kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne
Tashistliku maalimisviisi esindajaks on näiteks Pariisi emigreerunud ameerika maalikunstnik Sam Francis (19231994). +Jackson Pollock l Suprematism- lähtus kubismist ja futurismist. Aluse pani Kazimir Malevits, kes 1915. aastal avaldas "Suprematismi manifesti" ning 1916. aastal avaldas oma ideed essees "Kubismist ja futurismist suprematismini". Aastal 1927 ilmus tema teos "Kubismilt ja futurismilt suprematismile - esemetu maailm ehk vabastatud eimiski" Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. (+Lazar Lissitski, Leonhard Lapin) l Opkunst (Victor Vasarely)
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes tunnetavad paratamatuid tõdesid, nimetatakse just selle tõttu mõistlikeks olenditeks ja nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib küsimus, et mis hetkel siis lihtsubstants liitub seemnega ja k...
a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kunstigrupi ANKga,mille kaudu ta tutvus avangardismiga Toetus suprematismi(eimiski ehk kõige tipp) ja konstruktivismi (mõtlemise ja kogemuste koosmõju)traditsoonidele ning arendas geomeetrilist kunsti On loonud : Maale,skulptuure,arhitektoone,luuletusi, raamatuid Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks Leonhard kui kunstnik Tema teostes on palju Eesti arhitektuurisajandi male geomeetriat,millega ta käsitles masina ja inimese kokkukasvamist
K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-see ongi uudne 3)eitada senist kunsti 4)ideaaliks oli ,,suur eimiski, tühjus, auk" 5)bruitism-esemete üheagne kakofooniline kokkumäng 6)imponeeris juhuslikkus maalis ja skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M
Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Ümber sõnastatult tähendab see, et nii kaua, kuni inimene on võimeline mõtlema (ka näiteks seda, et ta siin maailmas ei tegelikult ei eksisteeri), nii kaua ei ole kuidagi võimalik, et teda päriselt ei oleks olemas, kuna kahtlemata see, et ta suudab mõelda, on kindlasti olemas, ja see on vangutamatu tõde. Descart mainib ka hiljem ise, et ainult mõtlemine on see, mida pole võimalik temast ära rebida, seega mõtlemine on ainus asi, mis
Maailma loomine Antiik-kreeklaste müütide järgi Enne maailma algust oli kreeklaste meelest Kaos (Chaos), segadik. Sama mis ,,tohuvabohu", mis Piibli loomisloos valitses enne maailma loomist. Kaos ei olnud eimiski. Kuid siiski ka mitte midagi enamat. Sest ei olnud eelnevat ega jrgnevat, ülemist ega alumist, paremat ega vasakut, eesmist ega tagumist. Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka ,,midagi ilusat", mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord
Mustale lähenedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta ,,eimiski", pärast päikese kustumist kustunud ,,eimiski", igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: ,,Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi. Teosed
Meie saavutused sõltuvad vähem sellest kui palju meil millegi jaoks aega on, kuivõrd sellest, kuidas me oma aega kasutame." Ayn Raud: ,,Õnnetunne on olek, mis tuleneb inimese jõudmisest enda püstitatud eesmärkideni." Tolstoi ütles: "Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud." "Kõik, mida saab raha eest osta, on odav," ütles Remarque. J. W. Goethe sõnad "Tegu on kõik, kuulsus eimiski." Matthew Arnold on öelnud "Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes enda leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus.
