Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti.Valglinnastumise põhjus on pigem muutuv eluhoiak ja tarbimisviis kui suurem rahvaarv. Nii elamuehitus, kaubandus, transport kui turism vajavad kõik üha enam maad. Põllumajandusmaa on linnade lähedal sageli suhteliselt odav ja see võimaldabki eelnimetatud tegurite toimel valglinnastumist
Jätkus plaanimajandus, käsumajandus, Jätkus vana majandussüsteem. Vangide Jätkus vana majandussüsteem. puudus eraomand, Väga suur vangide osatähtsus vähenes. Kosus Stagnatsioon seisak. 70.ndatel abiks osakaal tööjõu hulgas. põllumajandus, arenes tarbekuapade "naftadollarid" toiduainete ja tootmine, elavnes elamuehitus. tarbekaupade suur puudus. Tehnika mahajäävus. Poliitika Jätkus Stalini isikukultus, repressioonid. Sulaaeg. 1. Mõisteti hukka Stalini Juhtkonna vananemine. Neustalinism. isikukultus. Lõpetatakse massirepressioonid. 2. Taastati
● Eesti NSV Ülemnõukogul puudus tegelik võim. ● Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ● 1978-1988 Karl Vaino ● 1988-1990 Vaino Väljas Majandus •Toimus põllumajanduse kollektiviseerimine, töötajate arv vähenes. •Majandus põhines viisaastakuplaanidel. •Arendati põlevkivitööstust. •Toimus elektrifitseerimine. •Arendati raudteid. •Toimus aktiivne elamuehitus. Rahvastik / Territoorium •Rahvastiku iive ja rändesaldo olid positiivsed (rahvaarv kasvas). •Sooline koosseis pidevalt naiste kasuks. •Linnaelanike osakaal oli pidevas tõusus. •Territoorium jäi enam-vähem samaks 1945.aastani kehtinud EV territooriumiga. Eluolu ja poliitilised olud •VIDEO: Tallinn 1975-89 Kultuur ● Juurutati sotsialistlikku ja rahvuslikku kultuuri. ● Tekkis haritlaskonna uus põlvkond. ● Soodustus kultuuri laiem tarbimine. ●
I EkKunstiliigid · Kogu loomingulist kultuuri võib nimetada kunstiks. · Arhitektuur: · sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö),
Palka ei makstud, 1960. aastatest alates muutus paremaks. 1970. aastatel elati päris jõukalt . 15. Millised muutused toimusi tööstuses? (rajati suurettevõtted, töölised toodi Venemaalt. Oli venestamise ja looduse reostamise allikas. Eestile mittevajalik. 16. Millised muutused toimusid olmes ja elulaadis?(Sõjajärgsed aastad olid viletsad. Toiduaineid, tarbekaupasid ei jätkunud. Kasutati tutvusi kaubanduses ja müüjatele maksti altkäemaksu. Pisitasa olukord paranes elamuehitus, heakord, ilmusid autod ja mootorrattad, külmkapid ja televiisorid. Aga mahajäämus Läänest jäi.) 17. Millised muutused toimusid kultuuris? ( allutati kontrollile ja plaanile. Pidid maalima, kirjutama või muusikat tegema nõukogulikult sotsialistliku realismi põhimõõteil. Kui ei tahtnu, siis võisid vabrikusse tööle minna. Kui sõna kuulasid, siis võisid natukene ka südamelähedasi asju teha.) 18. Millised muutused toimusid isetegevuses ja seltsielus
Ideoloogia Utoopilised kavad kommunismi ülesehitamiseks; võeti vastu kommunistliku partei uus samm; muudeti haridusasutuste õppeprogramme Rahvusküsim Liiduvabariikide juhtkondade vahetamine/"puhastamine"; represseeritud us rahvaste õigeksmõistmine; rahvuslike pingete säilimine mõnedes piirkondades (Gruusia) Igapäevaelu Elutaseme tõus; linnastumine; massiline elamuehitus; pensionisüsteemi korrastamine (rahvaloendused); passisüsteemi korrastamine Välispoliitika Kuuba kriis; idabloki rahustamine (Ungari); Nõukogude Liidu kohalolek nn kolmandas maailmas suurenes Valdkond Stagnatsioon (1964-1985) Leonid Breznev (-1982), Juri Andropov ja K. Tsernenko Põhisisu Poliitika Riiklik parteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine; bürokraatia suurenemine;
