Asbest (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
tervisekaitse spetsialisti õppekava
Diana Savostkina
ASBEST
Referaat
Tartu 2010
SISUKORD
Asbest
Asbesti kasutamine
Asbest ja inimene
Tervisekahjustused
Kasutatud kirjandus
ASBEST
Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007).
Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000)
Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tegevusega ei vigastata, siis see materjal on inimesele suhteliselt ohutu (Tööinspektsioon, 2000). Asbest ohustab inimest vaid siis, kui ta on eraldunud õhku. Asbestikiud praktiliselt ei sadestu, vaid jäävadki õhku hõljuma. (Tervise Arengu Instituut, 2007).
Euroopa Liidu riikides asbesti kasutamine keelatud alates 1. Jaanuarist 2005, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Tööd, mille käigus töötajad puutuvad kokku asbestitolmuga, tuleb teostada kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud määrusega „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (2007). (Tervise Arengi Instituud, 2007).
ASBESTI KASUTAMINE
Kõige laialdasemalt on asbesti kasutatud ehitusmaterjalidetööstuses ning ka klaasi-, metalli-, kummi-, auto-, plastmassi- ja paberitööstuses (Tööinspektsioon, 2000).
Asbesti liikideks on krüsotiil, kroküdoliit, amosiit ja kiulised aktinoliidi, tremoliidi ja antofüliidi vormid. Kõige enam on kasutatud krüsotiili (valge abest), amosiiti (pruun abest) ja kroküdoliiti (sinine asbest). Kõik asbesti liigid on ohtlikud, kuid sinist ja pruuni abesti peetakse kõige ohtlikumaks inimorganismile (Tööinspektsioon, 2000)
Valge asbest on kõige tavalisem , kuid see on tihti saastatud sinise asbestiga. Pruun abest on sarnane sinise asbestiga oma vormilt ja kontsentratsioonilt ning peamiselt kasutatakse seda soojusisolatsiooniks. (Tööinspektsioon, 2000)
Eestis hakati asbesti ja seda sisaldavaid materjale intensiivselt kasutama eelmise sajandi teisel poolel, kui alustati profileeritud asbesttsementplaatide tootmist, hoogustus elamuehitus, rajati suuri tööstusettevõtteid ning ehitati hulgaliselt suuri põllumajandushooneid.
Suurimaks toorasbesti kasutajaks oli Eestis aastatel 1963-1994 Kunda Tsemenditehas, kus valmistati lainelisi asbesttsementplaate, mida nimetasti eterniidiks ja kasutati põhiliselt katusekattematerjalina .
Asbesti sisaldavad materjalid:

• Asbesttsementtooted (lainelised ja poollainelised plaadid; tasapinnalised plaadid ja paneelid ; torud ja muhvid ) – VO, SV-40, VV, VU, UV, PU, PK, PP, LP plaadid
  
• Isolatsioonimaterjalid – sbestbrikett, isolatsioonisegud, isolatsiooniplaadid, soveliit, njuvel, asbosuriit, vulkaniit
  
• Asbesttekstiiltooted – asbestkangas, armeeritud asbestkangas, isoleerlint, asbestnöör
  
• Asbestpabertooted – asbestpaber, abestkartong, asbest-tselluloosplaadid
  
• Bituumentooted – hüdroisool, isool, bitumeenkangad, boruliin, brisool
  
• Hõõrde- ja tihendusmaterjalid – asbestpidurlint, elastne hõõ
  
• Viimistlusmaterjalid – polüvinüülkloriid-linoleum, reliin, venüülasbestplaadid
  
• Asbestplastid – asbotekstoliit, asbogetinaks, asbofibriit
  

ASBEST JA INIMENE
Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. On teada, et mitmesugustes materjalides sisalduv asbest on ohutu seni, kuni materjalidest ei eraldu tolmu, millega tekiks oht asbestikiudude sattumiseks hingamisteedesse või süljega seedeelunditesse. Kõige ohtlikum on abest rabedal kujul, mil on ta käeda murtav (nt isolatsiooniks kasutatav asbest). (Tööinspektsioon, 2000).
TERVISEKAHJUSTUSED
Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust:

• Asbestoos (raske, krooniline mittekantserogeenne hingamisteede haigestumine , mille tulemuseks on kopsukoe armistumine ning selle tagajärjel hingamisest osavõtva kopsupinna vähenemine ning hingamispuudulikkus)
  
• Kopsuvähk ( soodumus tekkeks on suur inimestel, kes on otseselt seotud asbesti tootmise, kaevandamise ning asbesti sisaldavate materjalide pideva kasutamisega; esimesed haigusnähud ilmnevad 5-10 aastat pärast kontakti asbestiga)
  
• Mesotelioon ( e kopsukelme vähk)
  

Sattudes süljega seedeorganitesse võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk.
3 põhilist tegurit, mis soodustavad asbestiga seotud tervisekahjustuse tekkimist: asbesti kogus ning asbestiga kokkupuute aeg, suitsetamine ja vanus (mida noorem isik, seda suurem tõenäosus haigestuda kopsukelme vähki). (Tööinspektsioon, 2000)..
KASUTATUD KIRJANDUS
Tervise Arengu Instituut (2007). Asbesti sisaldavad materjalid. Tallinn: AS Puffet Invest
Tööinspektsioon (2000). Asbest: ülevaade asbesti esinemisest ja selle käitlemisest erinevatel tegevusaladel, asbesti riskist ja mõjust inimese tervisele ja ohutusabinõude kasutuselevõtmisest. Tallinn: AS Stilett