Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral on tagatud tehnilistes andmetes praktiliselt võrdne positiivse toite pingega. Op võimendite liigid: Tingituna sellest et antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3-200V. Reeglina Op võimendeid kasutatakse küllaltki erinevates valdkondades esitatakse nende töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. parameetritele erinevaid nõudeid. Sellest tulenevalt on kujunenud erinevad Op Tarbitav vool- See on tarbijate tarbitav vool normaal töö reziimis. Tarbitava voolu võimendite liigid: 1)Üld otstarbelised ettenähtud kasutamiseks valdkondades kus ei väärtus sõltuv koormus takitstusest ja väljund voolust. Suurim lubatav sisendpinge- esitleta rangeid nõudeid ühelegi parameetrile
Op iseloomustatakse terve rea parameetritega: 1.Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral võimendi baasil on võimalik luua mitme erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3- kujundada nõutav sagedus karakterisitka kuju: 200V. Reeglina töötavad Op võimendid ka madalama pingega aga see toob kaasa parameetrite muutusi. 2.Tarbitav vool- See on tarbijate tarbitav vool normaal töö reziimis. Tarbitava voolu väärtus sõltuv koormus takitstusest ja väljund voolust. 3.Suurim lubatav sisendpinge- Võidakse anda kas ühe sisendi suhtes või sisendite vahelise pingena, enamasti on tema väärtus võrdne toitepingega. 4.Nihke pinge- Nihke pinge all mõistetakse väljund pinge erinevust 0st kui sisend pinged on nullid. Parameetrina
tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne); andurid – infoallikad: lülitid, kontaktid, andurid, mõõteseadmed, mis tagavad juhtimisprotsessist informatsiooni (tagasiside); juhtseade (kontroller) – pidevad või diskreetsed regulaatorid (kas kontrolleri, elektroonika, reelede või pneumokomponentide baasil, mis toimub juhtprogrammi järgi. Juhtseadme osad: -sisendmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, eraldusplokid, jms; -väljundmoodulid – signaalimuundurid, võimendid, kaitseahelad jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2
võimendanud heli. Esimene helivõimendi oli tähtis AM-raadio leiutamisel. Elektronvaakumtorud, -lambid Pärast II maailmasõda oli tehnoloogia tõusuteel tänu sõjaaegsetele arendustele. Esimesed helivõimendid olid valmistatud elektronvaakumtorudest/-lampidest. Näiteks Williamson'i võimendi, mida tutvustati aastal 1946. Tol ajal, võrreldes teiste saadaolevate võimenditega, oli Williamson-i võimendil puhtam ja kvaliteetsem heli. Helivõimendite turg oli lapsekingades ja lambi-tüüpi võimendid olid mõistliku hinnaga. 1960-ndate alguseks olid grammofonid ja televiisorid muutnud lampvõimendid üsna populaarseteks. Transistorid 1970-ndate alguseks oli lampide tehnoloogia välja vahetatud ränitransistorite vastu. Kuigi mitte täielikult, lampide idee arenes edasi elektronkiiretoruks, mida kasutati võimendamiseks. Transistorvõimendid muutusid üha enam kasutatavateks oma väiksuse ja odavuse tõttu. Transistorid võimendavad heli muutes sisendi pinget pooljuhtseadiste kaudu.
Elektrooniline võimendi • Võimendi, mis suurendab elektrisignaali. • See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile. • kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks.
Transistor Reili Koplimets Silver Palm Liisi Lehtsaar Mõiste Kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadeldis Sellega saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali Jagunevad kaheks: Bipolaartransistor-juhitakse vooluga Väljatransistor- juhitakse pingega Eelkäijad Relee-signaali sisse-ja väljalülitamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi väljundkarakteristik Ajalugu Esimene transistori patent füüsik Julius Edgar Lilienfeldile 1925. aastal. 1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 e...
muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks. Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht 2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi. Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber, drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtseadmeteks. A) Si ib er
Sisukord Sisukord ....................................................................................................................... 1 1. Võimendid ................................................................................................................ 3 1.1
Eelised: trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Puudused: suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvõime) ja kõrge müratase. Nõelmaatriksprinter Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte (1 elektrooniline juhtlülitus, 2 võimendid elektromagnetite tüürimiseks, 3 värvilint, 4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik) paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid). Õisprinter Olid kasutusel 1980-ndatel . Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis
Kontsertiarvustus Rise Against Juba suvel, kui kogemata Internetis ringi surfates teada sain, et 28. oktoobril esineb Tallinnas Rise Against, polnud enam palju vaja mõelda ning juba samal päeval ostsin endale pileti ära. Rise Against on punk-rokki viljelev USA bänd, kes polnud varem Eestis kontserti andnud. Üritus toimus Rock Cafés. Kontsert algas kell 8, kui lavale astus selle õhtu soojendusbänd OneWord. Tegemist on Eesti bändiga. Midagi halba nende esinemise kohta ei oska välja tuua. Nende viie esitatud loo jooksul tõmmati rahvas korralikult käima. Pärast viimast lugu aplodeeris publik neile maruliselt, justkui oleks nad peaesinejad olnud. Soojendus- ja põhibändi vahel oli piinavalt suur paus. Selle aja jooksil koristati OneWordi trummid, võimendid ning mikrofon. Pärast koristust häälestati kitarre, veeti kaableid kolme mikrofoni jaoks ning asetati veepudeleid ja käterätte. Teadagi on s...
väiksem kui pingejaguri ühendamisel võimendi ette, seetõttu on ka pingevõimendustegur väiksem koormustakisti ühendamisel. Harundi tekitamisel muutus väljundpinge suuremaks kuid koormustakisti ühendamisel jäi see enam vähem samaks nagu ilma harundita. Järeldused ja kokkuvõte Resonantsvõimendid on levinud näiteks raadiosaatjates, seal töötavad nad suurte signaalide reziimis. Vastuvõtjate võimendid, aga väikeste signaalide reziimis. Resonantsvõimendites kasutatakse astemete koormustena ja ka astmetevaheliste sobitusahelatena, täiendavate filtritena sagedus-selektiivseid ahelaid. L ja C parameetrid annavad meile vastavalt kas rohkem või vähem kitsaribalise võimendi. Töös õppisime koostama lihtsa ehitusega selektiivvõimendit tavalisest (LC) võnkeringist.
Chick Corea, George Bensoni, laulja Harry Belafonte ja paljude teistega. Temast on räägitud kui maailma parimast jazzi bassistist, kes oma positiivse meelelaadiga segab poppi, bossa- novat, bluusi ja jazzi justkui kinnitamaks, et maailma muusika on üks suur tervik. Käesoleva kontserti lavakujundusele ei oldud väga suurt rõhku pandud, sest tegu oli ikkagi muusikakontsertiga ja inimesed tulid eelkõige kuulama. Nii olid laval vaid üksikud rekvisiidid (pillid, võimendid jms.) ning esinejad kandsid tavalisi riideid, mitte uhkeid kostüüme. Kava ülesehitus polnud midagi erilist, kuid toimis suurepäraselt, koosnedes lühikesest enesetutvustusest, lugude tutvustustest, lõppsõnast ja kordusloost. Esinejad olid juba pealtnäha väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente veatult. Oli näha, kui kiiresti liikusid näpud kuue keelelisel basskitarril, laia kaelaga soolokitarril ja samamoodi ka pulgad trummidel
Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane. jazz rock 1960, süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, esinemine noorte hulgas, akustilised pillid, elektrilised võimendid, suured dünaamilised võimalused, suur rütmigrupp, rõhutatakse kõlapildile, kollektiivne improvisatsioon, rõhutatud rütmimudelite kasutamine, Miles Davis (trompet), Herbie Hancock (klaver), John McLaughlin (rockkitarr). jazz 20 saj saksofon, kitarr, klaver, el pillid, erinevate rahvaste motiivid ja tämbrid, rütmilised, tantsulised, lõõgastav, vaba improvisatsioon, elektrilised võimendused, müra, erinevad rütmifiguurid, free funk (tantsuline, rütmikas, jazz rocki rütmid, vaba
Enamikes andurites toimub signaalide muudamine kahes etapis. Esmased ehk primaarmuundurid muundavad signaali liiki, nt. mehaanilise suuruse elektriliseks. Teisesed ehk sekundaarmuundurid viivad signaali standardsele ehk normeeritud kujule. Anduri primaarmuundurit nimetatakse ka tajuriks või sensoriks. Elektrilise tajuri väljundsuuruste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid mõõtelülitusi. Sekundaarmuunduriteks võivad olla erinevad seadised nagu võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaal-analoogmuundurid (D/A), impulsi- ja koodimuundurid vms. Seega koosneb andur füüsikalise suuruse muundamiseks ettenähtud tajurist, mõõtelülitusest ning normeerivast signaalimuundurist Anduri üldine plokkskeem Mehaaniliste suuruste muundamine Elektriliseks väljundsuuruseks võib lugeda tajuri aktiivtakistuse, induktiivsuse,
Takistuse ühik Takistuse ühikuks on oom (). Takistus üks oom on selline takistus, mille korral voolutugevusel üks amper (1A) tekib pingelang üks volt (1V). Takituse ühik on oma nime saanud Georg Simon Ohmi (1789-1854) järgi, kes oli üks silmapaistvamaid teadlasi elektrofüüsikas. Paralleelne või jadaühendus? Autoaudios on takistavateks elementideks kõlarid ning tavaliselt on need ehitatud mingi kindla takitusega. Kõige levinumad on 4-sed kõlarid. Suuremalt jaolt on ka võimendid ehitatud taluma takistusi mingist piirist alates ning ühendades võimendisse väiksema takistusega tarbija, võib heal juhul selle tõttu võimendi end välja lülitada, halvemal juhul võib aga võimendi rikutud saada. Seega on enne ühendamist vaja teada, et mis on kogutakitus kõlaritel, mis võimendi järgi on ühendatud. Takistuse arvutamine aga sellisel juhul käib erinevalt sõltuvalt sellest, kas kõlarid on ühendatud paralleelselt või jadamisi ehk järjestikku.
Takituse ühik on oma nime saanud Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes oli üks silmapaistvamaid teadlasi elektrofüüsikas. Millest sõltub juhi takistus? 1) Juhi ainest 2) Juhi pikkusest 3) Juhi ristlõike pindalast 4) Juhi temperatuurist Paralleelne või jadaühendus? Autoaudios on takistavateks elementideks kõlarid ning tavaliselt on need ehitatud mingi kindla takitusega. Kõige levinumad on 4sed kõlarid. Suuremalt jaolt on ka võimendid ehitatud taluma takistusi mingist piirist alates ning ühendades võimendisse väiksema takistusega tarbija, võib heal juhul selle tõttu võimendi end välja lülitada, halvemal juhul võib aga võimendi rikutud saada. Seega on enne ühendamist vaja teada, et mis on kogutakitus kõlaritel, mis võimendi järgi on ühendatud. Takistuse arvutamine aga sellisel juhul käib erinevalt sõltuvalt sellest,
- Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e. takistus-mahtuvuslik sidestus 6.3.2 Trafosidestus 6.3.3 Otsesidestus 6.4 Võimendusastmed väljatransistoride baasil 6.4.1 Ühise lättega lülitus 6.4
abil saab arvuti külge lülitada mikrofon. (Joonis 1.1.) 8 HDMI Omadused HDMI võimsus on vahemikus 4,9-10,2 Gb / s. [2] Standard kaabli pikkus on kuni 10 meetrit , samuti on võimalik suurendada pikkus 20-35 meetrit ja rohkem, kasutades nii välis võimendid, repiiteritele ja paigaldatud otse kaabliga. Mõned tootjad paigaldavad Ferriitrõngast, et vätida kaabli häirimist alguses ja lõpus. Et suurendada edastamise kaugus kasutatakse nn videosendery. Toetab CEC kontrolli protokollid ja Euroopa AV.link. Kaabli seade HDMI-kaabel koosneb järgmistest komponentidest: 1)Pealisriie. 2)Põimitud kilp pildi vasktraatide paljas elu jootmiseks. (Joonis 2.1.) 3)Ekraan alumiiniumfooliumist. 4)Polüpropüleen kest.
Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistami...
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega
Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud muundurid mis muundavad parameetreid (rõhuks, vooluks) nende skeemid on juba keerulised. Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ..
Mõõteskeemidena kasutatakse: sildskeeme, dif transf, pneumomuundureid ja unifitseeritud muundurid mis muundavad parameetreid (rõhuks, vooluks) nende skeemid on juba keerulised. Juhtseadmed. Nad võtavad vastu signaali anduri poolt, võrdlevad seda etteantud suurusega ja kui tekib signaalide erinevus siis võimendavad seda ja formeerivad juhtsignaali mis läheb täiturmehhanismile. Juhtseadmete hulka kuuluvad igasugused võimendid (releevõimendid,elektrimasinvõimendid,magnetvõimendid,elektronvõimendid,pneomo- ,hüdraulilised võimendid j.n.e.). releeseadmed (võimendid) Võimendustegur - Kp=PK/Pmax Prak=Irak * Urak Tagastustegur - Kt=Itag/I=(0...1) PK=IK * E Käivitusvool - Ikäiv=E/RK tt tagastusaeg. tr rakendusaeg aeg juhtvoolu andmiseks. tr < 0,001s neid nim. väikese inertsusega. tr < 0,001s ... 0,05s kiiretoimelised releed (väike inerts). tr = 0,05s ... 0,15s normaalsed tavalised releed.
, ) 21. Millistest funktsionaalsetest plokkidest on koostatud av võimendi? , . ( ) 22. Millest on koostatud opvõimendi (OV)? npn pnp . 23. Millega võrdub tavaliselt opvõimendite võimendustegur? Võimendustegur=väljundsuurus/sisendsuurus(Näide:Ku=Uout/Uin) 24. Millised on opvõimendite populaarsed kasutusalad? Analoogelektroonika( , .) 25. Kuidas võib võimendeid liigitada voolu järgi? Mitte linearsed, linearsed, vahelduv voolu võimendid 26. Kui kaks toitepinget on 15 V, milline on siis tipust-tipuni suurus ideaaljuhul? 30 27. Opvõimendil on avatud kontuuri võimendustegur 100000 toitepingega ±12 V. Milline on minimaalne vajalik sisend (V), selleks et tekiks küllastus? -0,00012 28. Milline on opvõimendi võimendustegur, milles kasutatakse sisendtakistust 100 ja tagasisidetakistist 100 k ? 1000 29. Nimetage negatiivse tagasiside eeliseid. Negatiivne tagasiside parandab võimendusteguri stabiilsust, vähendab moonutusi ja
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamise...
· Ühtse mehhanismiga · Lahutatud mehhanismiga Ühtse mehhanismiga roolil on mehhanismi vedav osa rooliratta võlli alumise otsa küljes. Lahutatud mehhanismi korral on vahel kardaanülekanne. Rooli kergemaks juhtimiseks on kasutusele võetud roolivõimendid. Kasutatakse nii hüdro- kui pneumovõimendeid. Roolide hüdrovõimendid liigitatakse: · Kasutusvaldkonna · Agregaatide paigutuse · Töötamise järgi. Pumpade kasutuse järgi jaotatakse võimendid: · Autonoomseteks · Ühitatud. Agregaadid võivad moodustada ühtse terviksõlme, osa detaile on eraldi või kõik osad on eraldi. Töötamisviisi järgi liigitatakse võimendid: · Töötab koos mehhaanilise ajamiga · Töötab ilma mehhaanilise ajamita. Esimesel juhul võimaldab mehhaaniline ajam juhtimist ka mittetöötava mootori korral, teisel juhul ilma võimendita juhtida ei saa. Autodel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Ka asukoha järgi