3. Probleemide korral kasutatud masinaid ei õnnestu müüa, seega on firmade põhivahendite soetamise otsus küllaltki keeruline. Siin tehtud vead liigse laiendamise näol võib hiljem osutuda väga kulukas. 4. Konservatiivsed omanikud võivad laienemisest loobuda ka siis, kui olemasolevad võimsused on juba ammendatud. 40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeerimine elamuehitusse 1. Elamuehitus on investeering, mis suurendab rahvatulu, kuigi selle investeeringuga ei saa me juurde tootmisvõimsusi. 2. Elamuehitus moodustab ainult mõne % rahvatulust, siiski on see tähtis majandusharu kuna on seotud selliste majandussektoritega nagu puidutööstus, majandusharu, puidutööstus metallid, konstruktsioonimaterjalid jne. Elamumajanduse kasutamiskulu = maja ostmiseks võetud pangalaenu kulud + amortisatsioon. Tingimus, millal
monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Ur Keraamika Valmistasid saviesemeid Tegid tuld vibupuuri abil Kaunistasid keraamilisi anumaid seedriõlist tehtud värvide abil Sõjandus Linnu ümbritses tellistest linnamüür Sõjaväed koosnesid jalaväest Leiutasid sõjavankrid Elamuehitus Sumerid on maailmas tuntud esimeste linnade ehitajatena. Linnade kaitsmiseks ehitati vaenlaste eest kümnetesse km ulatuvaid linnamüüre. Näiteks Uruki linna ümbritsev 5 meetri laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Elamuid valmistati savist. Meditsiin Sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et
peetakse kõige ohtlikumaks inimorganismile (Tööinspektsioon, 2000) Valge asbest on kõige tavalisem, kuid see on tihti saastatud sinise asbestiga. Pruun abest on sarnane sinise asbestiga oma vormilt ja kontsentratsioonilt ning peamiselt kasutatakse seda soojusisolatsiooniks. (Tööinspektsioon, 2000) Eestis hakati asbesti ja seda sisaldavaid materjale intensiivselt kasutama eelmise sajandi teisel poolel, kui alustati profileeritud asbesttsementplaatide tootmist, hoogustus elamuehitus, rajati suuri tööstusettevõtteid ning ehitati hulgaliselt suuri põllumajandushooneid. Suurimaks toorasbesti kasutajaks oli Eestis aastatel 1963-1994 Kunda Tsemenditehas, kus valmistati lainelisi asbesttsementplaate, mida nimetasti eterniidiks ja kasutati põhiliselt katusekattematerjalina. Asbesti sisaldavad materjalid: · Asbesttsementtooted (lainelised ja poollainelised plaadid; tasapinnalised plaadid ja
Aastast 1970, mil esmakordselt hakati metsaalasid süstemaatiliselt vähendama, on nende loomade arvukus pidevalt langenud. Vihmametsade pindala Brasiilias väheneb rekordilise kiirusega. 2004. aastal vähenes vihmametsade pindala 20 000 ruutkilomeetri võrra. 2007. aasta viimase viie kuuga raiuti aga Brasiilias maha üle 3 000 ruutkilomeetri vihmametsi. Peamisteks metsalangetamise põhjusteks on laienev elamuehitus ja põllumajanduse areng, samuti ka ebaseaduslik raie, mille arvelt loodavad põllumehed odavalt maad juurde saada, kas siis teraviljakasvatuseks või loomapidamiseks. Metsasid hävitab ka valikraie, mis tähendab, et metsatöösturid ei võta maha mitte kõiki puid, vaid ainult neid, mis on väärtuslikud. See aga põhjustab ka järele jäänud koosluse hävimise. Olulisemad vihmametsade kaitsmise põhjused Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises ja hapniku
eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, näiteks rannarahva elust Eerik Haamer, Juhan Nõmmik ja Johannes Võerahansu Johannes Võerahansu Landscape with geese. 1938. Oil, canvas. Arhitektuur Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse tellitud esindushoonete kavandites eelistama traditsioonilisemat, eklektilist stiili, mille juurde kuulusid sambad või pilastrid. Alar Kotli Kunstihoone Tallinnas 1934.Edger Johan Kuusik, Anton Soans Küsimused lk 126