Schelling on öelnud, et sinine on magava mere rahu. Kandinsky leiab, et sügavsinine tundub läbistava jõuna: mida sügavam sinine on, seda enam kutsub ta inimesi lõpmatusse, äratab temas soovi puhata, kuid võib tekitada ka ülitundlikkust. Sinine on taeva värvus. Mustjassinine väljendab mõõtmatut nukrust, kurbust. Rudolf Steiner iseloomustab sinist valgust neelavana, sinisesse võib uppuda. Goethe on öelnud, et sinine on köitev eimiski- niisama meelsasti, kui saadame pilguga eemalduvat, niisama meelsasti vaatame ka sinist.Ja mitte ainult seepärast, et se värvus meid ei rõhu, vaid ka seepärast, et takutsub meid kaasa. Vanas Roomas peeti sinist jumalate värvuseks. Slaavlastele on sinine olnud hädade eest kaitsjaks, Indias on Krishnat ja üldinimlikku armastust seostatud sinisega
pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni. Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Alguse sai konstruktivism Venemaalt. Kazimir Malevitsh (1878-1935) maalis 1913.aastal õlimaali "Must ruut valgel taustal", mis kujunes esemetu kunsti programmiliseks teoseks. Tema 1927. aastal avaldatud teoses "Kubismilt ja futurismilt suprematismile - esemetu maailm ehk vabastatud eimiski" süvenes ta abstraktsionismi ka teoreetiliselt. Suprematism tuleb ladinakeelsest sõnast supremus, mis tähendab kõrgeimat, ülimat.Selle väljendiga tähistatakse Kazimir Malevitshi viljeldud abstraktse maalikunsti vormi aastatel 1913-1919, mis kasutas absoluutselt puhast geomeetrilist abstraktsiooni. Malevitshi suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid (ristkülik, kolmnurk, trapets jt), mis on lõuendile kantud ilma igasuguste
maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua.
Maale väga lähedal või mis on väga lähedal Päikesele . Komeedi saba · Komeetidel on sageli kaks või · Saba koosneb ülihõredast rohkem saba. gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on · Ioonsaba on suunatud alati see hästi vaadeldav. Päikesest eemale ja Astronoomid ütlevad komeedi koosneb laetud osakestest, saba kohta ,,nähtav eimiski". mida päikesetuul Nii komeedi peast kui ka komeedist eemale puhub. sabast paistavad läbi tähed. · Tolmusaba koosneb · raskematest osakestest, Saba pikkus võib olla kuni 100 mida päikesetuul vähem miljonit kilomeetrit. Komeetide mõjutab. Seetõttu järgib läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti.
Allikal Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi- aimajaks hämaral allikal. Palju, nii palju näis ühtemoodi tormava taeva ja tähtede all. Võrdlusi aina võttes kui varnast, nägin ma varsti, et kõikjal mu ees Kõigil on midagi omasarnast, kõigel on kusagil hõimlane, hõlmaja, paarimees. Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi- kuni kord allikal küsis mu aim: Mis on inimsüdame moodi? Millega sarnaneb inimvaim? Aga eimiski Hõlmanud iganes inimvaimu tormava taeva ja tähtede all. Inimsüdamest andis aimu Valgusähvatus allikal. Lepitus Kaheks külmaks, kurjusest kaameks õeks Minu süda ja mõte loodi. Mida põlgas üks, pidas teine tõeks, Tõusis üks, jäi teine voodi. Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa.
· Tähed ja tornid on just sellise kuju ja suurusega nagu nad meie meeltele paistavad. Need objektid võivad tunduda kaugelt vaadates palju erinevamad, kui lähedalt vaatates. 4. Descartes leiab, et kuna ta on ennast veenud, et maailmas midagi ei ole, siis järelikult peab ta ise olemas olema, et ta ennast suutis veenda. Kui oleks olemas pettur, kes teda pidevalt eksitab, siis on kahtlemata olemas ka tema , kui teda saab eksitada. Nii kaua, kui ta mõtleb, et on miski pole ta eimiski. Lõpuks jõuab ta otsusele et ,,mina olen, mina eksisteerin" on paratamatult tõde, kuidas iganes ta seda väljendab või vaimuga haarab. Minu jaoks tähendab see lause seda, et ma olen olemas siis ja ainult siis, kui ma suudan iseseisvalt mõelda. Vastasel juhul poleks ma võimeline midagi tegema ja mind ei oleks olemas.
Carmen Laforeti kir janduslik stiil Carmen Díaz Laforet (6. september 1921- 28. veebruar 2004) oli hispaania kirjanik kodusõjajärgsel perioodil, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse, kui tema romaan ,,Nada" (,,Eimiski", 1944) võitis esimese Nadali Auhinna (Premio Nadal), mida antakse alates 1944. aastast Ediciones Destino poolt välja iga aasta 6. jaanuaril. Tegelikult võitis auhinna käsikiri ning raamatu kirjastamine oli osa võidust. Laforet sündis Barcelonas, kuid juba 1923. aastal kolis perekond Kanaari saartele (Las Palmas), kus ta veetis oma lapsepõlve. 12-aastasena kaotas ta ema ning kasuema talle ei meeldinud, mida väljendavad
Tema geomeetrilised kompositsioonid pretendeerisid tegelikkuse universaalsete seaduspärasuste edasiandmisele. Suprematistlikel piltidel on näha tasapinnalisi selgevärvilisi geomeetrilisi kujundeid, mis on lõuendile kantud ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Oma kuulsate põhivormidega - ruut, ring ja rist püüdis kunstnik väljendada puhta tunnetuse abstraktsust. Hiljem maalis ta ka valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses on "eimiski eimiskis". Nii Malevits kui ka paljud teised vene avangardistid liitusid 1917. aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua.
