Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, määramistingimused ja hindamine (PAV) PAV in energia hulk, mis kulub ööpäevas organismi elutuegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Tegelik energiavahetus on inimesel suurem, sest energiat kulub: · töötamiseks, nii füüsiliseks kui vaimseks · toitainete lõhustamiseks ja omastamiseks PAV määramiseks kehtivad kohustuslikud tingimused: 1. inimene peab olema eelnevat 10-12 tundi söömata, et välistada toitainete lõhustamiseks ja omastamiseks kuluvat energiat. Seda energiat, mida kulutatakse
funktsionaalset laadi (sulgurlihased on olemas ja korras, häire põhjus pole selge), siis võetakse kasutusele põiepidamatust kontrollivad ravimid. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis – kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Organismi aine- ja energiavahetuse all mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuseks sobivates energialiikideks. See energia läheb: 1) rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks; 2) kehatemperatuuri hoidmisel – nahaalune rasvkude; 3) toiduainete depoodeks ehk varudeks – maksas ja lihastes glükogeen; rasvkude;
süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Põhiainevahetuse suurus sõltub soost (meestel intensiivsem), vanusest (vanemaks saadeks aegllustub), keha pikkusest ja kaalust. PAV-i on võimalik määrata igal inimesel eraldi. PAV-i määramise tingimused: 1) Määramine viiakse läbi lamades, eelnevalt tuleb 30 min lamama 2) Eelnevalt peab olema söömata 12-14 tundi
lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi. Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele. Mul on 77cm/ 98cm= 0,7857 Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. Harris-Benedict’i valem: PAV, MEHED 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas 655,1+ (9,563* 55 ) + ( 1,850* 158)- ( 4,676* 35)= 1309,705
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada
Vee liigne joomine, mida soovitavad nn terviseeksperdid ilu ja vitaalsuse nimel, ei ole leidnud teaduslikku kinnitust. Ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljutatud soolade varud. Energiavajadus sõltub: · vanusest · soost · organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast · paljudest väiksematest teguritest · kõige enam füüsilisest aktiivsusest Vanus Kehakaal PAV Kehaline koormus aastat kg kcal/kg Väga vähene Vähene Keskmine Kõrge 1,4-1,5xPAV> 1,6-1,7xPAV 1,8-1,9xPAV 2,0-2,2xPAV Mehed, kcal päevas 19-30 70 (±)10 25 2450(±)200 2800(±)250 3150(±)300 3500(±)350 31-60 70 (±)10 24 2350(±)200 2700(±)200 3050(±)250 3400(±)300
Töö nr. 24. Toitumise analüüs Töö koosneb neljast etapist: 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine. 2. Valkude, lipiidide, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete individuaalse vajaduse leidmine. 3. Menüü koostamine. 4. Leitud vajaduste (etapid 1 ja 2) ning menüü põhjal toiduga (etapp 3) saadava võrdlus ja selle põhjal järelduste ja ettepanekute tegemine. 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine Variant A: Ööpäevane energiatarve leitakse põhiainevahetuse (PAV) ja kehalise aktiivsuse koefitsiendi (KAK) korrutisena: Q = PAV × KAK PAV leitakse Harris-Benedicti tabelitest vanuse, soo, kasvu ja kaalu põhjal (tabelid 19 ja 20). KAK leitakse käesoleva juhendi esimeses osas toodud kriteeriumide ja tabeli 23 põhjal. Sellisel viisil saadud 96 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
(4) Energiavajadus sõltub: vanusest soost organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast paljudest väiksematest teguritest kõige enam füüsilisest aktiivsusest 10 Joonis 3. Energiavajadus sõltuvalt inimese elueast (päevas) (http://www.toitumine.ee/energia-ja- toitainete-vajadused) Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. (4) Harris-Benedict’i valem: PAV, mehed 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, naised 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas Enim mõjutab energiakulu kehaline aktiivsus. Mida suurema intensiivsusega koormus, seda
Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud. Toitainete energeetiline väärus: 1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast. Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV) Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul. HCl muudab
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel
loeng 1. Organismi energiavajadus. Energia Põhiainevahetus Liikumine, töö neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest: alatalitluse korral väheneb kuni 20%
kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine PAV-Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda. Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2)