Samas on asju, mis säilinud aastatuhandeid, nt tänavavõrk ja väljakud püsivad suhteliselt stabiilsena. Linnades alati keskused, kus inimesed saavad suhelda, kohtuda ja kaubelda. Linnaosad eristuvad elanike jõukuse järgi (juba keskajast saati), paljud keskaegsed linnad rajati Euroopas ümber kloostri/kiriku, USAs äripiirkonnad. Eeslinnastumine, tööstuslik pööre tõi kaasa suured muutused, suurte alade hoonestamine ja massiline odav elamuehitus. Magamisrajoonid ühes kohas, töökohad teises ääres, äri- ja büroohooned keskel. Praeguses ühiskonnas uued nihked, töökohad hajuvad, palju inimesi töötab kodust jne. 7. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Arenenud riikides kontrollitakse planeerimist seadustega, inimsõbralik ja demokraatlik (al. 1970 aastast). Linnaruumi kasutatakse ehitustegevuseks majanduslikult põhjendatult, otstarbekas transpordikorraldus, koolide jms kasulike asutuste paigutus, tehnilised
Tehas jne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja eletritööstuse-; 60-70% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte - Eesti Kolhoosiehitus. NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega
lubada erinevaid lihasid, sh loomaliha, lambaliha, sealiha, joogiks oli veega lahjendatud vein. Söögikorrad olid kolm korda päevas kergelt kaldus lavatsitel, kust toitu võeti näppudega. Rooma elamu oli tavaliselt nelinurkne ühekorruseline kivist maja, mille keskmes paiknes ristkülikukujuline ruum e. aatrium, piiratud igast küljest magamistubadega. Katus oli aatriumi kohal avatud ning sealt paistis päikesevalgus. Keisririigi lõpul oli levinud suhteliselt lohakas elamuehitus. Linna keskel asuv foorum oli piduliku välimusega. Linna kaunistasid ka obeliskid ja triumfikaared. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võistlusi. Termid, e. saunad olid avatud kõigile, neis leidus isegi raamatukogusid. Roomlased ei pidanud sportist lugu, kuid nad olid vaimustuses näiteks veritest võitlustest amfiteatrites ning hoburakendite võidusõitudest. Algselt olid need vaid rikastele ning ühiskonna koorekihile mõeldud. Hiljem said neist avalikest mängudest
Tallinnast sai vabariigi pealinn. Tallinna linna elus seati sisse elektrirongiliiklus, bussiliiklus, alustasid liikumistmootortrammid. Alustas tööd Raadio Ringhääling, toimus esimese eesti ooperi "Vikerlased" esietendus "Estonias", esietendus esimene OÜ Eesti National Film´i kunstiline film "Mineviku varjud", "Eesti Päevalehe" poolt organiseeriti esimest korda iluduskuninganna valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920. aastate arhitektuuri peamiseks stiiliks oli moderniseeritud luterlik barokk, mida iseloomustavad rasked väiksed ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis
Tartu 2011 SISUKORD 1.Värska valla üldiseloomustus...................................................................................................3 2.Rahvastik..................................................................................................................................4 3.Sissetulekud........................................................................................................................... 12 4.Elamuehitus............................................................................................................................15 5.Tööhõive................................................................................................................................ 16 6.Majandus................................................................................................................................17 7.Inimvara.............................................................................