Fjodor Dostojevski, Franz Kafka, Blaise Pascal, Miguel de Unamuno. Eksistentsialitid kritiseerivad produktiivselt näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat, René Descartesi, aga ka Arthur Schopenhauerit. PÕHIEELDUSED Eksistentsialismi tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre'it. Tema käsitlusest lähtuvalt võib eksistentsialismi peamiseks eelduseks pidada sellele iseloomulikku inimese- käsitlust. Sartre'i käsitlus, mis on kokku võetud tema peateoses "Olemine ja eimiski", on mõjutatud Martin Heideggeri teosest "Olemine ja aeg". Kui varasemas filosoofias räägiti palju inimese loomusest või tema mõistuslikust olemusest, siis eksistentsialistid vastanduvad sellele arusaamale väites, et inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale. Asjade, eriti arefaktide puhul eelneb nendele idee, kavand või
nimelt sellega, et on olemas kaks maailma. Ta oli veendunud, et et on vaid üks maailm, mille üle me võime filosofeerida, ja see on seesama, kus me elame ja mida kogeme. Tema jaoks on see maailm ammendumatu imetluse ja imestuse allikas. Ta uskus, et just imestamisvõime on esmane tõukejõud, mis on pannud inimesed filosofeerima, ja et just seda maailma tahavad nad tegelikult tundma õppida. Ta arvas, et mis iganes on väljaspool meie kogemisvõimet, on eimiski. Meil pole mingit usaldusväärset vahendit, mille abil sellest rääkida, ja seetõttu ei saa see tõsiseltvõetaval moel olla meie arutluste teemaks. Ta ei uskunud Platoni Vormidesse ning heitis need oma filosoofiast kõrvale. Ta oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega nimed, mida kasutatakse tänini.Ta lõi neil aladel ka terminoloogia, mis on samuti tänapäevani kasutusel.
välja. Karjala-Sama mis udmurdidel ainult , et Inmari ja Saitani asemel on luik ja kaur. Soome-ugri-Jumal käsib kuradil linnu kujul ürgookeani põhjast maad tuua. Eesti-Maailm tekkis kotkamunast.Munarebust tekib ümmargune maa, koorest taevas ja maa-alune. Kreeka-Maailma loomine antiik-kreekla ste müütide järgi Enne maailma algust oli kreeklaste meelest Kaos (Chaos), segadik. Sama mis ,,tohuvabohu", mis Piibli loomisloos valitses enne maailma loomist. Kaos ei olnud eimiski. Kuid siiski ka mitte midagi enamat. Sest ei olnud eelnevat ega jrgnevat, ülemist ega alumist, paremat ega vasakut, eesmist ega tagumist. Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka ,,midagi ilusat", mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste
3.4.1 Olemine Melissose õpetusest saab ülevaate tema teoses "Loodusest ehk olevast". Käsitleb loodust olemisena, mis on ühtne, igavene, muutumatu ja lõpmatu. Melissos kaitses ja põhjendas Parmenidese mõtet ühtsest olemisest. Samas erineb ta Parmenidesest lõpmatuse käsitluses. Nimelt leiab ta, et olev on ajaliselt ja ruumiliselt piiramatu. Olemise liikumatust tõestab Melissos tühja ruumi eitamisega ning ütleb järgmiselt: "Tühjust pole üldse olemas, sest tühjus on eimiski. Kuid mis on eimiski, see ei saa eksisteerida. Ning (olev) ei saa liikuda. Sest sel pole kuskile kõrvale minna, (kõige) olles täidetud. Tõepoolest, kui oleks tühjust, siis (olev) oleks põikunud tühjusse. Et aga tühjust ei ole, siis pole sel kuskile minna." [1:90] KOKKUVÕTE Elea koolkond on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 6. sajandil eKr Lõuna-Itaalias Elea linnas. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes, Melissos ja Zenon
kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis. Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke. Avaldas autobiograafiliste sugemetega päevikuvormis romaani "Iiveldus". Tegeles tõsiselt filosoofiaga. Silmapaistvaim teos ,,Olemine ja eimiski". Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad". Sai Nobeli kirjandusauhinna, mille tagasi lükkas. Suri kopsuhaigusesse.
See on raamatu pealkiri. Samanimeline raamat esineb korduvalt ka romaanis. Raamatu võttis Batrian kaasa õppeoperatsioonile, raamat oli Laevapoisi sanksukotis, viitega raamatule lõppeb ka romaan. Ehk on see kokku võetud luuletuses ALGUSTE VALGUSES, mis on romaani motoks: Alguses algustel ei olnud algusi. Ilm oli imepime. Maailm – Pime ime. Vaikus vaikuses ja Tühjus tühjuses. Olematus oli apogees. Seal tulid ära Looteveed . Eimiski tagant paistis juba Miski (Sõna?). SÕNAJALAD tulid, mööda viipusid, Kividele jätsid kummalisi triipusid. Sõnajalgadest: Sõnajalgtaimed on iidsed taimed. Karboniajastul moodustasid nad enamiku maakera taimkattest.Seetõttu leidub neid palju kivististes. Sõnajala tüve viltuses ristlõikes võib näha kirjatähtede kujutisi. Sellest on tulnud taime nimetus läänemeresoome keeltes. Sõnajalg on leidnud koha ka rahvapärimuses
täis igasuguseid üllatavaid ja naljakaid asju, olemasolevatest esemetest ja aiarisust. Ma pole nõus, et teda ei võetud vastu dadaistide rühmitusse. Dada ei ole tegelikult surnud, selle sisu on olemas meie aja kunstis ka praegu. Mitte iga teos ei kätke traditsioonide võrgus ja kindlate reeglite kütkes. Praegu juba luuakse uusi võtteid ja suundi, miks ka mitte dada-laadset käitlemist kasutusele võtta. Dada ideaaliks oli ,,suur Eimiski, Tühjus, Auk". Kogu Euroopa ühiskonda haaras tollal paanika, kõik väärtused varisesid justkui kokku, aga ma arvan, et selle tõttu said ka uued väärtused alguse. Ei ole midagi,millest midagi uut ei sünni!!! Dada ainus programm oli igasuguse programmi puudumine. Lõpuks kestis dada siiski vaid kuni 1922. aastani, sest see hakkas killustuma, kunstnikud leidsid oma kindla stiili ja dada rühmitused ei tulnud lõpuks enam kokku. Ma arvan, et selle algmeid või riismeid on ka praegu 21
3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib, saavutab õitsengu ning hääbub. LOOGILINE POSITIVISM L.Wittgenstein(1889-1951) "Loogilis-filosoofilisest traktaadist". Rudolf Carnap "Metafüüsika elimeneerimine keele loogilise analüüsi teel" (1932). J-P Sartre (1905-1980) prants. "Olemine ja eimiski" (1943). Loeng "Eksistentsialism on humanism" (1946). K.R. Popper (1902-1994) Falsifitseeritavus. "Oletused ja ümberlükkamised" (1963) T.Kuhn (1922-1996) "Teadusrevolutsioonide struktuur" (1970). P.Feyerabend(1924-1994) "Meetodi vastu" (1975), "Teadus vabas ühiskonnas" (1978). INIMESE VABADUS. EKSISTENTSIALISM. J-P. Sartre (1905-1980) prantsuse fil ja kirjanik. Filosoofiline põhiteos on ,,Olemine ja eimiski"; loeng ,,Eksistentsialism on humanism".
