Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus materjalid...
auks püstitatud Püha Pauluse kirik. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Tituse võidukaar Rooma linna ehituskunst Alates 1. sajandist eKr võime rääkida roomlaste endi ehituskunstist. Praktilised roomlased mõtlesid eelkõige ehitiste püsivusele, otsides tugevamaid materjale ja vastupidavamat konstruktsiooni. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ning nn rooma betoonist (kruusa, lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), sideaineks kasutati lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit. Hoonete konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski
ja kõrge kultuuriga maad: Süüria, Egiptus, Pärsia ja KeskAasia. Kuigi kirjameeste ja õpetlaste hulgas oli palju mittearaablasi, kirjutati enamasti araabia keeles. Araabias õitses käsitöö ja kaubandus, arenes teadus. Ehituskunst. Araablased lasid ehitada teaduskeskusi, raamatukogusid ja observatooriume. Olulisemad ehitised olid moseed. Võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Katused olid peamiselt kupli kujuga. Rajati ka luksuslikke paleesid kaliifidele. Teadus. Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Araablastel oli silmapaistvaid saavutusi mitmes teadusharus. Kuulus teadlane Ibn Rusd uuris Aristotelese töösid. Teine kuulus teadlane oli Ibn Sina, ta tegeles arstiteadusega ning andis välja arstiteaduse kaanoni. Kasutatud kirjandus. Ajaloo õpik. Ajaloo vihik. www.slideshare.net
Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehted). Omasid kõrgtasemelist oskust hambaid proteesida. Tegid loomahammastest hambakroone ja paigaldasid proteese kullast sildadega. Ehituskunstist on säilinud vähe. Templitest on alles vaid kivist vundamendid. Hooned pole säilinud, sest olid valdavalt puust. Templi põhiplaan oli ruudukujuline. Sambad olid madalad, hõredad ja asusid ainult templi fassaadil. Templid olid seest ja väljast värvilised ja skulptuurid asusid ka katusel. Skulptuure tehti põletatud savist ehk terrakotast.
Pelguranna 1920-1960 Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki Sõle tänav Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul 1959. aastal valmis uus planeering ja toimus teine ehitusjärk Pelguranna asumi hoonestus Pelguranna hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest Lõime tänav annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Uus ja vana Auto- ja jalg- liiklus Bussi- liiklus Pelgulinn Pelgurand
ja rõivastusega mõnikord antiikfilosoofe. Raamatukunst (muutused, kujundusmotiivid, näited) Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks.
* Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias. * Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid - akvedukte - mis varustasid linnu joogiveega. Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. * Peamise ehitusmaterjaline kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari,võlve ja kupleid, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest.
Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürsti Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seitud Eestiga? Kiievi suurvürst Jaroslav Tark laskis ehitada Kiievi Sofia katedraali. Sellise arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik.
Väljapanekul juhiti tähelepanu ka tõsistele terviseprobleemidele ning näidati kahjusid, mida põhjustavad organitele suitsetamine ja toitumisalased liialdused. Läbi nende eksponaatide meenutatakse tänapäeva inimestele igavest väärtust tervist. Enim levinud kunstiteoste teema on armastus. Selliseid näiteid võib tuua lõpmatult. Väga palju kirjandusteoseid on just armastusest, tuntuim neist on William Shakespeare`i tragöödia ,, Romeo ja Julia". Ehituskunstist on võib näiteks tuua Tadz Mahal`i, mis on liigutav mälestusmärk ühe mehe armastusest ühe naise vastu. Selle lasi 17. sajandil Põhja Indiasse ehitada suurmongul Sahh Dzahan. See kunstiteos on mausleum tema naisele, kes suri 36- aastasena oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Sir E. Arnold on öelnud , et see ehitis on ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg. See ehitis on turistidele ja kohalikele, kui kunstiteos, mis meenutab tõelise armastuse väärtust.
Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad. Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga
aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest. · Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii. · 18.sajandi lõpukümnendatel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keelt, kirjandust,ajalugu ning kunsti. Sel taustal rajati Indias mitu teadusasustust. 1784. Aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud BENGALI AASIA SELTS, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks.
Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier' kloostrikirik Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. Kasutatud kirjandus: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/arhitektuur
Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria-, joonia- ja korintose stiil.
Renessanss Murrangulised muutusid toimusid arhitektuuris. Hoonete ülesehituseks kui ka kaunistamisel loobuti kõigist gootikast, kipsist lilledest, lõvi peadest jms. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suurt rõhku panema elumajade mugavustele. Renessanssi ajal vabanes kultuur ehituskunstist. Kujusid paigutati nüüd ruumi keskele, õue, väljakule. Palju võib leida ühiseid jooni Renessanssi aegse ja antiikkultuuri vahel. Hakati jälle kujutama rõivastamata keha. Nüüd lähtusid maalijad loodusest ja õppisid õigesti ruumi kujutlust. Maalikunstnikud kasutasid puhtaid värvitoone. Terve rida omanäolisi maalijaid kerkis üles. Fransisco Angelico (1387-1455). Ta oli üks haruldane maalija, kes kasutas säravaid ja puhtaid toone. Paolo Ucello (1297-1475). Tema meelispildid
Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? 9.-10. sajandil 10. saj. lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Millised tagajärjes sellel olid? Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seotud Eestiga? Kiievi Sofia katedraal, sarnanes Pihkva ehituskunstiga Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorod Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Kasutati erandlikult reljeefseid kaunustusi Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite kallaletung Milline linn sai 14. Saj. Venemaa keskuseks? Moskva Milliselt maalt pärinesid meetmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast, bütsantsist Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Aristotele Fioravanti
sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut. Tallinn Toomkirik Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis ainult seinamüüristik, millel olid tugipiilarid ja siseküljel omapärased, tsistertslaste ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama. Rekonstrueeriti aegunud kooriruum. See tehti gootiliselt valge ruum ning võlviroiete kohale paigutati tänini püsinud rippsambataolised konsoolid. Varagootikale omased mõikad ning ümarvöödid, tüvesvõrud ja teemantliistud, pikad laiad rippkonsoolid, servaturbad ning rippsambakesed on seotud realistliku raiddekooriga, mis kauistas päiskivi, kapiteele ning baase
VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST Varajase vabariigi periood - Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist. - Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul. - Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul
võtta koolikohustust. 1765. a võeti Liivimaa Maapäeval vastu koolikorraldusekava, mis nägi ette koolide rajamist igasse suuremasse mõisasse. Mõisnike vastuseisuga see siiski täit rakendust ei leidnud. Lugemisvara: Talurahvale mõeldud lugemismaterjal koosnes enamasti piiblist ja laulu- ja palveraamatutest. XVIII saj hakkas levima ka ilmalik kirjandus. Esimene maarahva kalender ilmus 1731. a, mis sisaldasid näpunäiteid põlluharimisest, ka arstimisest. Ehituskunst: Ainsana ehituskunstist tõuseb sellel ajal esile Kadrioru loss Tallinnas, mis rajati 1718. a. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukusekasv rajada ka mõisaansambleid (Palmse mõis). 1770. a alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhidektuur.(Toompea loss, Tartu raekoda, ülikooli hooned)
Nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesti, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata piiblitegelastest ja pühakutest. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. NÄITED Romaani ehituskunstist: ITAALIA - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes PRANTSUSMAA - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. SAKSAMAA - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud EESTI - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn INGLISMAA: Toweri linnus NÄITED Gooti ehituskunstist:
Euroopa mõjude sissetung ühiskonda ja kultuuri Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile, mis sulgesid teatud perioodiks oma sadamad eurooplastele, oli India avatud kõigile. Siia jõudsid takistuseta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud, seda eriti alates 18. sajandist. Euroopa arhitektuuri esimeste näidistega tutvusid indialased juba 16. sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist nii ilus kui ka esinduslikkuse poolest. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida- India kompanii. Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid tungima India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu. Katoliiklased alustasid Indias tegevust juba 15. sajandi lõpul, protestandid 1706. aastal. 18
· Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist Raamatukunst : Tehti kloostrites ja lossides, Mõjutas teiste rahvaste kunsti , Looduslähedane Skulptuur Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi.Luusse nikerdatud reljeefid, kuid skulptuuri ei olnud
Samal ajal, mil Euroopasteadus ja kultuur kiratses, linnad jäid tühjaks ja võimsamadki feodaalid elasid süngetes ja ebamugavates linnustes, õitses araabia maades käsitöö ja kaubandus, arenes teadus ning ülikute elu möödus niisuguses luksuses, milles läänes unistada ei osatud. Ehituskunst. Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Teadus.
· Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive. Oma süsteemilt sarnanes rooma ehituskunst kreeka omaga, sest sammast tarvitati konstruktiivse elemendina. Mõne aja pärast kantkivitehnika hüljati ning peamise ehitusmaterjalina hakati kasutama tellist, mis pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubiehituse kasutuselevõttu andis rooma arhitektuurile omapärasema ilme, see lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid
Pärast seinamüüride valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn
4) Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt. Üles aga kasvatas üks karjus. Täiskasvanuna rajasid nad linna, mis vanema venna järgi hakati nimetama Roomaks. Hiljem puhkes nende vahel tüli Romuluse rajatud kaitsemüüri pärast ja Romulus tappis Remuse. Kõige rohkem on mõjutanud Roomat etruskid. Roomlased on palju üle võtnud nende ehituskunstist, uskumustest, kommetest, rõivastusest ja elukorraldusest. 5) Kuningriik: Rooma kuningriigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitsidearistokraatia. Vabariik: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika, kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa
kõrgem. Araabias Texoco järve õitses käsitöö, äärde rajasid nad kaubandus, teadus oma tulevase ja luksus. pealinna Kõige olulisemad Tenochtitlani. ehitised Araabias Võtsid omaks ja vallutatud Kesk-Ameerika maades olid kõrgkultuuri. islamiusuliste Elanikud olid pühakojad allutatud rangele moseed. Araablased olid ja kurnavale palju üle võtnud andamiskohustus bütsantsi ja pärsia ele. ehituskunstist. Riigi eesotsas Iga mosee juurde seisis piiramatu kuulusid võimuga minaretid. Need kuningas, kes olid kõrged tornid, nime poolest mille tipust viis valiti ülikute korda päevas seast. Tegelikult muhameedlasi aga päris valitseja palvusele kutsuti. võimu vanemalt Palvusele kutsuja pidi olema pime, vennalt, isalt või muidu ta näeks onult. Kitsale
määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt. b) Astronoomia: 1) Taevavaatlusi tehti ennustamiseks (astroloogia e. taevakehade järgi ennustamine). 2) Loodi 12 võrdse pikkusega kuust koosnev kuukalender ning osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi. Ehituskunst Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu ja palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid. Erinevad näited ehituskunstist: 1) tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev toru. Tipus oli tempel, kus oli jumala „elukoht“. Suurim asus Babülonis (Marduki tempel e. Paabeli torn, 7 astet, neist igaüks väiksem). 2) lossid, millest suurim oli Assüüria kuninga Sargon II oma. 3) linnad ja Uus-Babüloona, kuhu pääses läbi 8 värava, mis olid pühe ndatud erinevatele jumalatele.
Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad. Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikkuses kolisid sinna saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse saksa sõjavangid. Tõeline nõukogude ehitusbuum läks Pelgurannas lahti paar aastat pärast sõja lõppu, kui tuli kiiresti lahendada kroonilist eluruumide puudust linnas. Lõime tänav ja selle lähiümbrus annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule
Hellenistliku ajastu kreeka arhitektuuri iseloomustab peamiselt stiilielementide ebareeglipärane käsitlemine ja stiilide segu. Eelistati joonia stiili. Hakkab teatavat osa mängima kaarehitis eriti praktiline terrassidena Väike- Aasia mägilinnades, kus see esineb mitmekorrusseliste hoonete alumisel korrusel. Põhiplaani kujundamisel omandab suureneva tähtsuse ümarvorm. Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka klassikaliste stiilitraditsioonide lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad. Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suurema tähtsuse omandab realistlik ja
Hellenistliku ajastu kreeka arhitektuuri iseloomustab peamiselt stiilielementide ebareeglipärane käsitlemine ja stiilide segu. Eelistati joonia stiili. Hakkab teatavat osa mängima kaarehitis – eriti praktiline terrassidena Väike-Aasia mägilinnades, kus see esineb mitmekorrusseliste hoonete alumisel korrusel. Põhiplaani kujundamisel omandab suureneva tähtsuse ümarvorm. Uuendused tõid lõpuks kaasa kreeka klassikaliste stiilitraditsioonide lagunemise. Hellenistlikust ehituskunstist võrsus rooma arhitektuur. KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad (Aleksandria, Pergamon, Antiookia, Rhodose saar jt). Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka
kauguspilt joonis (ruumi sügavuse kujutamine)/ ruumivaade, ruumiline eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. 53. Pilaster seinapiilar, ühe küljega seina sees asuv piilar, 4 nurkne seinasammas. Seinasammas, baarist, tüvest ja kapitulist koosnev arhitektuuridetail. Toetas talastikku, liigendas seinapinda, kasut. Ka ukse ja akna raamistikuna. Omane Rooma arhitektuurile, võeti üle renessansi, baroki ja klassitsismi ehituskunstist. 54. Popkunst 1950. a lõpul Inglismaal tekkinud kunst, mis hakkas kasutama populaarseid massikultuuri kujundeid. 1960 levis USAs Andy Warhol 55. Postmodernism postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. |Mitmesuguseid modernismile vastanduvad ideoloogiad ja neile vastavad kunstisuunad. /ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed. 56
mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. · Skulptuur ja maalikunst Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur
perpendikulaarne stiil--Inglise gooti ehitusstiil, kus taotleti piki katkemata vertikaaljooni, eriti akende raamistikus. Ehitati topelttugikaari ja lehvikvõlve (umbes 1350- 1520). leekstiil--flamboyant-stiil--stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp. tellisegootika--romaani- aegsest Lombardia ehituskunstist pärinev arhitektuurivariant Põhja- Saksamaal, Madalmaadel ja Taanis 14.saj., kus kasutati tellist peamise ehitusmaterjalina. Levisid nn. vormikividest tehtud akende ja portaalide raamistused. Eriliselt dekoratiivsed olid viilud. Kasutati glasuuritud tellistest müürimustreid, sagedased olid suured petikutega liigendatud muidu dekoreerimata müüripinnad. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv)
pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
