Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimetatakse vitraazideks.
puhas puit millel elementide kaupa lõigatud tähisnumbrid. Nurgapostidel on need maalitud tumeda värviga ja praegugi hästi loetavad. Rõhutamist väärib puidu töötlemise kõrge tase, mis oluliselt veskiehitust väärtustab. Mitte ainult seadmed võllid ja rattad jms, on ka konstruktsiooniosad mitmel puhul lõpetatud kaunistava profiiliga. Hea viimistluse näiteks on akende sisepiirdeid ääristavad profiil lauad. Teadaolevalt ehitati veski 1892. aastal ehitusmeistrite Andres Reiniki, Diedrich Mölderi, Jaan Mölderi ja Karel Koppeli poolt. Lisaks keskmisele emapuule peavõllile ja peamistele hammasratastele on teisel korrusel kaks veskikivi Venemaa valmistajatöökoja märkidega. 2.Tehniline seisukord Vaatamata hõredaks muutunud laastkatusele ja selles olevatele sademeid läbilaskvatele aukudele on veski puitkonstruktsiooni kahjustused veel minimaalsed. Ainult paaris kohas
tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj.
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid
kõrgemaks. Lahenduseks oli ehitise põhiplaani ja teravkaare ja sammastele välisilme, raiusid välja toetavate kiviribide kapiteelid ja muud kasutuselevõtt. skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Kui varakeskaegsetel XI.sajandil said alguse kirikutel olid enamasti ehitusmeistrite töökojad. puukatused, ehitati romaani Ehituskivina kasutati kirikutele juba ka kohalikku maakivi, mida kivikatuseid; kirikute seinad tahuti parajateks plokkideks. olid piisavat paksud, et Kasutati ka tellist. Kirik on vastata ümarvõlvide poolt küllaltki madal, rõhutatakse väljaspoole suunatud survele. horisontaaljoont ja Alates 1100
Ei kujutatud ümbritsevat elu. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Prantsusmaal loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster. Itaalia Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti
Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa ol kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile.
tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Pihkva kreml Issanda muutmise kirik Kizis Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile.
telliskivimüüride jüünused see on kõik, mis Babüloonia kuninga lossist ja rippuvatest aedadest on järele jäänud. Kuid legendid imeaedadest on edasi elanud ka pärast nende hävimist, muutes nad Semiramise rippuvateks aedadeks ning andes nende loomise au Assüüria kuningannale, kes valitses hulk aega enne Nebukadnetsarit. Sõltumata sellest, kellele langeb selle imepärase ehitise loomise kuulsus, annavad rippuvad aiad tunnistust Babüloonia ehitusmeistrite tähelepanuväärsest saavustest saavutustest. Pidi omama hiigelateadmisi ja kogemusi,et teha arvutusi võlvide ja sammaste jaoks, mis pidid taluma terrassidel asuva pinnase ja puude määratut raskust. Babüloonia põuase pinnase niisutamisel talletatud pikaajalised kogemused aga võimaldasid ehitajatel välja töötada Eufrati tasemest tunduvalt kõrgemal asetsevate aedade kastmise süsteemi. Muistsed babüloonlased tundsid hästi matemaatikat ja oskasid seda kõikvõimalike
1. Merovingide ajastu - Merovech 5.saj lõpp-8.saj kesk -areneb hoogsalt, eeskuju Büstantsist, maastikulise tausta (Barbarite vallutus-rahvamajanduse asendamine kujutamine, KUULSAIM Evangelist Markus- maaling naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda.
Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu. Lubja, aga ka savi kasutamine sideainena oli Eestis valdav 19. saj. lõpuni, mil turule jõudis tsement. Lubja kasutamise oskus kadus sellest ajast alates hämmastavalt kiiresti. Taas hakati lubja kui traditsioonilise sideaine vastu huvi tundma 1990. aastate alguses, mil käivitus traditsiooniline lubjapõletus Saaremaal Lümandas, kus põletatakse lupja ka täna. Seal toodetakse kõrge kaltsiumisisaldusega
eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming. 7 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik Niguliste kirik Mai Lumiste Rasmus Kangropool 1990a. Tallinn Linnaehituslik kujunimenie Dmitri Bruns 1993a. 8
Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kieveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega, ehitati välja lossi idapoolne eellinnus. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, pikkus 803 m, ning paksus erinevates kohtades 1,2-1,8 m vahel. 14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ristimiskabel, mille aknale ilmub täiskuuöödel Valge Daam
Ivan III kutsus Moskvasse arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Seni oli juttu kiviarhidektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise on aga kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud KizI puukirikud Oneega järve saarel. Moskva punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja ,et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua.
Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos. Mainzi toomkirik Speyeri toomkirik Wormsi toomkirik 1.7 Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega)
puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist. Katus kaeti katusekividega. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili
Rooma arhitektuur Rooma kunst on suuresti jäljendatud kreeklastelt. Kreeklased aga kujutasid oma suurkujud kujudel ilusamad kui päriselus. Roomlased seevastu üritasid tabada inimese välimust täpselt nii nagu see oli, kõikide looduslike iluvigadega. Kuid roomlased tundsid palju erinevaid nippe ehitusel mis olid kreeklastele täiesti võõrad. Roomlased oskasid laduda võlve ja nad püstitasid kuulsate väepealike auks triumfikaari. Väga suur saavutus koli rooma ehitusmeistrite oskus rajada suuri, kõrgeid ning avaraid kuppelehitisi. Kõik see tegi Rooma ehituskunsti Kreeka omast palju mitmekülgsemaks. Rooma arhitektuur avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. Ka uuemal ajal on seda jäljendatud. Colosseum Gladiaatorid Triumfikaar Viitamine: Tekst: Kõiv, Mait. Vanaaeg Rooma. AS BIT, 2003,2007, lk 104, 120, 105, 124-125, 128, 120- 122, 130. Colosseum: http://www.studyblue.com/notes/note/n/major-works/deck/195173, külastatud 6.mai 2013
portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei
alguse saanud juba 17 sajandil. Muidugi võime me siinjuures eristada mitmeid liine, märgatav on ka teatud rühmitumine maakondade ja isegi kitsamate alade piires. Kui piirkondlikud traditsioonid olid otsustavamad tagasihoidlikes mõisates, siis esinduslikumad ansamblid võisid sageli kanda üsna kaugeleulatuvaid mõjutusi. Pole põhjust arvata, et Baltikumi mõisaarhitektuur olnuks oluliselt maas vastavatest arengutest LääneEuroopas. Tihe kontakt välismaaga, reisid, ehitusmeistrite vahetamine, arhitektuurialase kirjanduse lai levik võimaldasid kursisolemist ka kõige uuemaga. Hilinemisena võib tõlgendada üksnes tõika, et paljud nähtused imporditi lääne arhitektuurist "kristalliseerunult", valmiskujul. Siinkohal on sobiv kohaliku kirjamehe J.J.Jannau veidi irooniline märkus: "Liivimaal on küll ilusaid hooneid näidata, kuid kahjuks pole meie ehituskunst enamasti muud kui koopia. Kõik, mis juba Roomas, Napolis, Dresdenis või Berliinis peab ka meil olema"
" Teadlased arvavad, et kolme Suure Püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Püramiidide uurimisel on teadlaste ette kerkinud palju mõistatusi seoses hiiglasliku Cheopsi püramiidiga. Kuidas suutsid ehitajad tõsta nii kõrgele kiviplokke, mis kaalusid kümneid, isegi sadu tonne? Kuidas seletada muistsete ehitusmeistrite arvutuste täpsust ja arhitektuurimõtte tehnilise teostatuse filigraansust. Kui Egiptuse valitsus laskis 1925. aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus teadlasi. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist. Seejuures oli kompass egiptlastele väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli
portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia
Võiks esile tuua ka meile lähima linna Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitisteloomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile.
Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Sainte Foy kiriku interjöör. Cluny kloostri kirik. Notre Dame La Grande kirik Conques, Prantsusmaa Arvutirekonstruktsioon Poitiers's Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Püha Markuse kirik San Miniato al Monte kirik Pisa katedraali kellatorn
alusehitusest, millele kerkis jooniastiilis sammashall. Ülemisele korrusele viis pidulik trepp: üleval oli altari hall. Selle ashitektoonilise töö tähtsus suurendab alusehitust ümbritsev reljeef. See meistriteos kujutab jumalate ja loomade võitlust hiiglaste vastu. (www.wikipedia.org) Elumaja- Hellenistliku arhidektuuri peateemaks oli elumaja. Kreeklastel oli küll juba V sajandil välja kujunenud elumaja arhidektuur, kuid elumaja ei olnud siis ehitusmeistrite huvi keskpunktis. Alles kasvava sotsiaalse kihistumisega ning kodaniku ninf´g linnriigi vahelise seose lõtvumisega hakkasid jõukamad inimesed hoolitsema oma maja, selle ehitamise ja välimuse eest. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm) 6 Skulptuurid Hellenismi ajal eelistati kas hiigaslikke või siis hoopis väga väikesi kujutisi. Hellenismi ajastu
Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises. ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG Reformatsioon Eestis Haridusolud: Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine Peeti tähtsaks,et preestrid oskaksid kohaliku keelt Tegutsesid toom -,ja koostrikoolid Uue kiriku rüpes tekkisid eeldused kogu kooliõpetuse ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutmiseks Välismaa ehitusmeistrite vahendusel jõudsid eestisse erineva päritolu ja iseloomuga arhitektuurivormid ning dekoratsioonid ( tallinna kiviarhitektuur iseseisev ehituslooming) Maalikunstis ja puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige saksamaa maalikunstis tähtsamaks alandusvormiks seinamaalid Eesti keelse trükisõna algus - Jumalateenistuse käsiraamat, Luterlik katekismus 1535 Rahvakeelsed jutlused - alamsaksakeelse Liivimaa provintsi kroonika Liivi sõda (1558-1561)
Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj
Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj
kõrgetasemelise ja äärmiselt omapärase gootika juurde. Kuid ometi, võrreldes prantsuse gootikaga on see kuidagi kaine ja asjalik. Parimad näited inglise hilisgootikast on Wellsi katedraal ja mõningad kuulsate Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolidele kuuluvad hooned. Wellsi katedraali nelitis Kings College'i kabel Henry VII kabeli võlvid Cambridge'is Westminster Abbeys Gooti arhitektuur Saksamaal Saksa ehitusmeistrite unistuseks oli luua ka Saksamaal prantsuspäraseid suuri kirikuehitisi. Ometi ei jätkunud sakslastel selleks majanduslikku ja kunstilist jõudu, nii et nad olid sunnitud minema lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Näiteks ehitati sageli kahe läänetorni asemel üks. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli.