Descartes'i filosoofiaga).Teadmise liigid:Aistingutel põhinev teadmine (teadmine, mille vahendavad meile meie meeled; enamjaolt peab ta oma arutlustes silmas just seda teadmise liiki) Intuitiivne teadmine (teadmine, milles saab olla täiesti kindel). Võib olla iseenda olemasolu või välise objekti idee mõistuses.Demonstratiivne teadmine (tõestusel põhinev teadmine). Selleks võib olla nt jumala olemasolu, kuna eimiski ei või luua midagi tõeliselt olevat, seega miski pidi tekkima aegade alguses millestkiRääkides inuitiivsest ja demonstratiivsest teadmisest, libiseb Locke üsna selgelt ratsionalismi suunas. George Berkeley Iiri filos.Esindab idealismi - ei eksisteeri midagi materiaalset.Arvab end esindavat tervet mõistustSuunas filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole.Materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega:
Komeedid e. sabatähed väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis. Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk kümmekond, binokliga jälgitavaid ehk 50 ringis. Ükski perioodiline komeet pole igavene need kustuvad. Meteoorkehad tahked raua-, jää- või kivitükikesed, mis justkui hakkaksid taevas alla kukkuma, kuid siis kustuvad
Siiski on ta säilitanud enda omapära ning on teistest luuletajatest kindlalt eristatav. Kogumikus ,,Ränikivi" hakkab ta arutlema eksistentsi ja olemise igaveste küsimuste üle, elust ja surmast, ideedest ja tundetõdedest, maapealsest ja kosmilisest. Ta võtab surma kui midagi, mis paneb inimest õigesti elama. Ise on ta öelnud nii: ,,Surm on suur peremees! Surmaga lakkab inimese olemasolu. Kuid see punkt on ka inimese vaimse sünni punkt, Eimiski juures hakkab inimene mõtestama seda Miskit, mis peaks olema oluline enne surmapunktini jõudmist inimese elus." Seega tuleb elada nii, nagu oleks iga hetk viimane, tuleb eristada oluline ebaolulisest ning sellele rohkem tähelepanu pöörata. Armastusluule asendub isamaalise ja loodusluulega. Ta kirjutab palju kodumaa kaitsmises ning sellest, et tuleb teha kõik võõrvõimu eemale hoidmiseks. Jälle toob ta sisse ka oma sallimatust linnaelu vastu ning poolehoidu maaelu suhtes
Sibüll........................................................................................................................ 13 Minu kommentaar raamatule........................................................ 13 4 Maailma loomine Kaos ja Gaia Alguses oli taevas ja maa. Kuid mida enne seda näha võis, ei osatud öelda. Nimetati vaid, et Kaos ehk tühjus, eimiski, hiigelsuur haigutus. Mis see Kaos siis õigupoolest on? Või mis ta pole? Kaos ei ole lõputu ilmaruum ega universum, kosmiline süsteem ega ka mitte isik, nagu Kreeka jumalad. Kaos on määramatu pimedus, just seepärast ei saa Kaosest pilti luua. Kõik, mis meil on, on "sündinud" Kaosest. Arvatavasti oli just Gaia see, kes Kaosest esimesena sündis. Gaia, laiarinnaline Maa suutis kanda suuri ja raskeid koormaid. Kreeklaste silmis on
mõista. • Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused ◦ Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ◦ Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) ◦ Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste “etnoajalugu” (etnohistory), mis
eksitusse. Arvude ruumi, aja ja liikumise lõpmatu jagatavuse idees nägi Pascal geomeetria alust. Ta seletas, et jagamatu on struktuuritu tervik, millel ei ole osi ning seega ka ulatust, kõigel , mis on jagatav on nii struktuur, kui ka ulatus. Ent lõpmatult jagatav tervik koosneb jagamatutest osadest. Ja Pascal küsis, kuidas saab "jagamatu", ulatuselt olematu, muutuda ulatuselt olevaks? Kuidas "eimiski" saab tekitada "millegi"? Ilma jagamatuse ideest lahtiütlemise ja sellest loomulikult tuleneva kõikide geomeetriliste elementide lõpmatu jagatavuse tunnistamiseta pidas ta seda vasturääkivust lahendamatuks. Lõpmatult jagatavate elementide all mõistis Pascal peale geomeetriliste ka reaalselt looduslikuolemise elemente- objektiivset ruumi, aega ja liikumist. Lõpmatu jagatavus tagab igavese kestmise ja hävimatuse. Jagamatu punkti mõistele geomeetrias
Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud vastuolud: dialektilise protsessi iga staadium on eelmise staadiumi varjatud vastuolude tulemus. Kogu läänemaailma ajalugu on Hegeli meelest dialektika, milles jõutakse võõrandumiselt orjuse näol enesega ühinemiseni vabade ja võrdsete kodanike mõistuspärase, konstitutsioonilise riigi näol
rahutused. Kõrghetk oli sama aasta 7. juunil, mil Olympia saali kogunes koosolekule 2000 mustsärklast ja üle 10 000 huvilise. British Union of Fascists seisukohtade iseloomustus Tsitaadid Oswald Mosley raamatust The Greater England (London, 1932): "Fasism on ülim edasiviiv jõud ja revolutsiooniline dogma maailmas. See püüab oma eesmärke saavutada lähtudes tavadest ning jälgides korda ja seadusi, kuid objektiivselt võttes on see kas pöörettekitav või eimiski." ("Fascism is the greatest constructive and revolutionary creed in the world. It seeks to achieve its aim legally and constitutionally, by methods of law and order; but in objective it is revolutionary or it is nothing.") "Viimase neljateistkümne aasta jooksul pole vanad parteid toonud Suurbritanniale väljapääsu, nad ei too seda kunagi. Nad pole kriisist teadlikud, nad pole valmis sellele reageerima, isegi nende psüühika pole selliste asjade esilekerkimiseks valmis
soojenema. Kui gaasid ja tolm hakkavad eralduma moodustub sellest komeedi pea, mille läbimõõt on 200 000 km. Kergemast gaasist aine, mis paisatakse päikesetuule mõjul eemale, moodustub saba, mis on alati suunatud päikesest eemale. ning selle pikkus on 10 ligikaudu 100 miljonit kilomeetrit. Maa massist moodustab see vaid ühe miljondiku. Komeedi tihedus on väike, veelgi hõredam on selle saba, mille kohta öeldakse, et see on ,,nähtav eimiski". Komeedist paistavad läbi isegi tähed. 1910. aasta maikuus läbis Maa komeedi saba aga õnneks ei toonud see kaasa mingeid erilisi nähtusi Maa atmosfääris Selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit ning võrreldes teiste kosmiliste kehadega on see väike. Arvatakse, et komeedid tulevad pilvest, mis koosnevad miljonitest sabatähtedest. Seda kutsutakse astronoom Jan Oorti järgi ,,Oorti Pilveks". Selle olemasolu järeldatakse
sügavamaks muutudes rahustab. Mustale lähenedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta ,,eimiski", pärast päikese kustumist kustunud ,,eimiski", igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: ,,Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis)." Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks ,,vabaks lastud" värvi ja vormi.
tema olemusele. 18. Sajandil jumala mõiste küll taandus, kuid mõte, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele, oli visa püsima. Arvati, et inimesel on teatav loomus, mis määrab team teod ja iseloomu. Ateistlik eksistentsialism on järjekindlalt veendumusel, et inimese olemine eelneb tema olemusele. See tähendab, et kõigepealt peab inimene tegutsema, midagi korda saatma, alles siis saame öelda, kes ta on, ehk siis määratleda tema olemuse. Sündides on inimene selles mõttes eimiski. Teatud määratlused omandab inimene alles pärast, ta kujuneb selliseks inimeseks, milliseks ta end ise teeb. Sartre'i arvates ei ole mingit inimloomust ega ka jumalat, kes selle välja mõtleks. Inimene on see, kelleks ta end ise teeb- nii kõlab eksistentsialismi põhimõte. See tähendab, et inimene ei ole asi, tal on rohkem väärikust kui kivil või laual. 7
