Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus #1 Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus #2 Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus #3 Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus #4 Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus #5 Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor curly Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Keskaegsed kirikud Tallinnas

Kokkuvõttev töö

Kultuurilugu
thumbnail
3
doc

Keskaegsete kirikute võrdlus

Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena.

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

Elu keskaegses linnas ja maal

näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Haigete ning vigaste eest hoolitseti hospidalides. Mustpeade maja 3 Elu linnas Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas

Eesti ajalugu
thumbnail
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur ­ lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika ­ 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal ­ algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e

Kunstiajalugu
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ­ ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet ­ stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater­ palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970

Kunstiajalugu
thumbnail
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5

Kunstiajalugu
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes ­ lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept ­ kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)

Kunstiajalugu
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu



Lisainfo

Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus.
Hinne: 5

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (2)

Mariliis0 profiilipilt
Mariliis0: abiks kindlasti

20:24 15-02-2010
krsty603 profiilipilt
krsty603: aitas mind
19:26 01-05-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun