Eesti kunst 1918-1940 (0)

Eesti  kunst
1918- 1940
Ants Laikmaa. 
Talvemaastik. 1938
02.10.2012

Rahvuslik 
kunstielu 
kujunes välja 20. 
sajandi 
alguseks.

Kunsti ajalugu oli 
suurtes joontes 
sarnane Põhja-
Euroopa 
demokraatlike 
Ferdi Sannamees . Lamav  
naisfiguur. 1927. Pronks, marmor
väikeriikide 
omaga .
Kunstikool  „Pallas“
 Asutati 1919-ndal 
aastal  Tartusse .
 Peamine kujutava 
kunsti õppeasutus 
Eestis.
 Kooli juhtisid 
välisamaal tegutsenud 
kunstnikud   Konrad  
Mägi, Nikolai Triik ja 
Tartu kunstikool „Pallas“
Ado  Vabbe .
Ekspressionism

1920. aastate alguses oli 
tunda saksa sõjajärgse 
ekspressionismi mõju, 
eriti graafikas.

Sel e mõju avaldus 
enamasti mõõdukalt, 
pehmenenult ja 
dekorati vsemalt.

Maalija  Peet  Aren  ja 
kujur Anton Sparkopf, 
Eduard   Wiiralt .
Anton Starkopf.  Leda . 1930. Tamm. 

Konstruktivism

Seda viljeles Eesti 
Kunstnikkude Rühm 
(Eduard Ole,  Arnold  
Akberg , Märt  Laarman ).

1920. aastaid võib pidada 
avangardi levimise 
aastakümneks.

19. ja 20. sajandi mind 
üle postimpressionismi ja 
Vaade vabrikule. 
Arnold Akberg.
rahvusromantikasse.
Õli. 1924.

Impressionism

Ado Vabbe, Paul 
Burman , Villlem 
Jaab Koort.
  Metskits .
Ormisson
 Pronks. 1929

Realism

Eduard Ole, Aleksander 
Vardi, Johannes 
Greenberg, 
skulptuurikunstis Jaan 
Koort, Ferdi Sannamees, 
Herman  Halliste , August 
Vomm
Tartu vaade.Villem Ormisson.
1937
Eduard Viiralt (Wiiralt)

Õppis Tallinna Tööstuskunsti 
Koolis (1915 – 1919) Nikolai 
Triigi juhtimisel ja Tartu 
Kõrgemas Kunstikoolis 
Pallasses (1919 – 1922 ja 1923 
– 1924)

Alustas oma õpinguid skulptuuri 
ja trükkimisega ja hiljem töötas 
peamiselt graafikas 

Oma kunstis kasutas ta 
erinevaid meetodeid, 
sealhulgas gravüüri, litograafiat, 
monotüüpiat, puulõikekunsti, 
oforti, metsotintot ja akvatintat. 
Noor araabia poiss.
Eduard Wiiralt
Metsotinto, 1940
Eduard Viiralt (Wiiralt)

Eesti 20. sajandi I poole 
silmapaistvaim ja tuntuim 
graafik

Pari si kunstivaramud ja 
aktiivne kunstelu kui ka 
sealne boheemlik ja 
eksootiline elulaad mõjutasid 
oluliselt loomingut 

1930. aastate lõpus pöördus 
realistliku kujutamisvi si poole

Tuntumad teosed on Põrgu,  
Eduard Wiiralt
Kabaree , Neegripead, Lamav 
Lamav  Tiiger   
tiiger, Kaameli pea
1937. Pehmelakk 
Põrgu. Eduard Viiralt.  
http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0
Vaasgravüür, ofort. 1930-1932
Esimest tüüpi kunstnikud

Võib  tinglikult  nimetada 
silmarõõmu-maallijateks, 
kuna neil oli peaasjaks 
pakkuda 
nägemisnaudingut 
meeldivast motiivist ja 
kaunist maalilisest 
teostusest

Adamson-Eric, Karin 
Luts , Karl Pärsimägi, 
Aleksander Vardi, Jaan 
Kristjan   Teder  
Krüsanteemid
Grünberg,  Kristjan  Teder
1937 Õli, lõuend.
Teist tüüpi kunstnikud

Valisid motiiviks 
vaesema rahva elu, 
mida kujutasid 
solidaarsustundega, 
aga realistlikult ja 
asjalikult

Andrus Johani, 
Nikolai Kummits ja 
Kaarel Liimand
Andrus Johani. Saunaminejad
 1932. Kriit, sangviin, süsi.
Kolmas rühm

Maalijad , kes valisid 
kujutamiseks rõhutatult 
eestilikke moti ve – 
nagu külamaastikke või 
pilte patriarhaalsest, 
näiteks rannarahva 
elust

Eerik Haamer, Juhan 
Nõmmik ja Johannes 
Võerahansu
Johannes Võerahansu
Landscape with geese.
1938. Oil,  canvas .
Arhitektuur

Funktsionalism

 Olev  Siinmaa  – 
ehitas Pärnu 
Rannahotelli ja mitu 
elamut

1920. aastatel oli 
tähtsaim 
elamuehitus, mil e 
tase tõusis
Pärnu Rannahotell
Arhitektuur

1930. hakati valitsuse 
tel itud esindushoonete 
kavandites eelistama 
traditsioonilisemat, 
eklektilist sti li, mil e juurde 
kuulusid sambad või 
pilastrid.

Alar  Kotli
Kunstihoone Tallinnas 
1934.Edger Johan  Kuusik , 
Anton  Soans
Küsimused lk 126

1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu?
Eesti rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses. 

2. Kus ja millal avati kunstikool „Pallas“? Kus sai 
Eestis õppida tarbekunsti erialasid?
Kunstikool „Pallas“ avati 1919. aastal Tartus. Eestis sai 
tarbekunsti õppida Tallinna Riiklikus Kunstitööstuskoolis. 

3. Nimeta kolm „ Pallase “ eesotsas olnud olulist 
kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev 
vaim?
Olulised kunstnikud olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado 
Vabbe. Tänu neile juurdus „Pallases“ vabameelne ja 
avangardilembene  vaim.
Küsimused lk 126

6. Kes oli käsitleval perioodil silmapaistvaim eesti 
graafik? Milline oli tema mõju eesti kunstile?
Eduard Wi ralt
Tema mõjul leidis realistlik  graafika  uusi viljelejaid ja 
vabagraafika muutus üldse populaarseks kunstiks Eestis

8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada maalikunstnikud 
1930. aastail?
Silmarõõmu-maal ijad; maalijad, kes valisid moti viks 
vaesema rahva elu ja maalijad, kes valisid kujutamiseks 
rõhutatult eestilikke moti ve
Kasutatud materjalid
 „Kunstikultuuri ajalugu“ Jaan Kalinski, kirjastus 
Kunst  Tallinn, 2005
  http://www.estarts.ca/artist.php?id=39

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17