Etruskid ja Vana-Rooma (0)

ETRUSKITE KUNST  753 - 510 e.Kr. 
Rooma  kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab 
just etruskite  kunst . 
Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti 
käsitlus . 
Etruskite perioodi tuntakse ka kui  Rooma  kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle 
valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. 
Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu 
korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja 
kultuuri, seetõttu ka teame vähe  nendest . 
Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem 
harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma 
arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi  kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus 
materjalides, kus roomlased kasutavad põletatud savitellist ning hiljem kaetakse  marmor  
fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised 
manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. 
Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, 
mis pärines mesopotaamiast. Kuppel ja võlv on kreeklastest mööda läinud, nende arhitektuuris 
seda ei esine. Kreeklased on täiesti egiptuse mantli pärijad. Oluline on ka, et etruskitel oli 
tegemist laibamatusega, kreeklased ja roomlased põletasid ära laibad. Roomlased tahtsid nii 
etruskitest erineda. Laibamatuselt näide terrakota sarkofaag. Selles on näha, et on egiptuse 
mõjutusi, inimesed naudivad elu, lamamisdiiavanil  abielupaar . Näited siis veel Leopardide 
hauakambrist - värvikäsitlusarhailisele iseloomulik. Kapitooliumi emahunt, koos Romuse ja 
Remuse looga - kannab ühist arhailise käistlusega ja ka  mesopotaamia  vaatega. (vt. slaide) 
ROOMA KUNST 
Vabariigi aeg 510 e.Kr - 1. saj p.Kr. 
Keiriaeg 1.saj. p.Kr - 395 a. p.Kr. 
Jagunemine 395a.p.Kr. 
Lääne - Rooma lõpp 476a.p.Kr 
Ida-Rooma 395-1453a. p.Kr. 
Vabariigi aeg on periood, kus on demokraatlik süsteem: 1 senat ja 2 konsulit, kes oma vahel 
rivaalitseisd. 
Keisri aega, kus riigi esimeseks kodanikuks sai  keiser . Keiser Caeser Julius Cuesar Augustus 
Ocatavianus. Esimene, kes kasutas seda nimetust kui keiser. Siit tekkis 2 traditsiooni 1) Oma nime 
kasvatamine eelnevate valitsejate nimede  liitmine  oma nimle, mis oli oma väärikuse kasvatamine. 
- see oli roomlastele väga iseloomulik. 2) Tekkis nn. verehääl: räägiti enda ja esivanemate nimel. 
Ajaloo rõhutamine, alla kriipsutamine, perekonna tunnustamine. 
Jagunemine periood on, kus Kristuse imbumine Rooma riiki. Jumalal jumala kohus ja Keisril 
keisri kohus. Religioonilt võisid uskuda  ükskõik keda, aga pidid ka truudust vanduma keisrile. 
Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants  Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk 
Lääne-Rooma riik.  
476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude 
võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. 
Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas 
palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast  Zeus  roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. 
EHITUSKUNST  
Ehituskunst oli ornamendi keskne. 
Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga 
ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga.  
Marmor sai Roomas esinduslikuse  tähenduse.  
Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli 
ülalinn  Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. 
jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis 
oli rohkem administratiivseid hooneid ja seal oli ilmalikum elu kui Kreekas. Alllinnas Foorumis 
olid ehitised ja majad kompaktsemalt ja tihedamalt. Linnade jagunemine toimus ka hiljem ala- ja 
ülalinnaks. Näiteks meie enda Tartu linn, kus Toomkirik oli  üla  linn ning Raekoja  plats  alllinn. . 
Rooma triumfikaar on roomalikkus. Tegemist on täiesti ebafunktsionaalse eshitisega: sisse pole 
võimalik minna, kuid alt saab läbi minna. Ta sümboliseerib ühest elu staadiumist teise mineku 
vahe lüli. Näiteks, väejuht võitis lahingu, siis ratsutas ta sealt läbi. Enne väravat oli ta 
pühitsemata aga sealt alt läbi minnes oled sa pühitsetud väejuht. Ilmalik - vaimulik. Triumfikaar 
oli sübolistlik, teatraalne. Ehitati kivist ja kaeti marmoriga. Hiljem ehitasid keisrid neid iseendile. 
triumfikaari armastati ikka isegi siis kui enam ei olnud lahinguid.  
Rooma ehituskunst oli väga inseneri tehniline kunst, stiililiselt midagi juurde ei andnud.  
Näiteks  Pont du  Gard  - veejuhe. Tõi Rooma linna vee Alpidest (vasktorud, veekraanid, 
purskkaevud, puukraanid pärinevad siit). Pont du Gard plussiks oli, et ta varustas linna veega, ta 
oli suur kanal . Miinuseks oli see, et põuaga ta kuivas ära ning oli taudidele ja epideemiatele 
avatud. Suured kaared iseloomustavad Pont du Gardi. Kaare ladumine pärineb 
mesopotaamlastelt. Hakati laduma mõlemale poole telliskividest  rida, tehti  puitkonstruktsioon , 
mis hoidis kaart koos. Laoti kaar ja kaare võti oli trapetsi kujuline  lukukivi . Kui segu oli 
kivistanund eemaldati puitkonstruktsioon. Lukukivi eemaldades kukub kaar kokku. 