Kahjuks ei näinud arhitekt lõplikku varianti enam oma silmaga. Valminud loss sai maaliline teravad profiilid, kihiline struktuur, torniline katus... Kuigi Sangaste lossist kõneldes on teda tihti võrreldud Windsori kuningalossiga, ei ole see võrdlus A. Heina sõnul õigustatud. Pigem imponeeris Hippiusele inglise arhitektide tööstiil, nende oskus sobitada arhitektuuripärandit tolleaegse arenenud ehitustehnoloogiaga. Ka Hippius oli saanud loomingulist innustust keskaegsest ehituskunstist. Hippius suhtus oma töösse äärmiselt loominguliselt. 1867. aastal võttis ta osa Berliini toomkiriku konkursist. Sel perioodil avaldas ta ka mitmeid artikleid, kus põhjendas oma seisukohti. Nii on ta kirjutanud oma 1871. aastal avaldatud töös "Darf der Dom von Berlin ein Kuppelbau sain?" järgmised read: "Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem, üksnes konstruktsiooniline küsimus vaid sellel on sügavam tagapõhi,
Wormsi toomkirik Maria Laachi kloostri kirik Valjala kirik Naumburgi lähedal Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Donjon Dinan'is Krahvilinnus Gentis, Belgias Toweri kindlus Londonis Prantsusmaal Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. Skulptuur ja maalikunst Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur
Ornamente kasutati elamute kaunistamiseks. Megaliitilised ehitised (suur kivi) Loode-Euroopas. Kuulsaim Stonehenge'is nn kromlehh. Menhir (pikk kivi) Pr. Carnacis liitehitiste juures. Vahel asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Dolmen- suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtune kiviplaat. Need olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Tähtsamad ajajärgud ehituses: Vana- Egiptuse arhitektuur 2900-700 EKR. Selle aegsest ehituskunstist ei ole palju säilinud. Kõige paremini on säilinud religioosse kultusega seotud hauamonumendid püramiidid. Sellest ajastust on tulnud meieni sambad, mis tol ajastul sümboliseerisid majesteetlikus ja igavikulisust. Kreeka klassikaline ajajärk 800-30 EKR See kultuur oli tihedalt seotud egiptuse kultuuriga, sellest on säilinud Knossose ja Phaistose kindlustamata paleed. Tähtsamaiks ehitusteks olid templid ja teatrid. Kõige suuremaks ja
Millised tagajärjed sel olid? Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi ja selle kaudu ka antiikaja kultuuri. Vanavene kunsti võibki pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. 3. Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kiievi Sofia katedraali 4. Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis ja Pihkvas 5. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Vladimiri kirikute fassaadil on kasutatud erandlikult reljeefseid kaunistusi. 6. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13. sajandil. 7. Milline linn sai 14.sajandil Venemaa keskuseks? Moskva 8. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast 9. Nimeta tuntuim kindlustusehitis Venemaal.
kavandit. Eksimati arhiektivaist sai välja kujuneda eelnenud liga 30 tegevusaasta kogemuse tulemusena. Võib-olla avanes A. Kotli anne alles laululava juures lõplikult ja mis oleks võinud veel järgneda... Ent endast kõik andnud arhitekt asus teadusliku töö ja pedagoogilise tegevusr juurde ning ei jõudnud sealgi täit vilja maitsta. 4. Kokkuvõte A. Kotli loomingulugu pakub iseloomuliku pildi eesti arhitektuurist enne ja pärast II maailmasõda. Kuid mitte ainult ehituskunstist, vaid ka ühiskonnas valitsenud ideedest ja majanduslikust olukorrast, sest leiavad ju need pea alati materialiseerunud väljenduse hoonetes. Noor, Saksamaal usinalt tarkust taga nõudnud arhitekt alustas oma loomingulist tegevust enam-vähem moodsa arhitektuuri projekteerimisega, seda küll veidi umbusklikult ja kohalike olude tarvis traditsionaistlikult taltsaks tehes. Uude vabasse kodanlik-demokraatlikku Euroopasse kuulus Eesti Vabariik, mistõttu on loomulik, et selle ühiskonna
muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. 14.Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused ja erinevused. Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused, erinevused- Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest kõrgemale. Teatrietenduste valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Roomlased hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panama kreeklaste eeskujul III saj e.Kr.
