VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST (0)

VANA- ROOMA LINN JA EHITUSKUNST

Varajase vabariigi periood
- Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist.
- Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul.
- Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis , kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi.
- Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid . Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasemelt ja kvaliteedilt täiesti uue mõõtme ning suurendasid nende tähtsust ehituskunstis . Kaart hakati kasutama seintes olevate dekoratiivsete eendite, uste ja akende sildamisel, aga ka näiteks eluliselt vajalike veejuhtmete rajamisel, sildade ehitamisel või keisrite aegsete uhkeldavate triumfikaarte loomisel.
- Varasele vabariigi ajajärgule ei olnud algselt siiski omased väga suursugused avalikud rajatised või võite tähistavad triumfikaared. Sel perioodil ei peetud toretsemist ja suurustamist prioriteediks number üks. Esmakohal oli praktilisus , mitte kunstilisus.
- Järk-järgult ehitati ümber kogu linn – foorum muutus talupoeglikust turuplatsist linna esindusväljakuks mida ümbritsesid kaunid templid ja ühiskondlikud hooned.
- Hoolimata ilmaliku arhitektuuri arendamise eelistamisest sakraalsele ei saa öelda, et viimane üldse vabariigi algusaegade paiku unarusse jäetud oleks. Valitses lihtne templitüüp, mille elemendid meenutasid kreeka templit, kuid proportsioonid olid veidi teistsugused . Hoone asetses kõrgel alusel ja katuse viil oli tunduvalt järsum kui kreeka templitel.
- Suursündmuseks rooma religiooni ajaloos oli aga etruski eeskujude järgi ehitatud ristkülikukujuline tempel Capitoliumil, mis pühendatud kolmainsusele: Jupiterile, Junole ja Minervale.
Hilise vabariigi periood
- Vabariigi ajal peeti eriti tähtsaks Rooma pealinna väljaehitamist ja arendamist . Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum, mis oli kauplemise ja rahvakoosolekute toimumispaik, selline lahtiste sammaskäikude ja ühiskondlike hoonetega ümbritsetud väljak ei puudunud ühestki linnast.
- Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum, mida pole liialt säilinud.
- Kõige parema ettekujutuse hilise vabariigiaegsest arhitektuurist , annavad meile vulkaanipurske tagajärjel 79. aastal paksu tuhakihi alla mattunud linnad Pompeji ja Herculaneum.
- Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid , stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged , selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli.
- Hilise vabariigi ajastu arhitektuurist rääkides ei saa me mainimata jätta ka uut hoone tüüpi, mis just sel ajastul tekkis ja hilisemas maailma arhitektuuris väga suurt rolli on mänginud. Nimelt 2. sajandil e.Kr kujunes Roomas välja Basiilika . See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena.
Impeeriumiaegne arhitektuur
- Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja “imporditi” meistrid otse nende kodumaalt.
- Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus . Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana.
- Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse.
- Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist.
- Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks .
- Foorum. Roomas asusid vanima , vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid . Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni.
- Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar .
- Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks.
- Rooma linna peatempel on Panteon . See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur . Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta.
- Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon . See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev. Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma.
- Teine oluline nähtus olid võlvkaared. Need olid konstrueeritud üksikutest kiilukujulistest kividest. Kivide kokkumonteerimine oli keeruline võte ning nõudis kogenud meistri kätt. Moodustati kahte sorti võlve: silindervõlve ja ristvõlve, mis saadi kahe silindervõlvi ristumisel. Tänu võlvimisele kadus vahe ehitust kandvate ja kantavate osade vahel.
- Planeeringud sarnanesid korrapärasuse poolest sõjaväelaagritega. Linnu läbisid kaks tänavat, mille ristumiskoha kõrval oli linna keskus: foorum, templid ja teater. Nöörsirgeid tänavaid ääristasid sammasteread, mis ei olnud seotud nende juurde kuuluvate ehitistega, vaid moodustasid iseseisva rea.
- Termid kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikesi linnu. Kompleksi suured mõõtmed sõltusid üksikute hoonete otstarbest. Üheagselt võisid nad vastu võtta kuni poolteist tuhat inimest. Rooma terme ei saa samastada lihtsalt saunadega. Seal sai teha kõike, alustades kehakultuurist ja lõpetades filosoofiliste vaidlustega. Umbes 1,5 miljoni elanikuga Rooma linnas olevat olnud umbes 1000 sauna. Kodanikele oli saunade kasutamine tasuta.
- Esimese sajandi keskpaigas (arvatavasti 64-68 a. m. a. j.) ehitas keiser Nero Kuldlossi (Domus Aurea ), mille ehitamiseks kasutas Nero ruumi, mis tekkis linnapõlengu tagajärjel (aastal 64) kui ära põles peaaegu kolmandik Roomast .
- Kuigi rooma arhitektuuri peetakse tihti kreeklaste heatasemeliseks kopeerimiseks, on see pigem ajalooline jätk seal alguse saanud ehitusstiilidele. Olles kitsi uuendustega , arendasid roomlased peensusteni välja traditsionaalseid võtteid ja vorme.
- Imposantsed ehitised on ühest küljest Rooma keisrite eneseupitus ja surematuseiha, samas sai just nende püüdest teistest erineda alguse erinevad eksperimendid ruumiga, püüded otsida uusi lahendusi ja võimalusi.