3. Ent ma olen ennast veennud, et maailmas üldse midagi ei ole, ei taevast, ei maad, ei vaime [mentes], ei kehi; kas järelikult ei ole ka mind olemas niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen. 4. Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen. 5. Olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi [res cogitans] , s.t vaim, hing, intellekt või aru sõnad. Ettepanekud õpiobjekti kohta: Filosoofia vahearvestus võiks toimuda rühmatööna. Käesolevagi töö tegemisel oli väga hea kursusekaaslastega väiteid otsida ja nende üle argumenteerida. Üksi seda tööd tehes hakkab mingist ajast üks mõte peas muudkui ringlema ja siis oleks hea kuulata kellegi teise arvamust, mis tooks mõttesse uue vaatenurga.
Kui ruumist puudu jäi kasutasin lehe teist poolt, et kõik oleks kiiresti leitav. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle tuttavad v.a. teksti liigendamine alateemadeks, see oli mulle uus, kuid hetkel tundus, et ka kõige ebamugavam ja kõige vähem kasulikum. Pärja Bärg Maakorralduse magister I Filosoofia vahearvestus II osa- Struktureeritud kriitiline kokkuvõte 1. Põhiväide: ,,Ma mõtlen järelikult olen" · Ja ma märkasin, et selles lauses: ma mõtlen, järelikult ma olen - on veenvat tõde ainult niipalju, et ma väga selgesti näen, et kui mõtelda, siis peab ka olema · Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda,
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetr
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS 1.OSA Tehnikatest sobisid olulisema teksti allajoonimine, kokkuvõtte kirjutamine. Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, s
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta,
I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsna kiiresti tekstis olevast p?
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegag
Aga abiks siiski
Kõik kommentaarid