süsivesikuid on põhiliseks energiaallikaks ja võiks moodustada päevasest energiatabest u 52-60%. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulidest (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ; 1000 kJ = 1 MJ. 15. Milleks kasutatakse Harrise-Benedicti tabeleid? Kasutatakse põhiainevahetuse normi leidmiseks naistel ja meestel erinevas vanuses kehakaalu ja pikkuse suhte juures. 16. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks ja mis tingimustel seda määratakse? Põhiainevahtuseks (PAV) nim väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus füüsilises ja vaimses puhkeolekus ärkvel olles (kõige väiksem vajaminev energiahulk on magades). See energia kulub südame ja vereringe, maksa, hingamis- ja erituselundite talitluse ning ajutegevuse alalhoidmiseks ja sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul
käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks. Mehed ja naised vajavad erinevas koguses energiat- mehed rohkem, naised vähem. Energia kogus sõltub ka vanusest. Kasvav (13-20 eluaastat) organism vajab toidust rohkem energiat kui täiskasvanud inimene. Samuti mõjutavad organismi energiakogust ainevahetuse iseärasused, füüsiline aktiivsus ning paljudest muudest väiksematest teguritest. Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict'i valemiga. PAV, MEHED: 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED: 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas (Instituut, Energia on meie organismile 8 vajalik elutegevuse tagamiseks) TABEL 1. 9 2. TOITUMISPROGRAMM NUTRIDATA
(publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Põhineb kliinilisel vaatlusel Energiakulu, Henry (2005) valemid, MJ päevas, baseerub kas kehamassil või kehamassil ja pikkusel Põhiainevahetuse energiakulu Harris- Benedict’i valemiga 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on 1340 kcal 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1450 kcal Henry, 2005 valemiga 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva naise PAV on 1313 kcal 40 a 165 cm pika ja 60 kg kaaluva mehe PAV on 1443 kcal Kahekordselt märgistatud vee (KMV) tehnika, stabiilseid isotoope (2H ja 18O) manustatakse suu kaudu. Isotoobid elimineeruvad kehast järk-järgult, 2H läbi vee ning 18O läbi vee ja CO2. 2H ja 18O eraldumise kiiruse erinevus on seotud
1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraazist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25-30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict'i tabelites (ÕIS'is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis.
vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest. PAV põhiainevahetuseks kuluv energia on see minimaalne energiahulk, mis kulub rahulolekus kehal toimetulekuks. Valkude tähtsus toitumisel. Täisväärtusliku valgu mõiste. Põhilised valguallikad ja nende valik. Valkude ehk proteiinidega on seotud kõik organismi elutähtsad protsessid (struktuuride loomine- valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine põhil ehitusmaterjaliks; valdav komponent ensüümide koostises; kaitsefunktsioon; elutähtsate ainete transport organismis)
Rasedad on välja toonud ka selle, et arstidel puuduvad piisavad teadmised toitumisest ning, et neil pole piisavalt aega, et arutada toitumisega seotud küsimusi (Jones jt., 2010). 1.1 Energiavajadus raseduse ajal Raseduse ajal on olulised kaks faktorid, mis määravad ära raseda naise energiavajaduse. Nendeks on ema kehaline aktiivsus ja põhiainevahetusele kuluva energiavajaduse tõus, et toetada loote kasvu ning kudede arengut. Uuringute järgi vajavad naised 300 kcal päevas lisaks oma PAV-le (Worthington, 1977). Esimese kolme raseduskuu jooksul võiks raseda kaal suureneda kokku 900-1800 grammi. Edaspidi on soovitatav juurde mitte võtta rohkem kui 1,2-1,8 kilo kuus. Rase vajab täiendavaid toitaineid enda ja oma lapse tervise kindlustamiseks, mis ei tähenda aga, et ta peaks sööma kahe eest. Loode saab kõike seda, mida tarbib tulevane ema, samas tema vastuvõtlikkus toidus leiduvatele ebasoodsatele ainetele on suurem
(tagavara), mis vajaduse korral annab ühe joodi ära ja muutub aktiivseks. · türokaltsitoniin ehk kaltsitoniin - teda produtseeritakse kilpnäärmes C rakkude poolt. Kaltsitoniini funktsioon on seotud kaltsiumi ja fosfori mõjuga. Kaltsiumi mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse ja liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem. T3 ja T4 toime: 1) kilpnäärme hormoonid stimuleerivad põhiainevahetust (PAV). Nad teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni produtseerides. Kilpnäärme ületalitluse korral ainevahetus kiireneb. 2) Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad südame tegevust (kiirendavad). Nad teevad seda tänu südame erutustekke ja juhtesüsteemi tundlikuse suurenemisele adrenaliini suhtes. 3) loote ja varases lapseeas stimuleerivad kilpnäärme hormooni närvikasvufaktori teket ja on ka vajalikud kasvuhormooni toime avaldumiseks.
