon. 1.8.). biosf ii5 r Loocl,-.. - Loomade keiitumist uurivat teadusharu nimeta- r ast (jor.:'. takse etoloogiaks. toimur.'...: Uued liigid tekivad evolutsiooni kiiigus. loodussr':,' Seda protsessi saame samuti uurida nii popu- 1.9. Eluslooduse organiseerituse tasemed K0igli t6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