7) Pakendusmasinad. 8) Tekstiili tootmine. 9) Sünteetiliste materjalide tootmine. 10) Mähkimismasinad 80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Signaali muundamine toimub kahes etapis: esmane ehk primaarmuundur muundab signaali liiki, sekundaarmuundur viib signaali standardsele kujule. Primaarmuundur: tajur, sensor. Sekundaarmuundur: võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaalanaloogmuundurid(D/A), impulsi- ja koodimuundurid. 81. Tajurite lühiiseloomustused. Takistus- ja potentsiomeetertajurid. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi funktsioon kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Pöördpotentsiomeetrite korral kus r on potentsiomeetri liuguri raadius, α pöördenurk ja Rα takistuse muutus
Kasutades taolises skeemis 2 stabikat saame kahepoolse piiramise nullist erinevatel tekkivad ahelas kahel korral: 1) Impulsi algul.2) Impulside lõppedes. Nende impulsside kulg mõjutab ka piiramis nivoodel. Seejuures saadavet piiramis nivoode väärtusel sõltuvad kasutatavate stabikate impulside kuju moonutusi. Eristatakse kahesuguseid sidestus ahelaid. Väikese ajakonstandiga ahelad, tüübist. See on nende zener pingest. Piiravad võimendid kujutavad endast tavalist võimendus astet mille kus impulsi kestel jõuavad siirde protsessid lõppeda. Taolise ahela liigi tunnuseks on see, et ajakonstant koormus sirge ja tööpunkt on valitud mõnevõrra tavalisest erinevalt See juures piiramine tekita kas siis on tunduvalt väiksem kui impulsi kestvus. kui transisto tüüritakse sulge reziimi mis toimub punktis B või kui trans tüüridakse küllastusse mis
1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks R element, mis muudab elektrienergia soojuseks. Kui R on skeemis väheneb kasutegur. Takistid on lineaarsed ja mittelin(termistor). Takisti parameter on takistus R.
14. Mida nimetatakse p-juhtivuseks?lk 91 Kui aukude kontsentratsioon on suurem kui vabade elektronide kontsentratsioon. Selle tekitab lisand mitte elektroni lahkumine. Näit kolmevalentse galliumi või iriidiumi lisamine ränisse. Augud on enamusvoolukandjad. Auk on samaväärne positiivse laenguga. Augu laeng on võrdne elektroni laenguga.(lk 88) 15. Mis on pn-siire?lk 92 p-juhtivusega pooljuhi ja n-juhtivusega pooljuhi piirkihti nim p-n-siirdeks. Näit vahelduvvoolu alaldajad ja signaalide võimendid ning genereerijad. 16. Kuidas saab muuta pn-siirde potentsiaalbarjääri kõrgust?lk 93 Pot. Barjäär tugevneb, kui välise pingeallika poolt p-n-siirdes tekitatud elektriväli on samas suunas kui Epn. Seepärast on voolu tekkimine läbi siirde Epn suunas raskendatud ja tõkkekihi paksus suureneb. Seega on tal ühepoolne juhtivus, tal on ventiili omadused. 17. Mis on pärilülitus? lk 92-93 Kui pinge on rakendatud juhtivas suunas. Lk 93 Päripingestatud pn-siire
sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem.Sel juhul on sama baasivoolu korral nüüd kollektorvool suurem ja see on samaväärne tunnusjoonte nihkumisega ülespoole ning emmiterkompensatsiooni toimel vähendatakse baasivoolu 1.8 Mitmeastmelised võimendid Enamasti ei piisa võimendis ühest astmest, vaid vajaliku võimendusteguri saamiseks tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 1.8.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.1.26) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete
alalispinget läbi ei lase, küll laseb ta läbi vahelduv pinge. Selles reziimis näeme ekraanil ainult signaali vahelduv komponenti. Taoline alalis- ja vahelduvkomponendi eraldamine on oluline kui meid huvitab just signaali vahelduvkomponent, sest me saame valida tundlikust sobiva kujutise kõrguse järgi. Kolmas asend GND ühendab sisendi maaga. Sel juhul on sisend signaal null, ekraanil on horisontaalne triip ja selle triibu nihutamisega saame panna pinge null-joone. Sisendi võimendid on lairiga võimendid, kuna nendepoolt võimendatav sagedus riba määrab ühtlasi ka võimalike uuritavate signaalide sageduspiirkonna. Uuritavate signaalide amplituud võib olla väga erinev alates mõnest mV lõpetades sadade Voltidega. Et neist kõigist oleks võimalik saada sobiva kõrgusega kujutist on sisendvõimendite võimendus astmeliselt reguleeritav (mõnikord ka sujuvalt) võimenduse reguleerimise nupul on tähis V/div (volts per division)
