Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehituspuit eksami kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
palgi, pruss, saematerjal, prussi, immutus, laast, palki, ketas, lintsaag, rakusein, saagimine, palkide, saepuru, liin, vaakum, puuliigi, sooned, vaigukäigud, saepalk, laudade, kaardumine, keerdumine, märg, pikisuunas, leiduva, lülipuit, malts, vertikaalsed, mõlu, palgid, diameetri, noad, laastu, saetööstuse, tootlikkus, saetud, lintsaed, ladvaneelata endasse vett. Kokkupuutes veega – veeimavus Niiskus paikneb puidu : Seotuna raku kesta aines Raku õõnsustes Rakkude vahelistes tühimikes Seotud niiskus ja vaba niiskus Raku kesta aines sisalduvat niiskust nim. Seotud e. Hügroskoopseks niiskuseks . Niiskust, mis asub rakkude sees ja rakkudevahelistes tühimikes nim. Vabaks niiskuseks. Küllastuspunkt e. Hügroskoopsuspiir Puidu rakusein suudab endasse niiskust imada ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt ehk hügroskoopsuspiir Saabub kõikidel puuliikidel 30%-lisel niiskusesisaldusel Niiskuse suurenemisel koguneb vesi raku õõnsustesse. Puidu absoluutne niiskus : M – niiske puidu mass M0 – puidu mass absoluutselt kuivas olekus Wa = m-mo : mo * 100% Puidu absoluutne niiskus määratakse kaalumeetodil.
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
siaalsuunalisest. Saematerjali stabiilsuse ja tekstuuri määrab lõiketasapinna asend aastarõngaste suhtes. Kõige suurema väljatuleku tagab lihtsaagimine (joonis 5). Tänapäeval ei ole lintsaagidega saagimine väga otstarbekas, küll aga asendamatu vihmametsades kus puutüve läbimõõt on väga suur. Paralleelsete lõigete abil saadakse valdavalt tangentsiaalset, kuid ka veidi radiaalset saematerjali. Joonis 5. Lihtsaagimine Kombineeritud lihtsaagimise (joonis 6.) puhul saadakse palgi äärtest tangentsiaalsaematerjal ning keskmine pruss lõigatakse omakorda laudadeks. Joonis 6. Kombineeritud lihtsaagimine _____________________________A. Roos______________________________ 7 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Radiaalset saematerjali saadakse mitme erineva saagimisviisiga. Täiuslik radiaalsaematerjal saadakse üksnes siis, kui iga üksik laud on paralleelne säsikiirtega
niiskusmõõtjaga mõõtmine Niiskuse liigid puidus: · vaba niiskus (vesi) e. kapillaarne niiskus (C) · seotud niiskus (vesi) e. hügroskoopne niiskus (B) · keemiliselt seotud vesi (A) A B C Vabaks niiskuseks või veeks e kapillaarseks niiskuseks nimetatakse sellist niiskust, mille juurde juhtimisel üle küllastusastme koguneb vesi luumenisse, soontesse ning õõnsustesse. Küllastuspunkt e. küllastustäpp Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ~30 % niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks või seotud veeks e hügroskoopseks niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus · Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk ja puitmaterjalid püüavad vastavalt teda
koosneb õhukeseseinalistest rakkudest ja täidab puus toitainete transpordifunktsiooni. • Sügispuit on väline koorepoolne osa, mis tekib kasvuperioodi hilisemas faasis, koosneb paksuseinalistest rakkudest ja ja täidab kasvavas puus mehaanilist rolli. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem (Puutüve langetamisel saadud palgi kuju on lähedane tüvikoonusele.) Puutüve ja sellest saadud puitu kirjeldatakse silinderkoordinaadistikus: • Ristlõikepind on tüve pikiteljega risti • Radiaallõikepind – läbib tüve tsentrit • Tangentsiaallõikepind – aastarõnga puutujasuunaline, pikiteljega paralleelne 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Sooned – ainult lehtpuude ehituse elementideks. Jagunevad läbimõõdu alusel:
Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu). Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel. Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%) Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Raku puitumisel koguneb ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur
Puidu kambiumirakke ja suurendama ümbermõõtu.Säsikiired-radiaallõikes nähtavad kuivamine ja kuivatamine-Pärast materjali väljasaagimist palgist,tuleks puitu mitmekõrguste ribadena.Ühendavad niine puiduga ja mood esmased kuivatada 20% niiskuseni,et kaitsta erinevate kahjurite eest.Algul kuivab vaba säsikiired.teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini.Säsikiired vesi,seejärel hakkab rakusein kuivama:algab puidukiudude kahanemine ning koosn parenhüümrakkudest,mille ül on vett ja toitaineid tüve sisemusse juhtida muutuvad tugevus-,kõvadus-,elastsusomadused.Kõige lihtsam meetod ja säilitada.Säsikiirte üla- ja alaosas asuvad trahheiidid,mis annavad neile vabaõhukuivatus,mis nõuab pikka kuivatusaega ja sõltub aastaaegadest.Et puit tugevuse.Lehtpuudel võib esineda nn väärsäsikiiri
· Akustilised omadused · Soojusomadused 20. Puidu niiskuseks nim. seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema massist. Kui väljendada protsentides absoluutse kuivapuidu massi kohta absoluutne niiskussisaldus ; kui kui niiske puidu massist suhtelise e. Relatiivse niiskuse. Vabaks niiskuseks e. Kappillaarseks nimetatakse niiskust, mille juurdejuhtimisel üle küllastusastme, koguneb vesi soontesse, luumenisse ning õõnsustesse. 21. Küllastuspunkt puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Umbes 30 % niiskussisaldusel. Sellist niiskust rakuseinal nim. Seotud niiskuseks e. Hügroskoopseks. 22. Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Kui puitu ümbritsevad niiskusolud muutuvad, siis võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele palju aega. 23. Kuivamise alguses eraldub vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. Algab
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortim
sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum. · noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub. · keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine.rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist.juurde kasvanud rakusein koosneb peamiselt tselloloosis.tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiu ehk fribriidid.mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihi.fribille ümbritseb kilena puidust leiduv seotud niiskust .
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu v
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha
ka looduskaitse alla võetud. Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted.
või 5- aastast töökogemust tislerina . Materjalide valik ja nende ettevalmistamine töötlemiseks . Vastavalt teistavale tööle valitakse vajaminev materjal. Materjal peab kvaliteedilt vastama tehtava töö iseloomule. Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks. Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine :
Tselluloos 1000 t 35,0 54,4 51,7 65,3 Paber 1000 t 33,4 52,4 53,3 63,5 Kartong 1000 t 1,1 1,9 - - Puidu ja puittoodete ekspordi (EEK) jaotus 2000.a. 2002.a. Kokkupandavad majad 5,4% 7% Tööstuslik ümarpuit 24,9% 15? Tselluloosi laast ja küttepuit 4,3% 4 Saematerjal 26,9% 26 Spoon, vineer 3,6% 3 Tisleri- ja ehituspuit 5,3% 4 Mööbel 15,4% 16 Laast- ja kiudplaat 6,0% Muu 8,2% 8 2002.a. puidutööstuse eksport koguekspordist 19,5% 11 094,3 miljon kr sellest mööbel ja detailid 16%. 1.4.Puitu ümbertöötleva tööstuse jaotus
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne. 29 Toores puit kahaneb kuivamisel kõige vähem pikisuunas, kõige rohkem aga tangentsiaalsuunas. Et puit ei kahane ühtlaselt, siis võib ta kõverduda ja praguneda. Kõige rohkem kõverduvad lauad, mis on saetud palgi välispinna lähedalt. Vaata joonist 3.4.2. Joonis 3.4.2. Toorest palgist saetud laudade kõverdumine. Tugevus. Eri suundades on puit erineva tugevusega. Tugevust mõõtes kontrollitakse puidul: survet pikikiudu, survet ristkiudu radiaalsuunas, survet ristkiudu tangentsiaalsuunas, tõmmet pikikiudu, painet, nihet pikikiudu. Vaata joonist 3.4.3. 30
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