Konkreetse jumala preestrit nimetati flaameniks, kes hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augurid olid ennustamisega tegelevad preestrid. Hiljem oli ülempreestriks keiser. Ennustamises vöeti üle etruskide öpetus. Ennustasid ka sibüllid kreeklastest naidprestrid. 1.saj pKr hakkasid levima mitmed idamaised öpetused, nende hulgas ka ristiusk. Köige popullaarsemad olid müsteeriumid. § 28 Rooma kunst // Etruski kunst Etruskide ehituskunstist võtsid roomlased üle linnade,templite ja elumajade planeeringu, tänapäevaks on olulisemaiks etruskide kunstis hauakambrid. Neis on säilinud läbi aastate hulgaliselt skulptuure,kaunistatid tarbeesemeid ja kunstitöid. Etruskide skulptuuris segunevad idamaise ja kreeka arhailise kunsti möjud.Kuulsamid töid on ,,Kimäär" ja ,,Kaptitoolumi emahunt" . Rooma ehituskunst Alates 1. saj algas roomlaste enda ehituskunst. Roomlased mötlesid eelköige ehitiste
1483.aastal toodi Bert Notke töökojast pühavaimukirikusse altar, samas on säilinud 7,5 meetri pikkune maal ,,Surmatants'' . 15.sajandi lõpul seondub Tallinn madalmaade uuendusliku kunstiga. 1529.aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Nende teostega lõpetati Eestis gootika. Keskaegsed elamud ja ühiskondlikud hooned Tallinna vanalinnas on säilinud palju keksaegset ehituskunsti, eriti 15.sajandist võib rääkida omapärasest ehituskunstist Eestis. Mitmes vanalinna hoones on säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli kaupmehe võõrastetoaks ja tööruumiks. Ainuke köetav ruum hoones oli kojatagune tuba. Ülal paiknesid laoruumid. Majad olid praktilised ja asjalikud. Maja trepi kõrval seisid etikukivid, need kandsid omaniku nime, vappi ja majamärki. Vanalinnas on säilinud kaks olulist ühiskondliku hoonet. 13.sajandil alustati Raekoja ehitust, praeguse kuju saita 15ks sajandiks. Raekoda kehastas
ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana. Rooma kultuur Jaguneb: vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr. Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr. 3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused. Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi. Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis. See võimaldas rakendada võlvimis tehnikat. Ruumid kaeti kas silinder võlviga või ristvõlviga. Kadus vahe kandvata ja kantavate osade vahel. Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi.
stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. 1.2 Skulptuur ja maalikunst Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
Lisaks võib neile püstkividele olla peale tõstetud paarikaupa veel kolmaski plokk ja mille keskel võib asuda mõnikord dolmen või menhir. Arvatakse, et kromlehhid olid seotud päikesekultusega [3] 4 2. ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr 2.1. Vana-Egiptuse arhitektuur Sarnaselt teiste varajaste ehituskunstidega ei ole ka palju säilinud Vana-Egiptuse ehituskunstist.. Säilinud on vaid religioosse kultusega seotud hauamonumendid (püramiidid). Tollel ajal peeti surma siirdumiseks teise eluvormi ja lahkunute (kuningad, vaaraod) surnukehi püüti igati säilitada. Nii kerkis Sakkarasse ca 2780-2680 eKr arhitekt Imothep´i nõuandmisel vaarao Dzoseri jaoks haudehitis (joonis 2) ehk lubjakivimürakatest ning tellistest kaldus seintega astmikpüramiid. Selle kõrgus ulatus 60 meetri kõrguseni
MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi. Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud. Sargon Akadi riigi looja Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi.
· 3.sajandiks eKr. olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai Rooma ja roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1.sajandi lõpust(impeeriumi ajajärgust), omandas rooma kunst antiikajajärgus maailmas juhtiva koha, ühtlasi oli see viimane etapp orjandusliku ühiskonna kunsti arenemisteel; · Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused; · Arhitektuur: · Arhitektuuris lähtuti nii Kreeka kui ka Etruski ehituskunstist; · Tähtsaimaks leiutiseks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel, oli väga tugev. Taaskasutusele võeti Idamaades tuntud põletatud tellis. Need materjalid võimaldasid võlvimistehnikat; · Ruumid kaeti silinder- või rist võlviga; · Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel; · Sambaid kasutavad dekoratsiooniks, teevad kaari ka sammaste peale, tekivad
annaabi.ee 