vajadusel annab ühe joodi ära ja hakkab aktiivseks. T3 on aktiivne. Üks hormoon on veel, aga oma toime poolest ei ole T3 ja T4-ga sarnane. See hormoon on türeokaltsitoniin e kaltsitoniin, teda produtseeritakse C-rakkude poolt. Kaltsitoniin on seotud kaltsiumi ja fosfori ainevahetusega. Kaltsitoniini mõjul läheb verest rohkem kaltsiumi luudesse, tema liigproduktsiooni korral on luude tihedus tavalisest märksa kõrgem. T3 ja T4 toimed: 1)Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad PAV'i teevad seda süsivesikute oksüdatsiooni stimuleerides. PAV intensiivistub, tekib rohkem soojust. PAV'i hindamist kasutatakse ka kilpnäärme talitluse hindamiseks. 2)Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad südame tegevust (kiirendavad) seda teevad tänu südame erutustekke ja juhtesüsteemi tundlikkuse suurenemisele adrenaliini suhtes. 3)Loote ja varases lapseeas stimuleerivad kilpnäärme hormoonid närvikasvu
produtseeerimast. Lühike tagasiside- kõrge hormoonide tase pidurdab otse eessagarat TSH produtseerimast. Kui on tase madal, on kõik vastupidi. T3 on aktiivsem kui T4, tema mõju on organismis pidevalt olemas, T4 on tagavara, vajadusel muudetakse kudedes T4 T3ks. T3 ja T4 mõju organismis: 1. Ainevahetus kiireneb, oksüdeeritakse rohkem glükoosi, vabaneb rohkem energiat. See omakorda põhjustab keha temperatuuri tõusu. Stimuleerib PAV- põhiainevahetust-mis kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptoreid, mis vahendavad adrenaliini toimet südamele, stimuleerib südame tegevust. Selleks, et adrenaliin avaldaks mõju, on vaja beeta 1 adrenoretseptorit, T3 soodustab retseptori ekspressiooni. 3
tase veres pidurdab hüpotaalamust türeoliberiini proudtseeerimast, lühike- kõrge hormonide tase pidurdab otse eessagarat TSH produtseerimast. Kui on tase madal, on kõik vastupidi. T3 on aktiivsem kui T4, tema mõju on organismis pidevalt olemas, T4 on tagavara, vajadusel muudetakse kudedes T4 T3ks. T3 ja T4 mõju organismis: 1. Ainevahetus kiireneb, oksüdeeritakse rohkem glükoosi, vabaneb rohkem energiat. See omakorda põhjustab keha temperatuuri tõusu. Stimuleerib PAV- põhiainevahetust-mis kulub organismi elutugevuse kindlutsamiseks ööpäevas. 2. Kilpnääre hormoonid kiirendavad südame tegevust- seda üle ja alatalitluse korral. Otse ise ei kiirenda, vaid nende mõjul tekib südame lihases rohkem beeta adrenoretseptorrid, mis vahendavad adrenoliini toimet südamele, stimuleerib südame tegevust. Selleks, et adrenaliin avaldaks müju, on vaja beeta 1 adrenoretseptorit, T3 soodustab retseptori ekspressiooni.
pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja hindamine Harris – Benedicti tabelite abil. Laiem mõiste: kogu ainete ringkäik looduses, kuhu kuuluvad ka elusorganismid, kes saavad eksisteerida ainult väliskeskkonnast saadava energia arvel. Nende kahe vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. N: taimede energia fotosünteesistseda energiat kasutavad loomad energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadavad energia
liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. AINE- JA ENERGIAVAHETUS A. 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja hindamine Harris – Benedicti tabelite abil. Laiem mõiste: kogu ainete ringkäik looduses, kuhu kuuluvad ka elusorganismid, kes saavad eksisteerida ainult väliskeskkonnast saadava energia arvel. Nende kahe vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. N: taimede energia fotosünteesis -> seda energiat kasutavad loomad energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadava
##CX##
#Wb)m@#WsP v(##{W###*=CP{#NI9C?8#Fq####P!