arutleb kiire elu arengu üle, hindas masinaid ehkki ta oli luuletaja, meenutas lapsepõlve kuidas mängis masinalaenutusjaama - Mustamäele saabus ootamatu külaline Tulemaalt, poliitiline põgenik, väga viisakas, jõi vähe alkoholi, raske mõista teda, sest rääkis inglise/vene keeli vigaselt, vaikne, naeratas kohmetult, tema kodumaal riigipööre võimul diktaator, terror, oskas laulda, tegi seda terve õhtu - Järsku oi Mustamäe kadunud, neile avanes hall eimiski, tekkinud oli väga tihe udu, millest polnud midagi läbi näha, üritaks taksot saada, kuid lõpuks pidi jala koju minema - August Kask poissmees, kuid tundis naiste vastu siiski huvi, kuid ei tahtnud end nendega siduda, ostis suure pikksilma millega uuris naabermaja akendest naisi, lootis näha armustseene, mõrvu, orgjaid, aga selle asemel nägi suitsetavaid mehi ja majapidamistöid tegevaid naisi, vahel ta kuulas vaatamise asemel, kuid see osutus
) Jung viib pea kogu elu raskuspunti psüühika sisse. ,,Psüühe mitte üksnes ei eksisteeri - see ongi eksistents ise." (JUNG 1977:12) Jung toob ridamisi näiteid, inimestest, kes kaebasid mitmesuguste füüsiliste haiguste üle ning mõnel puhul läinuks tarvis isegi meditsiinilist operatsiooni. Peale mõningat analüüsi ning seesmiste probleemide käsitlemist kadusid pea kohe ka psüühilised vaegused. Selliste näidete põhjal leiab Jung olevat raske nõustuda, et meel on eimiski või et kujuteldavad asjad on ebareaalsed. ,,On pea absurdne eelarvamus arvata, et eksistents saab olla vaid füüsiline. Tegelikult on nõnda, et ainus eksistentsi vorm, millest meil on vahetu teadmine, on psüühiline. Me võime väga hästi ütelda vastupidist - et füüsiline eksistents on pelk järeldus, kuivõrd mateeriast teame vaid niipalju, kui tajume meelte poolt edasi antavaid psüühilisi kujundeid." (ibid)
Kas olen nii seotud keha ja meelte Ulge, et ma ilma nendeta olemas olla ei saa? Ent ma olen ennast veennud, et maailmas üldse midagi ei ole, ei taevast, ei maad, ei vaime [mentes], ei kehi; kas järelikult ei ole ka mind olemas? Vastupidi, kindlasti ma olin, kui ennast veensin4. Ent on keegi pettur ülimalt võimas, ülimalt kaval, kes mind alati sihikindlalt eksitab. Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja eksitagu palju tahab, ta ei saavuta siiski iialgi, et ma oleksin eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. Niisiis, olles kõike järele kaalunud küllaldaselt ja enamgi veel, tuleb lõpuks jõuda otsusele, et see, mida ütlesin: mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran. Aga ma ei mõista veel piisavalt, kes see mina on, kes minuna on juba paratamatult olemas; ja järgnevalt tuleb hoiduda, et ma [1643] juhuslikust hooletusest midagi muud iseeneseks ei peaks, ega
Mustale lähenedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse rohelise peamine omadus on passiivsus. Ka heledamaks või tumedamaks muutudes ei kaota roheline kunagi oma esmast ükskõiksust ja liikumatust. Piirideta ja sotsiaalne soe punane mõjub sisemiselt kui tulisest ja püsimatust elust pulbitsev värv. Lilla on füüsilises ja psüühilises mõttes jahedam punane. Must on kui võimalusteta „eimiski“, pärast päikese kustumist kustunud „eimiski“, igavene vaikus, tuleviku ja lootuseta.... (Vaimsusest kunstis). Kandinsky jaoks on värvi ja vormi ühtsus oluline: „Teravate värvide omadused tulevad paremini esile teravas vormis (näiteks kollane kolmnurgas). Värvid, mida võib pidada sügavateks, leiavad rõhutamist, toimivad intensiivsemalt ümarates vormides (näiteks sinises ringis).“ Seega ühendab Kandinsky emotsioonide väljendamiseks „vabaks lastud“ värvi ja vormi.
sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske
määratleda.
Jumalatõestused
Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid.
On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi
olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et
miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse
uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei
saa olla kindel või lõplik tõestus.