ASJADE NELI PÕHJUST: Et ära seletada, miks asjad on sellised, nagu nad on, tuleb leida nende põhjused. Aristoteles arvab, et on olemas neli põhjust või olemise printsiipi. Põhjuseks nimetatakse 1. seda, millest asi on (materiaalne põhjus nt ehitusmaterjal); 2. vormi või algkuju, st asja olemust, mida väljendab definitsioon ( formaalne põhjus nt maja kavand e projekt) 3. seda, millest liikumine (muutus/ tekkimine jne) alguse sai (tegevpõhjus nt ehitusmeistrite töö) 4. eesmärki, st mille jaoks (sihtpõhjus - nt soov ulualla saada) 13 Sokrates Platon Aristoteles ALLIKAD http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/genesis.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.filosoofia.ee/10toimetus/esileht_artiklid.php Meos Indrek, 2000. Antiikfilosoofia. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Turnbull Neil 2006
puhtad seinapinnad ja servjoonvõlvide lakooniline lihtsus. Uude, ümberehitatud kirikusse on püsima jäänud mitmeid vanemaid arhitekt. raidehitisi: ümberehitatut torni külgseintes säilinud raidportaalid. Peaportaali ees olevas kabelis säilib omapärane altarinisi raamistus, kujutades baldahhiinitaolist kraidega kaunistatud ehisseina. Lääne ja Põhja-Eesti kirikud: Hilisgooti arhitektuuri areng sellel alal (Narvast Saaremaani) kulges otsestest välismõjudest suhteliselt vaba teed. Ehitusmeistrite pool kasutatud plaanilahendusideed ja raidkunstimotiivid on valdavas osas tuletatud eelnenud perioodil juurdunud eeskujudest. Kirikute põhikarakteris kohtab peaaegu eranditult Järvamaa, Saare-Lääne või Tallinna ehituskunstiust pärinevaid jooni. Uudne on seejuures ruumipildi avarus raiddetailide nappus ja sellest tingitult kujunduse vähenõudlikkus ja lihtsus. Peale 14. saj. sündmusi hakati rajama rohkem kaitseehitisi ja kirikute ehitamiseni eriti ei jõutud
pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut · Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid · Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana) · 1204
Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele. Barokkarhitektuur- Barokkarhitektid austasid antiiki.Nad kasutasid enamasti samu dekoorielemente(sambaid,poolsambaid,pilastreid).Ehitusmeistrite eesmärk oli teha hoone atraktiivsemaks.Esimesteks uues stiilis hooneteks olid kirikud.Fassaad ei olnud enam tasapinnaline,sirget joont ei sallitud.Väga populaarseks kujunes voluut,mis ühendas kahte korrust.Fantaasiaküllased olid aknaraamid.Uudsed olid ovaalne aken,keerdsammas.Kasutati värvilisi kive.Kõiki kirjeldatud elemente kasutati ka sisearhitektuuris,ainult veelgi rikkalikumalt.Barokkarhitektuur sai üldse alguse 16.sai lõpul Itaalias
Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva. Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile.
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeistreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid
*ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel Püha Peetri kirik ja selle ees olev väljak-Rooma barokkarhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis. Sai alguse 15.saj II poolel ja oli kavandatud tsentraalehitisena. 16
kaaristule toetuva osa võrra. Säilitades sel moel enamiku varasemast välismüüristikust, toodi avatud võlvkaaristu näol Tallinna ehituskunsti täiesti uus arhitektuuriline motiiv. Välisarhitektuuri efektselt täiendavana püstiti hoone ida viilule kõikjalt nähtava kõrge torn. Sündinud kohalike ehitustraditsioonide ja neid rikastanud mujalt pärinevate arhitektuurivormide loov ümbertöötluse tulemusena, on raekoda Tallinna ehitusmeistrite võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad
sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Ajalugu Page 35 suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel oluline kunstiteos. projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel · Mainzi toomkirik põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate · Speyeri toomkirik kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris · Wormsi toomkirik teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20
Ehituskeskusteks olid romaani ajal kloostrid. mungad määrasid kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilma. Detailide mõõtmed, dekoori paiknemise ja raiusid välja ka skulptuurkaunistused. Seega olid mungad ka ise ehitusmeistrid. Raskema töö tegi ära lihtrahvas(mulla ja transporditöö. Võib arvata, et kirikute ehitamine nõudis palju raha ja selleks ajaks olid kloostrid ja kirikud määratult rikkad. 11.sajandil hakkasid tekkima noored linnad. Seetõttu tekkisid linnades ka ehitusmeistrite töökojad. Kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid. Romaani kirik mõjub raskepärasena oma paksude müüride ja suhteliselt väikeste akendega. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikku kivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Vähesel määral kasutati ka tellist. Valitses arvamus, et ehituse tugevus sõltub vundamendi laiusest. Paks müür pidi kaitsma ka vaenlase kallaletungide korral. Romaani kirikud on ka kaitse funktsiooniga. Väljast
temperavärvide alt läbi kumas. Bütsantsi kunst on väga rikkalik, toretsev ja ohtra kulla ning kalliskividega särav kunst, brokaatkangad, elevandiluust nikerdatud reljeefid. Bütsansi lõpuks võib lugeda türklaste vallutust aastast 1453. Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. Vanavene kunst Kujunes 9. 10. sajandil Kiievi ümbruses ja säilitas omanäolisuse 17. sajandi lõpuni. Bütsantsi ehitusmeistrite poolt tehtud Kiievi Sofia katedraal ja Novgorodi Sofia katedraal olid eeskujuks paljudele kloostritele ja kirikutele (Pihkva, Jurjevi, Petseri klooster). Vene arhitektuuris olid erilised detailid sibulkuplid, mis oma kuju järgi on saanud ka oma nimetuse. 13. sajandist kujunes mongolite hävitustöö tõttu Kiievis uueks keskuseks Moskva. Uhke Vassili Blazennõi kirik, mis kaheksa erineva väikese kiriku asemele ehitati, koosneb erinevatest stiilidest, värvidest ja on
Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale. Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks. Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua
araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha · Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut · Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid · Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana) · 1204
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeitreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb
liberales (vabad kunstid) · Mehaanilised ehk tegevad kunstid tähistasid mingisugust osavust, oskusi mingi kunsti alal. Mingite võimete omamine. · Vabad kunstid tähendasid teadmisi mingis valdkonnas. Teadmiste omamine. · Mehaanilised teenivad igapäevaelu, nõuavad oskusi. Selleks peeti ka maalikunsti, skulptuuri, ka neid, mida tänapäeval peetakse käsitööks. Tekstiilikunst, riiete õmblemine, ehitusmeistrite töö, isegi muusika, oskus põldu harida. Need olid igapäevaelu praktiliste ülesannete lahendamiseks mõeldud kunstid. Mingisugusest ajahetkest alates kehtestati neile teatud kindlad reeglid. Käsitööoskuslikud reeglid, mida tunneme kui tsunftireegleid. Pidi järgima teatud norme, kasutama teatud värve ja materjale ja aineid. Oli rangelt seotud normide järgimisega. Need kunstiteosed pidid olema õiges vormis, mahus ja mõõdus
teistest kreeka templitest vähe kasutatud värvi: ainult skulptuuride foon metoopidel oli värvitud siniseks, triglüüfid aga punaseks. Parthenoni põhjakülje vastas, üsna kõrgendiku serval paikneb Erechteion (421.- 406.a.eKr.,arh. Mnesikles), tempel, mis on kreeka ehituskunstis üks omapärasemaid. Kõrgele stülobaadile tõstetud Parthenoniga võrreldes jääb Erechteion küll madalamale, tema asümmeetriline põhiplaan kinnitab aga kreeka ehitusmeistrite oskust kohanduda pinnareljeefi ja muude tingimustega ning luua vaba tasakaalu põhimõtet kasutades terviklik ansambel, mille kolm erisugusel tasemel asetsevat portikust annavad Erechteionile pidevalt muutuva välimuse. Eriti kuulus on templi lõunaküljel asuv karüatiidide koda, kus kuus kergelt nõtkuvat koret kannavad tiibrõdu katust. Kui akropol oli ja jäi ikkagi jumalate elupaigaks, kuhu elavad alati suure pieteeditundega
annaabi.ee 