...............................................................................................................................................................60 7.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid ..........................................................................................60 7.2. Võimendamisel tekkivad moonutused....................................................................................................................62 7.3 Mitmeastmelised võimendid ....................................................................................................................................64 7.4. Lõppvõimendid.......................................................................................................................................................67 7.5. Tagasiside võimendites...........................................................................................................................................71 8
I2 teise harmoonilise harmoon mille sagedus on kaks korda suurem esimese harmoonist. I3 harmoon jne. Kvaliteetse heliülekande puhul ei tohi mittelineaarmoonutuste tegur olla suurem kui 1%. Vähem kvaliteetse ülekande puhul lubadakse 3-5%, kõneülekandel kuni 8% sealt edasi läheb ka kõne raskesti mõistetavaks. Kuid toodud näite puhul kasutada kõrgemat tööpunkti siis nihkub signaali muutuste piirkond tunnusjooned lineaarsemasse osasse ja moonutused vähenevad. 2.3 Mitmeastmelised võimendid Väga sageli ei piisa signaali võimendamiseks ühest võimendus astmest ja võimendi tuleb kujundada mitmeastmelisena nii, et esimese astme signaal antakse teise astme sisendisse, teise astme väljund signaal kolmanda astme sisendisse jne. Signaali edastamisel ühest astmest teise kasutatakse sidestus elemente mille ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti.
Eeliseks on suure stabiilsusega resonaator, näiteks kvarts resonaator, mida on ebapraktiline toota kõrgemate sageduste jaoks. Sageduskordisti kasutab sissetuleva sagedusega harmooniasse viidud vooluringi. Mittelineaarsed elemente, nagu näiteks dioode, võib lisada, et parandada harmooniliste sageduste tekitamist. Kuna võimsus harmoonikas väheneb pidevalt, on tavaliselt sageduskordisti seadistatud ainlut väiksele sissetuleva sageduse kordistamisele. Tavaliselt on võimendid lisatud sageduskordistite ahelasse, et kindlustada vastav signaalitase viimasel sagedusel.
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide...
1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel THT - through hole technology Pindmontaaz SMT - surface mount tecnology 12 Elektroonika komponendid. I elemendibaasi tase Passiivsed elemendid: R, C, L, trafo