Kirik (
uue hoo ja hingamise. Ennustamisel välja tulles näitab kaart, et toimub sihi saavutamine ja „surnud punktist“ üle saamine. Kaart number XXI: Maailm Vastab planeedile Saturn. Kaart tähistab absoluutset rahu ja täiuslikku tasakaalu. Pildil on enamasti kujutatud ring, mille sees on inimfiguur hõljumas maa ja taeva taustal, olles kõiksusega harmoonias. Ta on täitnud oma ülesande ja tema teekond on lõppenud. Kaart näitab kõige seotust, olles samal ajal „kõik“ ja „eimiski“. Maailma võib vaadata kui kaarti, mis viitab hetkeliselt täiuslikkusele. Oled õigel ajal, õiges kohas. Hinda end õiglaselt ja hoia oma süda täis armastust nii iseenda kui teiste vastu. Jagades head, ei kaota sa midagi, kõik jõuab sinu juurde ringiga tagasi. Ennustamisel välja tulles näitab Viimsepäeva kohus, et olete õigel teel ning harmoonias Lk 8 ümbritsevaga
ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973) ☼ “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse ☼ diakroonia vs sünkroonia(Claude Lévi-Strauss) - antropoloogia:sünkroonsed, ajas eriti ei muutu, struktuursed, sügavad, vajavad struktuurset analüüsi - ajalugu:diakroonilised, on muutused nii esimene kui teine on tähtsad koos ☼ sündmus vs struktuur(Marshall Sahlins) - ajalugu:sündmused, antropoloogia:struktuur, ei muutu -
kasutada teiste puhul, ja see, mis ühes kohas tuleb kasuks häbitunnet kahjustamata, osutub haava ravimisel rüvetavaks; kas pole sul häbi ravida leina naudinguga? Selle vigastuse põetamisel tuleb toimida rangemalt. Tuleta pigem meelde, et selleni, kes otsa on saanud, ei jõua ükski ebameeldiv taju, sest kui jõuab, siis pole ta otsa saanud. (30) Ükski asi, ütlen, ei haava seda, kes on eimiski; kui haavab, siis ta elab. Kumba pead sa temale halvaks: kas seda, et ta on eimiski, või seda, et ta on veel keegi? Kuid sellest, et teda pole, ei saa talle piina tulla, sest milline oleks eimiski taju? Niisamuti sellest, et ta on, kuna nii väldib ta surma suurimat ebameeldivust -- mitteolemist. (31) Ka seda ütleme talle, kes leinab ja igatseb taga lapseeas röövitut: ea lühiduse osas, kui võrdled kõiksusega, on kõik, nii noored kui vanad, ühesuguses olukorras. Kõiksuse eaga võrreldes saab ju meile osaks vähem sellestki, mida nimetame
Puhtad hinged aga saavad Hadesesse, sest nad ei võta kehast midagi kaasa ning on harjunud keha juurest põgenema · Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Nii kuidas nad ise soovivad, loomulikult kui neil õnnestub ta kätte saada ning tal ei õnnestu nende eest põgeneda Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: · Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks?- ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?" sest metafüüsika käib nimetusena kogu filosoofiat määratleva keskme ja tuuma kohta · Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teada-tahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 38-40)?- Küsimine on teada tahtmine. Tahtmine on otsustanud olemine. Teadmine on: suuta seista oleva ilmsuses, sellele vastu pidada. Küsimused Platoni Politeia kohta: · Mida koopa allegooria sümboliseerib? Sümboliseerib vangistust · Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks?
nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre'i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre'i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre'i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog. Seetõttu langetavad Sartre'i arvates otsused siiski inimesed ise
2. Eksistentsialistlik mõtteviis Martin Heidegger ,,Sein und Zeit" (1927) ,,inimest tuleb mõista kui kohal/siin olijat. Inimene on olend, kes on maailmas" Inimene on maailmas kohal väga erilisel viisil, projetseerib kogu maailmale ja enamgi Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on"
Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole. 75. Selgitage Sartre’i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele. Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel. 76. Kas jumalik ilmutus saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage. Sartre’i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog. Seetõttu langetavad Sartre’i arvates otsused siiski
Üks mees ja naine jäävad aga eraldi, ämbliknaine paneb need kokku, aga nad ei sobi omavahel ja lähevad tülli. Siis näevad teised inimesed ka et on võimalik tülitseda ja hakkavad tülitsema. Need jumalad peidavad ennast ära nüüd. 18.09 Ilmumine (emergence) Haruldasem. Tavaliselt viidatakse mingitele Põhja-Ameerika müütidele. David Leeming. From Primitives to Zen" (1967) Loomine Eimiski ? Miski Isik Aine Popol Vuh Endisaegsetest loomadest saavad inimesed ja vastupidi? Kaos. Eesti keeles kuidas seotud kadumise ja hävimisega. Kreeka keeles rohkem "segaduse" varjundiga. Sarnane heebrea sõnaga "tohuvabohu". Kaos võib olla isegi substants (tänapäeva teaduses mateeria). Kaos teoloogilises mõttes vormitud substantsi vastand. Leeming jaotab kaose erinevad kujud Kaos
annaabi.ee 
