vahemikus ± 3 dB või siis pöörata tähelepanu pääsuribale. Praktikas esimese filtri järgi võib panna ka teise filtri, mis signaali võimendaks. Teine filter võiks olla projekteeritud niimoodi, et ta lõikaks ära harmoonikud ja summutaks ebavajalikud elemendid. 6. Vastused küsimustele 1. Milliseid filtri tüüpe võib eristada? Võib eristada üsna palju filtri tüüpe, kuid ma eristan praegu kahte liiki: aktiivfiltrid ja passiivfiltrid. Aktiivfiltrid on need, kus kasutatakse aktiivelemente (näiteks, transistoreid). 2. Milleks kasutatakse optimeerimist? Erinevad meetodid? 3 Optimeerimine kasutatakse juhul kui arvutamine ei ole kasulik või on liiga tülikas. Optimeerimiseks nimetatakse programmi abil väärtuste sobitamist. On mitu varianti,
Nende tunnusjooned. Madalpääsfilter (low-pass filter) – pääsuala nullist mingi sageduseni ja tõkkeala sellest sagedusest lõpmatuseni. Kõrgpääsfilter (high-pass filter) – tõkkeala nullist mingi sageduseni ja pääsuala sellest sagedusest lõpmatuseni. Ribapääsfilter (band-pass filter) – pääsuala kindlas sagedusvahemikus, ülejäänud tõkkeala. Ribatõkkefilter (band-stop filter) – tõkkeala kindlas sagedusvahemikus, ülejäänud sagedusvahemikud pääsuala. 18. Passiivfiltrid, aktiivfiltrid. Passiivfiltrid koosnevad LC või RC ahelatest (induktiiv-mahtuvuslikest või takistus-mahtuvuslikest). Aktiivfiltrid sisaldavad aktiivelementi (operatsioonivõimendi,transistor), mida kasutatakse filtreeritud signaali võimendamiseks. Skeemielementide järgi jaotatakse filtrid aktiiv- ja passiivfiltriteks. Passiivfiltrid sisaldavad ainult passiivseid komponente (takistid, poolid ja kondensaatorid), mis on ühenduses nii, et lasevad läbi kindlaid
4 Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldi väljundpinge pulsatsiooni nõutava tasemeni. See nõutav tase sõltub tarbija iseloomist. Nii näiteks: alalispinge mootorite toiteks piisab, kui pulsatsiooni tegur on 0.5, releeskeemide toiteks on nõutav pulsatsioon 0.2 kuni 0.3, lõppvõimendite toiteks võib pulsatsioon olla 0.05 eelvõimendite toiteks sõltuvalt signaali allikast 0.001 kuni 0.0001. Silufiltrid jagunevad kahte gruppi: 1. Passiivfiltrid - nendes kasutatakse energiat salvestavaid elemente, milleks on kondensaatorid ja induktiivpoolid. Alaldatud pinge suurenemisel salvestatakse energia nendesse elementidesse, pinge vähenemisel juhitakse energia tarbijasse. 2. Aktiivfiltrid - neid nimetatakse ka transistorfiltriteks, toimub alaldatud pinge silumine transistori kui reguleeriva takistuse toimega. Passiivfiltrid jagunevad omakorda kahte rühma RC- ja LC-filtrid. RC-filter koosneb ühest takistusest ja
ei pruugi siluv toime olla enam samal tasemel. Eriti kehtib see filtrite kasutamisel nimivoolust suurematel vooludel, kus lisaks silumisteguri vähenemisele võib tekkida ka filtri elementide soojuslik ülekoormamine. Silufiltrid jagunevad passiiv- ja aktiivfiltriteks. 30 Filter Rt Rt Uvälj Usis U F U0sis U1msis Usis t U0välj Uvälj t U1msis JOONIS 3.10. Passiivfiltrid on koostatud passiivelementidest s.o. takistitest, kondensaatoritest ja induktiivsustest ning nende toime põhineb energia salvestamisel kondensaatoritesse ja induktiivsustesse. Aktiivfiltrites kasutatakse põhielemendina transistore ja seepärast nimetatakse neid sageli ka transistorfiltriteks. Lihtsaimaks silufiltriks on tarbijaga paralleelselt ühendatud kondensaator. Sellise elementaarfiltri kasutamise võimalused on aga piiratud, sest ta võimaldab vähendada
Usis Uvälj U1msis U1msis U0sis U0välj t t 22 JOONIS 3.10. Passiivfiltrid on koostatud passiivelementidest s.o. takistitest, kondensaatoritest ja induktiivsustest ning nende toime põhineb energia salvestamisel kondensaatoritesse ja induktiivsustesse. Aktiivfiltrites kasutatakse põhielemendina transistore ja seepärast nimetatakse neid sageli ka transistorfiltriteks. Lihtsaimaks silufiltriks on tarbijaga paralleelselt ühendatud kondensaator. Sellise elementaarfiltri
annaabi.ee 