1968 Paldiskisse linna, maad ei jätku. Õigeusu kirikud – Äärelinna venestuspoliitika puulobudikud Eesti aeg Riigiasutused - Eesti aja alguses ei olnud raha, et ehitada, kui siis alustati Pankade ehitamisest. Ehitati riigikogu hoone nt, muuks raha ei olnud. Koolimajad Elamuehitus (Asuniku)Talud Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere Eestimaa rüütelkond u 130 peret Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed
sõjaliste kulutuste vähendamine - pensionisüsteemi korrastamine - passireziimi unifitseerimine GULagi majandussüsteemi - massiline elamuehitus lammutamine "hrustsovkad 1956 Suessi kriis, Ungari ülestõus 1958 läbirääkimised tuumarelvakatsetuste
massiküüditamised (Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes ja Kaukasuse rahvaste seas). 2. Milles seisnes Hrustsovi liberaliseerimine? Hrustsovi liberaliseerimine seisnes selles, et kaasati rahvast ning anti liiduvabariikidele suurem otsustamisõigus. 3. Milles seisnesid positiivsed arengud NSVL majanduses 1953-64? Majanduse kiire areng, SKP aastas 10% Järelejõudmine USAle Kergetööstuse ja põllumajanduse arendamine Elamuehitus Tuumaenergeetika areng Kosmosetehnoloogia areng 4. Milles väljendus stagnatsioon valitsemises ja seisak majanduses 1964-85? Riiki juhtisid vananevad juhid Suurusehullustus Venestamispoliitika Defitsiit, järjekorrad
elutingimustega. Algul kindlusasulana rajatud linnade elnakie arv ajapikku kasvas ja valgus müüride vahelt agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud (valgekraed) rajasid kodu äärelinnades ning hiljem ka eeslinnades, kust algul rongidega ja hiljem autodega kesklinan tööle sõideti. Maalt tuli linnadesse jätkuvalt inimesi, kes vaestena olid sunnitud elama agulites. Linnade kiire kasv, antisanitaarsus ja epideemiad ning linna kui funktsioneeriva organismi keerukus sundis linnavõime 19
lagumine,rahareform,G.zukov;ideoloogia:utoopilised kavad kommunismi ülesehitamises,muutused koolide õppeprogrammides,tsensuuri nõrgenemine,ettekirjutiste vähenemine kultuuritegelaste loomingule,J.Ehrenburg,A.Solzenivitsi;rahvusküs:liiduvabariikide juhtkondade väljavahetamine,Stalini ajal süüdimõistetute õigeksmõistmine,rahvuslikud konfliktid Gruusias,Aserbaidzaanis,Kaukaasias; igapäevaelu:elatustaseme tõus,linnastumine, pensionisüsteemi ja passireziimi korrastamine,massiline elamuehitus,tarbekaupade defitsiit;välispol:paindlik suhtlemine läänega,idabloki ,,rahustamine"(ungari 1956),resarmeerimisküsimuse tõstatamine,välispoliitilised avantüürid,kahepalgelisus,Moskva kohaloleku kasv III maailmas:Egiptus,Korea,Angoola,Kuuba, Vietnam; HILISSTALINISM 1945-53,liider:Jossif Stalin;pol:võimu reorganiseerimine,võimuvõitluse ägenemine,repressioonide uus laine, poliitilised süüasjad, surmanuhtluse taastamine,äärealade sovietiseerimine,A
inferioorsed kaubad sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb (nt üürikorterite nõudlus, kui suudetakse omada isiklikku kodu); teiste kaupade hinnad; asenduskaubad ühe kauba hinna tõus põhjustab teise nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja silikaattelliste nõudlus); täiendkaubad neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt elamute kallinemine ja vaipade nõudlus); tarbijate ootused; nt elamuehitus ja laenutingimused; 5 4.02.2014 NÕUDLUSE MÕJURID demograafilised muutused; nt rahvaarvu suurenemine ja korterivajadus; valitsuse mõju; nt seadusandluse (ka ehitusregulatsioonide) muutumine; ... Toodud loetelu pole lõplik nt saaks lisada tehnoloogilised arengud, tarbijate maitse ja eelistused, aastaaeg jne.
