Tipp 0,636 1 2 0,707 efektiivväärtus Tipp-Tipp 0,318 0,5 1 0,353 Upk – tippväärtus Upk-pk – tipp-tipp Efektiiv 0,9 1,41 2,82 1 väärtus 1 Skeemitehnika. SS-98. Järjestikpingejagurite koostamine Näide 1: R1 R 2 R3 R 4 R5 U S 24 2V R 2 R3 R 4 R 5 U4 12 R1
Laboratoorse töö: LC ostsillaator ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 24 .11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Arvutuste lähteandmed. Tabel 1. Lähteandmed. Suurus Väärtus E 10V UE0 2V IK0 0,5mA 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. LC ostsillaatori skeem Tabel 2. Kasutatud elementide...
Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 10.11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Diferentsvõimendi (töö nimetus) ARUANNE Täitjad xxx (allkiri) (nimi) (õpperühm) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud: 19. märts 2012 Aruanne esitatud : 9.aprill 2012 (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja p...
Tallinna Tehnikaülikool Raadio- ja sidetehnika instituut Aines IRO0020 Raadiosageduslik skeemitehnika Laboratoorse töö nr. 1 Transistorvõimendi modelleerimine arvutil Aruanne Koostajad: 2012 Töö eesmärk: Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle
docstxt/126816256499538.txt
1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus siis tagasisidestatud vimendi vimendustegur %-des? 6. Tagasisidestatud vimendi sageduskarakteristikud erinevate tagasiside sgavuste (?) korral. 9. Kaudne sagedussntesaator
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: TRANSISTORVÕIMENDI ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: Aruanne esitatud: ............................................ Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Töö käik: 1. Koostasime transistorvõimendi (vt joonis 1) skeemi. Joonis 1. Alalisvooluvastusidega transistorvõomendusaste 2. Võimendi toitepingeks E valisime 9 V. 3. Transistori kol...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: LC ostsillaator Praktikum nr 5 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: ,,Transistorvõimendi" Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 18. aprill 2012 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Transistorvõimendi" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Kasutatud vahendid 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid 4. Ühendus ja montaaz...
Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0...
docstxt/132051847665602.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö LC-OSTSILLAATORID ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud detsember 2008 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Sissejuhatus Laboratoorse töö eesmärk on tutvuda lihtsate,võnkeringil baseeruvate ostsillatorite ehituse ja tööpõhimõtetega.Samuti tutvumine Colpitsi ja...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi Praktikum nr 3 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Töö tehtud: 19.märts 2012 Aruanne esitatud: märts 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Raadiosageduslik skeemitehnika (IRO 0020) Resonantsvõimendi ARUANNE Töö tegijad: xxx Juhendaja: ............................................ Töö tehtud: ........................................................ Aruanne esitatud: ........................................................ Aruanne tagastatud ...................
e-õppe ülesanne nr 3 1. Loetlege üles 5 teie kodus leiduvat masinat või seadet ning kirjutage igaühe kohta, kas ja kuidas on see otseselt või kaudselt juhitav. 1. Televiisor – otsene, sest mina näiteks vahetan kanalit. 2. Arvuti – otsene, sest mina näiteks panen arvuti tööle. 3. Espressomasin – otsene, sest mina näiteks annan käskluse, et masin laseks kohvi. 4. Stereokeskus – otsene, sest mina näiteks panen stereokeskuse tööle ja sealt tuleb muusika. 5. Printer – kaudne, sest mina ei saa otse anda printerile käsku, mida printida, vaid annan arvutile ja arvuti annab printerile käsklused edasi. 2. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule ...
1 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 5,008781 5,1 5,107850 5,2 5,201302 5,3 5,258566 5,4 5,344568 5,5 5,454498 5,6 5,537876 5,7 5,643969 5,8 5,764209 5,9 5,875576 6,0 5,965215 2 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 4,999987601 5,1 5,099987028 5,2 5,199986692 5,3 5,299986361 5,4 5,399986002 5,5 5,499985664 5,6 5,599985347 5,7 5,699985043 5,8 5,7999847...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: KAHEASTMELISE TRANSISTORVÕIMENDI MODELLEERIMINE ARVUTIL ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: Aruanne esitatud: ............................................ Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Tutvumine lihtsamate praktikas kasutatavate transistorvõimendusastmete skeemide, nende arvutamise, sidestamise ning numbrilise modelleerimisega. Töö käik: 1. Koostasime kaheastmelise transistorvõimendi (vt joonis 1) põhimõtteskeemi arvutil programmiga LTspice IV'is Joonis 1. Kah...
INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild. Kasutusnide. 9. Vimenduselementide probleemid KS diapasoonis. 10
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRO0020, Raadiosageduslik skeemitehnika /kood,nimetus/ Laboratoorse töö Mürad võimendis /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Imre Tuvi 061968IATB Rain Ungert 062227IATB
Amplituudmodulatsiooni käigus saadakse modulaatori väljundisse kaks külgriba, mis kahekordistab ribalaiust. Seetõttu kasutatakse ühe külgriba modulatsiooni ribalaiuse vähendamiseks, kuid sellise modulaatori skeem ja häälestamine on keerukam. Praktikas kasutatakse kahe külgriba modulatsiooni vähe just suurema ribalaiuse ja vajamineva võimsuse tõttu. Kahe külgriba modulatsiooni tähtsus hakkas langema pärast teist maailmasõda, kui arenesid skeemitehnika ja riistvara ühe külgriba modulatsiooni sooritamiseks.[2] Pulsilaiusmodulatsioon (PWM) ehk impulsilaiusmodulatsioon ehk laiusimpulssmodulatsioon on modulatsiooni liik, milles väljundpinge reguleerimiseks muudetakse impulsside laiust. Lühend PWM tuleb ingliskeelsest terminist Pulse Width Modulation. Kuigi pulsilaiusmodulatsiooni saab kasutada informatsiooni edastamiseks, on selle peamine kasutusala elektriseadmete võimsuse kontrollimine. Kõige rohkem kasutatakse
21. Millisel nähtusel põhineb ferromagneetikute kasutamine? Magnetisminähtusel? Ferromagneetikuid kasutatakse kahel erineval moel. Üks suur valdkond on elektromehaanika, kus kasutatakse ära, et ferromagneetikute (püsimagnetite) ja vooluga juhtme vahel tekib vastasmõju, mis sõltub voolu suurusest juhtmes. Seega saab vooluga juhtme-magneti vahelist jõudu rakendada mootorites, hõljukrongides jne. Teine, samuti väga oluline valdkond on skeemitehnika. Nimelt saab pooli induktiivsust suurendada, paigutades pooli ferriitsüdamiku. Induktiivsuse sõltuvus voolust muutub küll mittelineaarseks, aga see on väike hind väga suure induktiivsuse eest. Milleks on tarvis suurt induktiivsust? Näiteks madalpääsfiltrile, mida alaldites kasutatakse. 22. Merelained lähenevad supelrannale alati risti, isegi siis kui tuul puhub rannaga paralleelselt. Miks?
Passiivfiltrid sisaldavad ainult passiivseid komponente (takistid, poolid ja kondensaatorid), mis on ühenduses nii, et lasevad läbi kindlaid sagedusi, samas kõiki teiste sagedustega signaale nõrgendades. Käesolevas peatükis käsitletakse edaspidi aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on tegemist?