Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus (2)

Kool
Nimi
Klass
Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja nimi
Tallinn 2008

Sissejuhatus

Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste , Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus.

Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud

Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku , Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallinnaga keskajal Tartu ning oli Tallinnast 14. sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut.

Tallinn

Toomkirik

Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis ainult seinamüüristik, millel olid tugipiilarid ja siseküljel omapärased, tsistertslaste ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama. Rekonstrueeriti aegunud kooriruum . See tehti gootiliselt valge ruum ning võlviroiete kohale paigutati tänini püsinud rippsambataolised konsoolid. Varagootikale omased mõikad ning ümarvöödid, tüvesvõrud ja teemantliistud, pikad laiad rippkonsoolid, servaturbad ning rippsambakesed on seotud realistliku raiddekooriga, mis kauistas päiskivi, kapiteele ning baase. Piilarid ning kõrgseinad ehitati hiljem. Valmisid veel suur viieastmelise profileeringuga ning sirge talumvööndiga peaportaal ja kaks lihtsamat kaheastmelise liigendusega külgportaali, millele oli järgneval perioodil Tallinna hilisgootiliste portaalitüüpide kujunemisel suunav osatähtsus. Tööde lõpetamisel kesklöövis ehitati selle idaviilule väike kaheksatahuline konsooltorn. Toomkiriku puhul on tähelepanu väärne lääneportaali puudumine. Selle asemel asube peaportaal lõunas.

Oleviste kirik

Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline . 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330 .a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf . Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid.

Niguliste kirik

Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315 .a. 3-lööviline 4 traveega pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata piirkonnas ja tal oli kaitsefunktsioon. Toonasest algkirikust on praeguseks säilinud vaid torni alaosa ning pikihoone põhimüüristik, osaliselt lõuna- ja põhjaportaal , samuti kooriruumi fragmendid. Praeguse ilme sai kirik aastail 1405 -1420 toimunud ehitustööde käigus, mil kesklööv ehitati külglöövidest kõrgemaks ja kujundati kirik täisbasiilikaks. Samuti ehitati vana kooriruumi asemele uus, mis oli pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõmpiku ja ümbriskäiguga. Rajati ka uus käärkamber. 1515 .a. kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa.

Pühavaimu kirik

Tallinnale tavatu 2-lööviline kirik ehitati 13. ja 14.sajandi vahetusel, kuid erinevalt nüüdsest olid sellel võlvide asemel puidust laed ja praegusest erinevad väikesed aknad. Puudus ka torn. Nii võlvid kui torni sai kirik 1360. aastal. Mõnevõrra hiljem ehitati suuremaks ka aknad. Tavatu on see, et Pühavaimu kiriku kooriruum asub ebasümmeetriliselt kesketeljest põhjapool ja selle all on võlvitud kelder. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630. aastal, kuid 1684 . aasta põlengu tõttu pole see säilinud algsel kujul, kuid on taastatud matkides torni algset kuju. Pühavaimu kiriku tornikiiver on vanim Tallinnas.
Tartu

Jaani kirik

Jaani kirik on kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaid ehitisi , sest tellisarhitektuuri ja Eesti suhteliselt vähe esineva basilikaalse lahenduse kõrval muudavad selle kordumatuks haruldased terrakotaskulptuurid. Kirikut mainitakse esmakordselt 1323. aastal, kuid kirik peab olema palju vanem. Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast. Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel. Kirik on kannatanud palju ning selle restaureerimine kestab tänini.

Toomkirik

13. sajandi keskel oli kirik planeeritud 3-löövilise 8 traveega basiilikana. Pikaleveninud ehitustööde käigus muudeti korduvalt plaane (basiilikast kodakirikuks ja siis jälle tagasi) ning konstruktsioonielementide kasutamist ja asukohta . Kiriku pikihoone sai valmis 14. sajandil, kus tugipiilarite vahele kujundati veel eraldi kabelilööv. Hiljem lisati kiriku ühelöövilisele kooriruumile ümbriskäik ning massivsed ja majesteetlikud läänetornid. Tartu Toomkirik jäi varemeisse pärast Liivi sõda, mis on nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu.

Sarnasused

13. – 14. sajandi kirikud olid üldreeglina tornita või pealt lameda torniga hooned. Tornide kõrgemaks ehitamine ning kiivrite rajamine algas massilisemalt alles 17. sajandil. Enamsti on ümberehitused, rüüsteretked, tulekahjud ja varingud hooneid sedavõrd muutnud, et vanemate ehitusjärkude äratundmine nõuab spetsialistide silma või lausa eriuuringuid.

Erinevused

Tallinna kirikud on peamiselt ehitatud paekivist ning Tartu omad tellisest. Tallina kirikute löövide arv ei ole kattuv , kuid Tartus on üldiselt kirikud 3-löövilised.

Danse Macabre maal Niguliste kirikus väljendab aja vältimatut kulgu – surma figuurid haaravad kaasa nii võimsad linnakodanikud, kui ka väetid. Ainult üks fragment sellest maalist, millel algselt oli kokku 50 figuuri esindamas ühiskonna läbilõiget, on Niguliste kirikus praeguseni eksponeeritud. Arvatavasti on see teos meistri uuem variant Lüübekis 1461. aastasse dateeritud analoogsest maalist.. Dance of Death , samuti prantsuse Danse Macabre, hispaania ja itaalia Danza Macabra või saksa Totentanz on üldlevinud hiliskeskaegne allegooria . Tüüpiliselt tantsivad maalidel valitseja, kuningas, papp , munk, noormees , ilus tütarlaps. Maal pidi vaatajale meenutama, kui habras on elu ja kui tühised maised rõõmud.

Maali looja Bernt Notke oli Baltimaade ala kuulsaim puuraidur, põhiliselt töötas ta lüübekis, kuid tema kuulsaim töö asub Rootsis – Sten Sture võidumonument.