o Tühistati piirangud erinevates eluvaldkondades o Hrustsov kritiseeris avalikult Stalini kuritegusid o Hrustsov koondas enda kätte kogu võimutäiuse asudes ka ministrite nõukogu esimehe ametikohale o Lubas paremat tulevikku kommunismis, kui lahendatakse kõik majandusprobleemid o Majanduse vallas tiomusid pidevad kampaaniad ja ümberkorraldsed · Elamujärje paranemine, elamuehitus (nn hrustsovkad) · Konflinkt intelligentsiga Välispoliitika · VLO · Ungari kriis · Suessi kriis (relvamüük, laen, sekkumine) · Berliini müür · Kuuba kriis · 1962 osaline tuumakatsetuste piiramine Majandus · Detsentraliseerimine keskvõimu vähenemine -> rahvamajandus nõukogud · Kampaaniad ruutpesiti külv, mais · Viljapuudus, hindade tõus Breznev (sündinud 1906, suri 1982) · Valitses 1964-1982 Haridustee
kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid. Avardus ja süvenes graafilise tehnika kasutus. Tõusis esile puugravüür, mille edukad viljelejad olid Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. 1930. aastate lõpul said populaarseks sügavtrükitehnikad, eriti need, mis võimaldasid maalilisi, varjundirohkeid lahendusi. Arhitektuur 1920. aastail oli tähtsaim elamuehitus, mille tase sõjaeelsega võrreldes oluliselt tõusis. Stiililiselt oli selleaegne arhitektuur Mart Kalmu iseloomustsut kasutades traditsionalistlik. Arhitektide loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn. heimatstiil kohalike lihtsate ja praktiliste traditsioonidega. Väikeriigi uuendusmeelsust ja dünaamikat väljendas ekspressionismimõjudega Riigikoguhoone, mis 1920-1922 ehitati Herbert Voldemar Johansoni ja Eugen Habermanni kavandi järgi
194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 195690 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale. Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite saamisel eelised migrantidele. Eelisolukorras olid ka Nõukogude armee kaadriohvitserid ja üleajateenijad, reservi arvatud ja erru lastud ohvitserid ning üleajateenijad, kes võisid valida elukohta ja kelle korterivajadused tuli kohalikel täitevkomiteedel lahendada 3 kuu jooksul. Elamispinna saamisel oli eeliseid ka ehitustöölistel ning eelkõige liidulise ja liidulis-
maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine. b) Hrustsovi ajal (1953 1964) Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- uudismaade ulatuslik ülesharimine, maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje paranemine, linnastumine, massiline elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult. Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis. 5. ENSV. 1940. Aasta. 1944-1964 a) ENSV moodustamine Ajal kui Saksa väed tegutsesid edukalt Lääne-Euroopas, otsustas Nõukogude juhtkond Baltimaad lõplikult inkorporeerida. Juunis 1940 koondati Eesti- Vene piirile suured
uudismaade ulatuslik ülesharimine, põllumajanduse spetsialiseerumise algus 1960. maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude Aastatest, suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje laienemine, migratsioon, side Läänega, kuldsed paranemine, linnastumine, massiline kuukümnendad, demokraatlikud liikumised elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid) edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988 Kossõgini majandusreform, nomenklatuur, Venestuse algus, kakskeelsus,
samal ajal on külluses kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, on võetud suund teadusmahukate tootmisharude laiendamisele. Esmajoones arendatakse elektroonika, arvutustehnika, keemia ja meditsiiniga seotud tööstust. Neil aladel on Iisrael saavutamas maailma tipptaset. Juveelitööstuses on riik juba praegu esimesel kohal ja Iisraelis toodetakse ka maailmamainega relvi. Ehitustegevuses on Iisrealis teiste riikidega võrreldes olulised erinevused. Kõige tähtsam on elamuehitus, moodustades ligi 85% ehituse üldmahust. Ehitusel töötab 10% kõigist töötajatest. Põllumajanduse arengut Iisraelis võib iseloomustada kolme sõnaga- see on ime. Poole sajandi jooksul on sadu tuhandeid hektareid viljatuid kõrbealasid muudetud õitsvateks aasadeks. Ja seda tingimustes, et magedat vett on vähe. Põhilise põllumajandustoodanguga varustab Iisrael oma elanikkonda ise. Välja veetakse apelsine, sidruneid, kurke, tomateid, maasikaid, kiivisid, pirnloorberit, viigimarju,
many sub-and sub subjects. 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND 1.1. Funktsionaalne struktuur Vallas on 41 küla mille pindalaks on kokku 228,1 km² ja kus elab 2014. aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16 korterelamut, milles on 136 korterit. Salavere küla moodustab vallast vaid väikese osa ning seal on vaid 4 ühepereelamut ning 10 elanikku. Salavere küla, mis asub 17km kaugusel Kuressaarest, eeliseks on veel see, et selle kõrval asub
Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire ja ulatuslik ehitamine ei lähtunud kohaliku arengu vajadustest. Elamuehitus ei suutnud korvata olemasolevate hoonete lagunemist. Paraku polnudki eesmärgiks paikkondliku eripära säilitamine. Unitaarse riigi kujundamiseks oli vaja ühtlustada ka kultuurikeskkond. Alast lõunapoole jääv Tondi raba muutus1980ndatel jäämäeks. Normaalsetes oludes oleks see varsti kujundatud pargiks, mida Lasnamäe tiheda hoonestusega linnaosa väga vajab. Paraku hakati sinna aga tooma ohtralt ehitusprahti, buldooseritega aeti segi kasvavad puud ja maa pindmine kiht
saavutasid pärast II MS hea seisu; NSVL: kommunism, kosmonautika kuldajastu, viieaastakult üleminek seitseaastakule. Kodanikel puudus demokraatlikud õigused ja vabadused, rahvas elas vaesuses, kaupade hindu tõsteti, kuid mittte palku, järjekorrad, kaupade defitsiit. 10. Hrustsovi aeg 1) kosmoselennud, esimene inimene kosmoses Juri Gagarin 12.04.1961. Sputnik 1 (maa esimene tehiskaaslane) 4. Oktoober 1957; 2) elamuehitus, monteeritavad majad, Mustamäe algus 1962 hrustsovkad ühe projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorrulised tellismajad; 3) maisikasvatus arvas, et igal pool NSVL tuleb hakata maisi kasvatama, see aga ei õnnestunud, kuna Hrustsov ei arvestanud ilmastikutingimustega ning enamus maisist läks loomadele siloks, mitte inimestele toiduks; 4) ideed läänest võideldi läänestumise vastu, eriti demokraatiat, nt likvideeriti terveid teadusharusid; 5)
5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine
Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra, valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Saudi Araabias: 1) Elukohtade puudus 2) Palju kodutuid 3) Ummikud (Liiter bensiini maksab Saudi Araabias vaid ca 0,60 SAR (0,12), võrdluseks liiter pudelivett ca 2,00 SAR (0.40)
esimene inimene kosmoses 1961 · 1963 raske ikaldusaasta riiklike kullavarude arvelt osteti USA-st teravilja, sestpeale kuni Nõukogude Liidu lõpuni osteti sisse teravilja ja muid toiduaineid · võrreldes varasema perioodiga inimeste elujärg paranes · 1956 tühistati inimvaenulikud seadused töötajate kinnistamiseks töökohale ning kriminaalkaristused tööle hilinemise või töölt puudumise eest. · Hoogne elamuehitus väikesed korterid · 1961 rahareform · kommunaalteenused ja korteriüür suhteliselt madalad; palk kulus peamiselt riietusele ja toidule · 1962 tõsteti toiduainete hindu keskmiselt kolmandiku võrra. Hinnatõus tõi kaasa töölisrahutusi, suurim Novotserkasskis 1962. a. suvel · peamine, mis Nõukogude inimeste elus muutus, oli painava hirmu kadumine: laagritest ja asumiselt hakkasid tagasi tulema represseeritud, vabamalt võis
· sissesadava vee tarvis oli põranda keskel väike bassein · aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi · hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum · linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur · kuna kohati elanike arv kasvas väga suureks siis oli vaga laialdane kuid samas ka vägagi lohakas elamuehitus. · traditsiooniliste elamute kõrvale tulid odavad mitmekorruselised puust ja hiljem ka kivist üürimajad vaesemate inimeste ja ka proletariaatide majutamiseks · eriti palju oli selliseid elamuid rooma sadamas ostias · keisrite ajal asendus senine sihipäratu ehitamine sihipärase väljaarendamisega · Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme · varasematele templitele lisandusid kõikide jumalate templid Panteonid
kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. 7 Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra, valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Venemaal: 1) Ummikud 2) Elukohtade puudus 3) Parkimiskohtade puudus 4) Palju kodutuid 3. MAJANDUS 3.1 Riigi majandusstruktuur Venemaa tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor
c. Ehitused i Tootmishooned i. T t ih d jah j h ttehased, h d k kontorid, t id k kaubanduskeskused b d k k d ii. Elamuehitus jah elumajad, Järgneb 30 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järg kulutuse liik kas lülitatakse SKP-sse või ei näide 3 Valitsuse ostud ja 3.Valitsuse teenuste kasutamised jah a. Kulutused jah politseijaoskonnad, linna pargid b
ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. EESTI NSV SISEPOLIITIKA__________________________________________________ Okupatsioonivõimu kuriteod NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja
1950. aastatel laiendas föderaalvalitsus toetusi ka majalogude lammutamiseks, linnaosade plaanipäraseks taashoonestamiseks, linna uuendusteks ja lennujaamade rekonstrueerimiseks. 1960. aastate alguseks said kohalikud omavalitsused toetusi 592 miljoni dollari ulatuses. 1960. -1970. aastatel osariikidevaheliste suhete areng jätkus. Eraldati üle 85 miljandi dollari ja seda nüüd peamiselt kutse-ja muude haridusprogrammide, samuti tervishoiu-,keskkonnakaitse-, elamuehitus- ja ühiskonna arendamise programmidele. President Lyndon Johnsoni nn suure ühiskonna poliitilised suunad sisaldasid esimest korda linna vaeste toitmist, töötute ametikoolitust ja vaeste perede lastele hariduse andmist. (Gitelson A. R.; Dudley R. L.; Dubnick M. J. 1996. lk 51-53) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID 1. Gitelson Alan R.; Dudley Robert L; Dubnick Melvin J. 1996. By Houghton Mifflin Company, ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem" 4. Väljaanne, lk 51-53 2
Elanikke oli vallas 1. jaanuari seisuga 2015. aastal 4471 ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 4424 [2]. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa-Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. Vallas on 2 rongi peatuskohta- Pedja ning Jõgeva rongijaam. Jõgeva vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi ning ka Endla looduskaitseala [1]. Jõgeva valda on rajatud gaasitrasse ja ka ehitatud kergliiklusteid. Samuti laieneb elamuehitus. Vallas on 6 lasteaeda- 2 lasteaed-algkooli, üks lasteaed-põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 2 tavalist lasteaeda. Koole on 4 ning raamatukogusid on 5. Mittutulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljak [1]. Jõgeva kergejõustikustaadion on kõige populaarsem
Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192) Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus. Vallas on kolm lasteaeda, kaks lasteaed- algkooli, üks lasteaaed- põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 5 raamatukogu, mittetulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut. (Jõgevamaa, 2009, lk 192) Enamiku Jõgeva maakonna parke on rajatud 18.saj. lõpul ja 19.saj. algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada. Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa
4.4.6 Ehitus Ehitussektor moodustab 12,3% SKP-st ja on üks dünaamilisemalt arenevaid valdkondi (2006.aasta kasv 5,3%). Ehkki ehitussektori kasv on aeglustumas seoses kinnisvarabuumi lõppemisega, kasvasid investeeringud sektorisse veel siiski 2006.aastal. Eriti kiire oli 2006. aastal kasv avalikus sektori projektide osas (20%). Ehitusettevõtteid on üle 193 000, millest enamus on väike- ja kesksuurusega ettevõtted. Hispaania ehitusturust 31% moodustab elamuehitus, 18% mitteeluruumide ehitus, 26% teede ja muude infrastruktuuride rajamine ning 25% renoveerimine. Euroopa kümnest suurimast ehitusettevõttest on 5 Hispaaniast. 4.5 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2006. aastal moodustas tööstus 17,6% SKP- st ja andis tööd 16%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus
esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehasjne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja elektrienergiatööstuse ning umbes 45% kergetööstusetoodangust. 1967. aastal alustati kitsarööpmelise raudtee välja vahetamist laiarööpmelise vastu: 1971 avati uus raudtee Tallinna ja Pärnu vahel. 1950 aastatel algas aktiivne elamuehitus. 1962 asutati kolhooside initsiatiivil majanditevaheline ettevõtte Eesti Kolhoosiehitus. Eesti NSV sisepoliitika Okupatsioonivõimu kuriteod NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid [13]. 1941. aastal alanud Teise maailmasõja ajal tegutsesid Eestis nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist
Sellelt kümnendilt pärineb näiteks 42 % kõigist kuivendussüsteemidest. Millised on maa-asulate põhitüübid Eestis (6 põhitüüpi)? Millised Eesti maa-asustuse kujunemise põhi- ja alaetapid peale II Maailmasõda? Millised on maa-asustuse kujunemise põhijooned Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni (8 põhilist muutust)? Mis tüüpi ja mis suurusjärku maa- asustus erinevatel etappidel kasvas või kahanes (rahvastik, elamuehitus)? Edukate kolhooside ja sovhooside keskustes tekkisid suured asulad koos teenindussektori ja tootmisettevõtetega. Jõukuse suurenedes läks moodi uhkete kultuurikeskuste ja haldushoonete rajamine ning individuaalelamuehitus. Vene turu osakaalu vähenedes 1990. aastatel küla vaesus. Millised on maa-asustuse kujunemise põhjused Eestis peale II Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni?