Colosseum  on Rooma keisrite teater. Ringikujuline teatrihoone, keskel  areen , kus toimusid ka 
merelahingud ja gladiaatorite võitlused. Seal oli 12h üritused, mida toidlustas riik, et tõsta keisri 
populaarsust, sest muidu oleks  armee  ta välja  vahetanud .Colosseum on keeruline insener tehnilise 
süsteemiga ehitis. Tema keskne südamik oli valatud rooma betoonist, see omakorda ümbritsetud 
tellistest vahemüüriga, peale kaetud marmor voodriga, mille ornamendiga oli antud sammaste 
kuju (nau Kreeklaste templitel sambad, aga need olid joonistatud). I korrus oli  dooria  stiilis, II 
korrusel  joonia  ja III korrusel korintose stiilis sambad. Areen oli tihedalt pigitatud, liivatatud 
laudadega, kus peal sai ka merelahinguid päriselt pidada. Kõik lahingud toimusid päriselt, olid 
ohvrid ja võitjad. Colosseumi kõige viimasel  real  olid üleval ka piigid, et päike pähe ei paistaks 
pandi telkriie üle colosseumi ava sõõriku kujuliselt (keskelt tühi). Colosseum mahutas umbes 
55000 vaatajat võrreldes Kreeka teatri Epidaurus, mis mahutas vaid 15000 vaatajat. Colosseumi 
evakueerimis plaan oli eeskujulik, ohu korral sai areen 30 min. tühjaks teha.  
Egiptuse obeliski näitel oli Roomas sammas. Näit Trajanuse sammas, seest läbitava trepiga. 
Väljast ümbritseb sammast spiraali kujuline lint, kus kujutatakse taaklaste vastu võitlemist. Seal 
on kujutatud nii enda kui vastaspoolte sõdureid, ohvitsere jne. sõja sündmusi. Sellel on kõik 
loomulik, naturalistlik, just nii nagu oli, portreelik, dünaamiline . Rooma tunnus: dünaamiline, 
portreelik, naturalistlik. 
TEMPLID 
Näiteks Maison Carre, mis on sarane kreeka templile, aga sambad on nüüd poolsambad, mis 
taanduvad ornamendiks, nad ei kanna enam. Tempel on laotud üles müürina tellistest, pealt laotud 
marmoriga. Konstruktsioonist on saanud ornament . Kreeka templit ümbritses trepiastmestik, siis 
roomlastel  tuleb ainult trepp templi eest alla. Tempel on justkui tõstetud postamendile. Tunnuslik 
orderi kompositsioon, segati dooriat, jooiat ja korintose stiili ja lisandusid ka uued stiilid. Rooma 
sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. 
Rooma “ Panthenon ”. Rooma riigi phateistlik mudel. See tempel oli kõigile pühendatud, kõik 
inimesed ja usundid on võrdsed keisri ees. Rooma keiser oli faktiliselt jumalatest üle. Jumalatega 
tingiti. Roomlased oskasid tingida. Roomalstel tekkisid kohtud ja kohtuvõitlused. Kogu 
läänemaailma õigus number 1: “Eraomand on püha ja puutumatu.”. Rooma arhitektuuris 
domineerib sisearhitektuur mitte välisarhitektuur. Väljast on Panthenon tuim aga seest on 
suursugune. Tema sisearh. on lopsakas. Kasettlagi on pööratud kuplisse ning sees on vaid 
ornament mitte midagi  Kreekast . Templisse sisse pole toodud ühtegi jumala kuju, vaid 
allergoonilised kujundid , mis  tähistavad kõiki usundeid. Phanthenonil oli auk katuses, 
ümmargune, kust paistis päike sisse. Päike oli allutatud Rooma taeva kuplile, sealt ütlus “Rooma 
riigis ei looju päike kunagi.” 
Roomas oli oluline pesemiskultuur,  termid  ehk tänapäeva mõistes spaad. Termid olid 
hiiglaslikud, paleelikud, kus olid sooja- ja külma vee ruumid, auru ja rooma saunad jne. Termid 
olid kohtumisasutused, kus majutati ka turukallide lette.  
Termidest kujunesid välja aatriumid. Aatrium oli ehitis, mis koosnes ühest kuni kahest siseõuest, 
mida ümbritsesid eluruumid.  
SKULPTUUR , MAALID,  VAASIMAAL  
Skulptuuri tunnused on portreelikkus, naturalism.  
Roomlastele meeldis portreerida esivanematega, juurutati oma juuri. Roomlasi kujutati sellistena 
nagu nad olid ilma lilustamata. Midagi uut ei lisatud kreekast tulevale skulptuurile, vaid oli 
naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. 
Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, 
gravitasioon. 
Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. 
Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst. 
Linnaruumid - vaata perspektiivi käsitlusi. Linnaruumid komponeeritud erinevatest linnadest 
kokku. 
Vaasimaal  jätkus . Tuli juurde klaasikunst, mis oli väga efektne. Tuli valge, gameo klaas, mis 
esindas luksust, ülim organiseeritus, läbimõeldus.