teguriga. , kus I põhiharmoonilise (1.harmoonilise) amplituud; 1 I teise harmoonilise amplituud jne. 2 Kvaliteetse heliülekande puhul ei lubata mittelineaarmoonutusi üle 1%, vähemkvaliteetsemal 3-5%. Kõne ülekandel võidakse lubada moonutusi kuni 8%. Üle 10% moonutuste korral muutub ka kõne halvasti arusaadavaks. 86 7.3 Mitmeastmelised võimendid Enamasti ei piisa võimendis ühest astmest, vaid vajaliku võimendusteguri saamiseks tuleb lülitada mitu astet järjestikku. Seejuures tuntakse erineva sidestusviisiga mitmeastmelisi võimendeid. 7.3.1. RC sidestus On enamlevinumaks sidestuseks (joon.7.9) kus, signaal juhitakse ühest astmest teise RC ahela kaudu, milline laseb läbi vahelduvpingelise signaali, kuid ei lase läbi alalispinget, eraldades selliselt astmed teineteisest alalisvooluliselt. Astmete alalisvooluline
Rooli kergemaks juhtimiseks on kasutusele võetud roolivõimendid. Kasutatakse nii hüdro- kui õhkvõimendit. Roolide hüdrovõimendid liigitatakse: · kasutusvaldkonna · agregaatide paigutuse · töötamise järgi Pumpade kasutuse järgi jaotatakse võimendeid: · autonoomseteks · ühitatud Agregaadid võivad moodustada ühtse terviksõlme, osa detaile on eraldi või kõik osad on eraldi. Töötamisviisi järgi liigitatakse võimendid: · töötab koos mehaanilise ajamiga · töötab ilma mehaanilise ajamita Võimendita roolireduktor. Roolireduktori tööpaari moodustavad tigu ja rull. Tigu on keskelt nõgus. Sellist tigu nimetatakse gloiboidaalseks teoks. Teorull on valmistatud kolmeharulisena. Tigu on ühenduses roolirattaga. Tigu on vasakkeermeline. Rull on võllil viimane aga ühendatud roolihoova ja pikivarda kaudu roolitrapetsiga. Traktoritel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit
kui tegelased. „Trivium...” – kolme tee rist, Oidipus surmas talle tundmatu mehe (Laius), kes oli tema isa. Jocasta oli Oidipuse ema, mille saab ka hiljem teada, oli juba abiellunud oma emaga. Oidipus üleskasvatatud karjuse poolt. Jocasta poob ennast üles, kui mõistab, et Oidipus on tema poeg. Oidipus torkab endal silmad peast välja. 1920ndad – grammofon olemas, areneb raadio – muutub mõjukaks info- ja muusikaallikaks. (Eestis raadio sünd 1926). Võimendid ooperilaval, kõlaefektid. Heliloojad olid vaimustuses tehnikast. Prantsusmaal 1920ndatel – objektiviseeriv stiil. Neoklassitsism (Stravinski). 1920ndad: Prantsusmaa – neoklassitsism Prantsusmaal on olnud väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid. • Taas hakati kasutama mütoloogilist sisu, antiikdraamasid. • 1920-30ndate muusikaline suund, mis lähtub vanadest vormidest, nimetatakse neoklassitsismiks – seotud eelkõige Prantsusmaaga.
0 ,7 K fk 2 Cm Rk 2 Ckm f fp fk *Kui vähendada Rk –d, siis väheneb ka võimendus Mitmeastmelised impulss-signaali võimendid C s C s C s C s UV IV PV KU db 20 K I db 20 K Pdb 10 US IS PS K K1 K 2 ... K n K db K1db K 2 db ... K ndb
Koguvõimendi (degree of total leverage DTL) näitab toodangumahu muutuse mõju EPSile. Sisuliselt ühendab koguvõimendi tegevusvõimendit ja finantsvõimendit ning tulemuseks on koguriski mõõt. Arvutuskäik on järgmine: Koguvõimendi saab leida ka kui tegevusvõimendi ja finantsvõimendi koosmõju, mida näitab nende korrutis: (8.61) DTL = DOL DFL. Koguvõimendi tõlgendus. Toodangu koguse üheprotsendiline muutus toob kaasa EPSi protsendilise muutuse DTLi ulatuses. Suured võimendid võimaldavad saavutada küll suure efekti mingi teguri väikesel muutumisel, aga tähendavad ka kõrget riski. Kui ettevõte on kahjumis, siis on allapoole võimendus tugevam. 9. PANK JA PANGATEENUSED 9.1. Pangad kui spetsiifilised ettevõtted Esimesed pangad tekkisid templites ja pühakodades. Põhjuseks oli see, et need hooned pakkusid piisavalt kaitset rünnakute eest. Lisaks oli usutegelaste hulgas levinud kirjaoskus, mis võimaldas pangatoiminguid dokumenteerida.