Ruumiline segregatsioon Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv Vanade probleemide asemel uued REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Elamuehitus Eestis 1950-2009 REFORMIDE ISELOOM Aeglased reformijad riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga,
suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon. Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral. - üldmajanduslikud tegurid suurimaks mõjutajaks on SKP. Viimase suurenemine annab positiivset mõju rahvuslikule valuutale. Lisaks SKP avaldavad mõju valuutahinnale ka töötus, kapitali rentaablus, THI, tootjahinnaindeks, elamuehitus jne. - poliitilised tegurid poliitilisest ebastabiilsusest tingitud aspektid mõjuvad riigi valuutale kahjulikult, kahandades selle väärtust. - loodusõnnetused ja ökoloogilised katastroofid nende mõju rahvuslikule valuutale on negatiivne. Mida suurem katastroof, seda neg mõju riigi majanduslikule olukorrale. 17.Mis oli/on kullastandard? Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel. 19
tugevuse tõstmiseks, heliisolatsioonivahendina jne. Kokku üle 3000 toote ja kasutusala. Eelmise sajandi 50.-tel ja 60.-tel oli asbest oma populaarsuse tipus, siis kasutati seda liimides, värvides, pahtlites, vuukimismassides hermeetikutes, linoleumis, tuletekkides ja nöörides. Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid. Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbeti. Nüüdseks on selgunud, et asbesti laialdast kasutamist võib nimetada üheks inimkonna rängimaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. [1] 1.3. Kust võib leida Asbesti?
4. Kas teie perest põgenes sel perioodil keegi välismaale või mujale Eestisse (maalt linna või linnast maale või metsa)? 5. Põgenemine läände. Teie kokkupuuted selle nähtusega. 4. Sõjajärgsed aastad, Stalini aeg (1945-53) 1. Nn sõjajärgne ülesehitustöö, sh kollektiviseerimine, küüditamine. 2. Milliseid tundeid tekitas teine vene okupatsioon (heameel rahu üle või lootusetuse tunne EV kadumise tõttu)? 3. Elamuehitus. Milliseks hindate oma pere korteriolusid jms? 4. Kas ja kuidas puudutas Teid või teie perekonda küüditamine? 5. Riiklikud ja mitteriiklikud pühad ja nende tähistamine. Kuidas suhtuti uutesse riigipühadesse, 29 milliseks kujunes nende tähistamine? Ateistlik kasvatustöö. Milline roll oli kiriklikel pühadel ja
prognoositakse jätkuvalt küllalt suurt sisserännet. 8) rahvastikuprobleemid: Migratsioonis on olulised kolm erinevat tasandit:Euroopa Liidu riikide sisene migratsioon,vastastikune migratsioon liikmesmaade vahel migratsioonisuhted muu maailmaga. Migratsiooni põhjused jagunevad pea-asjalikult kahte rühma:majanduslikud,keskkonna-alased. Linnastutega kaasnevad probleemid:keskkonna saastamine,transpordi organiseerimise probleemid, ehitusprobleemid (elamuehitus),südalinnade "kõrbestumine" (linnasüdamed on öösiti "surnud", kuna seal ei elata, seal paiknevad üksnes ametiasutused),takistused liiklusvooludele riigis (ümbersõitude korraldamise vajadus). madal loomulik juurdekasv tekitab kahte liiki probleeme:rahvastiku kiirenev vananemine,kasvav sisseränne. 9) EL õiguse allikad. A. Esmane õigus Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid
Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa. Kärdla hakkas eriti kiiresti arenema pärast seda, kui Ungern- Sternbergid rajasid 1829. aastal tekstiilivabriku, mille põhitoodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie - kalev. 1941. aastal panid taganevad Nõukogude väed vabriku suure peahoone põlema ja nõnda sai otsa ka vabriku enda lugu. Vabriku juhtkonna kavandatud ja korraldatud asulaplaneeringud ning elamuehitus aitasid luua mõnusat keskkonnda, mida tunneme-näeme tänini (tänavavõrk, suured krundid, palju rohelust jne). Hiiumaa Muuseumi Kärdla maja külastus, kus räägitakse rohkem sellest, mis Kärdlas juhtunud on. Muuseum asub otse endise vabrikuhoovi servas ja oli pikka aega vabriku direktori elamuks. Peale muuseumi külastust jalutame ka Kärdla supelranda. Rannapargis näha olev jutustab samuti Kärdla pikast ajaloost
annaabi.ee 
