Bioloogia kordamine. (1)

Mida uurib bioloogia ?-on teadus, mis uurib elu ja nende vorme. Millised elu omadused on rakul?- rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus. Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase?- kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, aine- ja energia vahetus, püsisoojad organismid, pärilikkus, paljunemine, areng. Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?-paljud ained ei teki väljaspool organismi, nad on palju keerulisema ehitusega ja mitmekesisemate omadustega, kui eluta keskkonnas esinevad ühendid. Milline tähtus on organismi aine- ja energiavahetusel ?-aine- ja energiavahetus on üks elu tunnuseid , (energiat saadakse orgaanilise aine lagundamisel). Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? -kui organismid kasvavad, siis nad ka arenevad. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga.-Iga inimese keha areneb igal inimesel erimoodi, samuti algab ka puberteet erineval ajal. Miks reageerivad organismid välisärritajale?-Kõik organismid reageerivad, liikudes või sättides end paremini . (taimed lähtuvad valgusest, leidmaks õiget kohta)
Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?- eristatakse, sest elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed .- molekulaarne tase, organelli tase, organism, elundkond , neuraalne regulatsioon , humoraalne regulatsioon, populatsioon, liik, biosfäär. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad?Elufunktsioonid on jaotunud erikudede ja rakkude vahel. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused-uuritakse raku ehitust ja talitust , pärilikkust raku tasemel. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus?- organismi talitused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst, nii tagakse sisekeskkonna stabiilsus. Milliseid eluslooduse omadusi saame uurida alles liigilisel tasemel?- Liigi tasemel saab uurida organismi sise- ja välisehitust, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõudlused elukeskkonnale. Miks loetakse biosfääri kõrgemaks elulooduse organiseetuse tasemeks?- Kuna biosfäär on kõige suurem ökosüsteem, hõlmab kogu maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti.
Mis on bioloogia uurimisobjektid ?- biomolekulid ,rakud,organismid,populatsioonid,liigid,ökosüsteem. Missugune fakt on teaduslik?- Nimetakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Kuidas jõutakse teadusliku teooriani?-jõutakse, kui ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistamist ????????? Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid- probleemid püstitamine;taust informatsiooni kogunemine;hüpoteesi sõnastamine;hüpoteesi kontrollimine;tulemuste analüüs;järelduste tegemine. Mille poolest erineb teaduslik probleem hüpoteesist?- hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, probleem aga küsimus, millele vastust veel pole. Milline tähtsus on teaduslikus uurimustöös kirjandusel?- sealt leiab taust infot. Kuidas planeeritakse teaduslikku eksperimenti?- mõeldakse täpselt läbi, et kõigil oleks samad tingimused, millest ainult ühte kõigil muudetakse. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust?- kui analüüsi tulemused seda ei kinnita, ei leidu hüpoteesi
Bioloogia uurimisobjektid on pärit elusloodusest. Biomolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused.Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. Hüpotees on teaduslik oletus . Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud . Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus.
Iga isend toitub. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajatest.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb . Molekulaarbioloogia uurib elu biomolekuli tasemel. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katse ja vaatluse abil. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks .Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil.
Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks.
anatoomia—uurib organismi ehitust.
bioloogia—uurib elu.
biosfäär—kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
etoloogia —uurib loomade käitumist.
füsioloogia—uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni.
humoraalne regulatsioon—organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel.
loodusseadus—teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi.
molekulaarbioloogia—bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
neuraalne regulatsioon—närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
populatsioon—samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
pärilikkus—eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
teaduslik fakt—teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
teaduslik hüpotees—teadusliku probleemi eeldatav vastus.
teaduslik meetod—teaduslike probleemide lahendamise tee.
tsütoloogia—rakuteadus.
ökoloogia—uurib ökosüsteemis esinevaid seaduspärasusi.