6.6.4 Optiline võimendaja Optiline võimendi võimendab optilist signaali otse muutmata teda enne elektriliseks. Optilisi võimendeid kasutatakse sumbuvuse kompenseerimiseks, mis tekib pikkade siirdekauguste tõttu või passiivsetes optilistes elementides. Olulisemad rakendused on merekaablid, pikad tuumikvõrgud, CATV, optiline abonendi-võrk (kiud koju ja kiud kvartalisse), kiulokaator ja pikkade kiudude mõõtmised. Tänapäevased hulgimüügi optilised võimendid on nn. Kiuvõimendid. Nende töö põhineb erbium-lisandiga kiu ja pump-laseri kasutamisel, kus võimendi kiu elektronid viiakse ergutus olukorda. Kiuvõimendi põhimõte on näidatud joonisel 6.10. Ergutusolukorra lahendab võimendatav signaal nii,et ergutusenergia vabaneb ja kasulik signaal võimendub. Võimendajad toimivad 1550 nm lainepikkusel (1530...1565nm). Tüüpiline võimendus on 15-30 dB. Võimendi väljundnivoo võib olla isegi 20 dBm. Nii suured võimendusenivood,eriti ükhe
Tavaliselt ei piisa anduri jõust reguleerimisseadme tööle panemiseks ja tuleb kasutada võimendit. Regulaatori väljundastmeks on tihti võimsusvõimendi, mille väljundsignaal on palju suurem kui sisendsignaal. Kuid võimas võimendi toob endaga kaasa ka mõningaid probleeme. Võimendi karakteristikute juhuslik muutus teeb kogu regulaatori karakteristiku ebapüsivaks (juhuslikud mürad võimendatakse üles). Kogu süsteemi lineaarsus on määratud võimendi lineaarsusega. Suurima võimsusega võimendid kipuvad olema mittelineaarsed (releed). Tagasiside võimaldab need raskused ületada ja stabiliseerida automaatreguleerimissüsteemi tööd. Sobivalt valitud tagasisidega on võimalik kogu süsteemile anda vajalikud dünaamilised omadused. Peale selle surub tagasiside maha võimendis tekkinud juhuslikud mürad. Automaatreguleerimissüsteemides esineb tavaliselt mitu tagasiside ahelat. Väline e. põhitagasiside sulgeb süsteemi
- β globiin – inimene - võib muutuda ka regulaatorgeen, mis hakkab nüüd reguleerima teisi geene. - alleelide regulatsiooni tase, nt isoensüümid - odasaba – erinevates segmentides (lülides) avalduvad eri geenid eri tugevusega - Pax61 geen – silmageen, avaldub rakkudes, millest tekib liitsilm. Kui pax61 geen panna jalgade arengut määrava geeni asemele, siis jala peal on silm st geeni ümbertõstmisel on tulemused dramaatilised organismi tasemel (äädikakärbes). - võimendid on olulised geeni ekspressiooni mustri avaldumisel, ta võimaldab paremini kontrollida geeni mustri avaldumist. - kui on kõrgema afiinsusega transkriptsiooni aktiveeritud sidumiskohad, siis on teatud rakkude hulk suurem. - selleks, et saada keerulist ja komplekset organismi, ei pea olema palju geene. Loevad geeni regulaatorid, aktivaatorid, võimendid. Box geenide avaldumine äädikakärbsel ja hiirel - selgroogne justkui „tagurpidi“ putukas
mõeldud ascii kood, igale tähele vastab mingi number. Samuti ka reavahed, tabid ja kirjavahemärgid on oma koodiga. Signaalid: andmed levivad elektriliste signaalidena mööda õhku, vaskjuhet või muud juhti. Digitaalsignaalid on pinge “pulsid” ehk muutused( tõlkige ise, “voltage pulses”) Ülekanne(transmission): analoogsignaalide puhul ei huvita nende sisu kedagi, tähtis on signaali end ülekanne. Pika maa läbimisel väheneb signaali tugevus ja seda on vaja võimendada, kuna võimendid võimendavad ka müra siis liiga suure võimendusega võib signaal muutuda arusaamatuks. Digitaalsignaalide ülekandel on vaja ülekanda andmeid, kui on kasutusel võimendi siis see võtab signaali vastu, loeb sealt seest välja üle kantavad nullid ja ühed ehk andmed ja tekitab uue signaali ning saadab selle uuesti teele, seetõttu ei teki ka häireid ega moonutusi – müra ei akumuleeru. 71. Perioodilised signaalid, amplituud, sagedus, periood ja faas.
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ...
2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või lõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue: koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida; 5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile; 6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