B###(#+P'b##v(HSf##/4kP
;#8 M*RGlOCDVut y<@#E[#(#S
h7dtX.3g##(qf##] lgv*#C#N#Wu4##
cv("$
d#0d]He)#EVmD 4 &#Sw"#NQdXP
z5eaN98v##4v64nf(_zC#@#P#h#6}5#!
#]gc /##C#Gc#
##8#PPb##p##v(qPb#T#8###'|
d#g##{!###b
8z;#@#C;# P!jC##
ZDva#^##/C8#v*##8 ?
#mv(Y#;#jY#]qV;=W7673m#0O#s# w##W
e##V##@#yV1;HYrrvm%Br:rQ3J#
)o%"'IfI^B4BIF4a
#L*`b
#8#8###
=(#4i##nB{qk##+###r#$De#7z=bY0zN`UR,C##
KE'#UVbcR^1U4Z)E^N#p},#b
#;# T"#v*#v*####pAv*X(PhW#A$v(@RLm+FJ@{;#8#
###+@P2j5#b#;###vjX#"##v+P#](#sC##
#2 Z#+q0C?*-6#(##GP;@#(1BA#
6#4##X#n';V#1SuN q]L)Wb(#(J
d#9]@e#5###*
P##( dP ?;#P@)
##RdE#4BmPi8ahi($#KS#w#;x
B1Ll##MO#g9#c(#ji #n)Xl+^3Um
&9Vc;B# ?.(
pN p8W#P####qP #2#T9"8P(qW&Pxi#"V##,D#-
`3SbV#bw:##F##9P#[#bDr{Wd=#Ae###
#4#pj*;#({#UlqV08#! B#: # f
($c7O4]J]G####B]ww^P{x#$!#u#v:
q]#0Z#8
#T##0#Wc ptMFt=#~ .#GJw# J3]j
v;###x)##W!)&R #*B{#Bq0}#2hO"V2p#a
#2v#.sQ#
nüüd ka verbaalset teavet. Küne annab järjest rohkem materjali ja vahendeid intellektuaalseks tegevuseks. Taju ja mälu rohkem lõimuvad ja muutuvad rohkem mõtestatumaks. Ilmneb enam seoseid. Leitakse põhjuse-eesmärgi seoseid miks ja milleks roll. Kuigi verbaalne mõtlemine muutub juhtivaks, ei tähenda et intellektuaalne tegevus läheb veel mõni aasta. Potensiaalne ArenguVald. (LAT lähima arengu tsoon). MIDa laps suudab teha tsk abiga, ehk oskused, mis on kohekohe kujunemas. PAV laps suudab tpime tulle abiga ja areneb (potensiaalne arenguvald) RAV laps ei õpi midagi juurde, sooritab tegevusi iseseisvalt (reaalne arenguvald) TAV laps ei tule toime ka mitte abiga. (tuleviku arengu vald) Areng toimub kihtide kaupa kui eelnev aste on läbimata, õpetada ei saa. KõneTaju Taju situatiivse ütluse sisu. Kõnet mõjutavad taju tunnused: täpsus, maht, kiirus, analüütilisus, mõtestatus.
and off for 66%. The heater current during the ON time is still 1.0667 amps, but the time-averaged current is 1.0667 ¥ 33%, or .355 amps. To achieve a particular time- averaged current, we can use the following equations: Figure B.2 Power dissipation in heater and analog driver. Appendix B 247 Figure B.3 Heater with PWM driver. I on = Vs R It = Ion ¥ Ton Pav = Vs ¥ Ion ¥ Ton Where: Ion is the heater current during the ON time Vs is the supply voltage R is the heater resistance It is the time-averaged current Ton is the ON time, expressed as a decimal (33% = .33) Pav is the average dissipation We can make a table of the ON time percentages required to get the same time-
annaabi.ee 
