üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse). Ta nõuab endalt maksimumi, tahab jõuda olemusliku algeni (,,vaid mõistaksin, mis on su tuum/ maailm ja elu, aeg ja ruum.") Samas on ta valgustusaja eetikaga indiviid. Ta tahab teha midagi inimkonna hüvanguks ja kasuks (ei arva, et võiksin inimsoode/ teed näidata parema, õigema poole.) Temagi puhul peaks lähtuma uskumusest, et leping saatanaga avab tavainimesele kättesaamatud saladused. Mefistofelese iseloomustus enda kohta: ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks." ,,Ma olen osa jõust, kus kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head
Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head. Faust esindab humanismi ideid, ta on valgustusaja eetikaga inimene. Ta soovib parandada inimeste olukorda, ta tahab töötada kogu ühiskonna hüvanguks, seejuures nõudes eneselt maksimumi. Ka on talle iseloomulik aktiivne tegevus. Faust sümboliseerib inimlikku tunnetusjanu ja rahulolematust saavutatuga, nagu inimkondki, püüab ka tema leida asjade olemust; ta otsib mõtet inimeste tegutsemisele ja olemasolule.
maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas. Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja aktsepteerida suudame. Ühiskond on ju harjunud kõik vana ja kulunud asendama uhke ja uuega. Vanad kombed ja käitumisnormid asenduvad modernsemate traditsioonide ja tänapäevasema eetikaga. Mõni inimene suudab rohkemal, mõni vähemal määral elu arenguga kaasas käia, see omakorda põhjustab inimeste erinevaid seisukohti ja arusaamu. Igaüks peaks oma olemuse mõtte otsingul tähtsaks pidama seda, et elu ei tohi lihtsalt läbi joostes ära raisata. Elul on su enda püstitatud eesmärk, kui suudad seda saavutada, oled väärinud võimalust eksisteerida. Nagu J. W. von Goethe teose ,,Faust" peategelane leidis oma õnne töös inimkonna
teadsit kuidas seda saavutada. Ühesõnaga nende bilansis valitses tasakaal. Kui me nüüd aga võrdleme eetika kujuemist, siis teatud persoonidel võib ju olla eesmärk ja teoreetiline pagas, kuidas seda kujundada, kuid julgen väita, et nendes bilanssides ei valitse kindlasti mitte tasakaal. Ei valitsenud ka tasakaalu minevikus. Liikudes tagasi 8000 aastat, aega mil kritseldati arvestused liiva sisse või tahuti kivisse. Võime kõik ette kujutada, et tol ajal oli eetikaga väga lihtne, see kes oli tugevam selle tahtmise järgi tehti ka arvutused, sõltumata sellest , mida näitasid kriipsud liival. Mõned tuhanded aastad edasi hakati kasutama tinti aga mentaliteet oli jätkuvalt sama. Julgen väita, et ka tänapäeval on toimivad asjad sarnaselt, kuid mõningaste mööndustega. Nimelt kui aastasadu on üritatud süsteeme mõjutada toore jõuga, siis vähemalt positiivseks aspektiks tänapäeval on tedmised, millega seda tehakse
õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines
INIMENE ja TEISED Hullumeelsuse ajalugu (1961) Kliiniku sünd (1963) Meditsiiniliste vaadete arheoloogia B. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes tõega — epistomoloogiliste ruumide kujunemine ja muutumine INIMENE ja TÕDE Teosed: Sõnad ja asjad (1966) Teadmiste arheoloogia (1969) C. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes eetikaga e. enesehool, enesetehnikad, subjektimoodustamispraktikad INIMENE ja EETIKA Teosed: 3 köidet seksuaalsuse ENESEHOOL ajalugu 1976 - 1984 ENESEHOOLE GENEALOOGIA: AJASTU ANTIIK KRISTLUS UUSAEG EETIKALIIK ESTEETILINE INSTITUTSIONAALNE TEADUSLIK NAUDING (IDA) Lubatud ja lubamatud OLULINE TOIMETULEK TAHE (Satre, Kant) IHA
Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära. Selle protsessi foobiatest ning ärevusest vabanemiseks arendas välja psühholoog Mary Cover Jones. Kirjeldatud ravimeetod on kasutuses siiani nii inimestel kui ka loomadel (näiteks võidusõiduhobustel). Desensibiliseerimisel on ka halbu omadusi, näiteks võib see immuunsus tekkida asjade või sündmuste vastu, mis on vastuolus inimese üldise moraali või eetikaga, kuid neid moraalivastasteid situatsioone nähes või neis olles ei pööra inimesed immuunsuse tõttu enam neile tähelepanu ega sekku. Näiteks kui uudistes oli aasta aega iga päev pilte ja juttu Ukrainas käimas olevast sõjast, siis alguses tuntud hirm ning ärevus kadusid sealse sõja kohta ning tekkis immuunsus. Tänasel päeval käib seal sõda edasi, kuid inimesed ei tunne enam selle kohta huvi ega soovi sekkuda. Sama nähtus leiab aset ka meedia tõttu vägivallaga. 2014
informatsiooni ning (liht)inimeste “reaktsiooni” mingite väidete/uute teadmiste kohta. Selle põhimõtte rakendamisel peaks saama rahuldatud nii inimeste teadmisjanu kui ka inimõiguste mitterikkumine, kuid see eeldab teadlastelt adekvaatseid ja arukaid otsuseid oma uuringute avaldamise (ja tegemine) osas. Kui kogu eelnev jutt kokku võtta, võiksin öelda, et teadlastel on võimalus ja õigus vabalt valida uuringu teemad ja muu, kuid nad peaksid arvestama teemat valides eetikaga ja üldiste moraalinõuetega. 2) Antud küsimus on mitmetahuline ning mul on keeruline mingit kindlat seisukohta võtta. Ühest küljest, kui teadlased oleksid tõesti teadnud, kuidas võivad nende poolt teostatud tuumauuringud tulevikus kahju tekitada, oleks olnud inimlik need uuringud katkestada. Samas olen ma üsna kindel, et kui oleks uuringud jäetud pooleli, oleks keegi teine need mingi hetk avastanud või sarnase
mõnda inimest kogu aeg, aga sa ei saa lollitada kõiki inimesi kogu aeg." Uri Kelleri pettuse avastas James Randi, kes oma raamatus ,,The Truth About Uri Keller" avalikustab, et Kelleril ei ole ,,võimeid" ja ta on lihtne petis. Ta suutis mõelda kriitiliselt ja sellepärast ongi psühholoogidel vaja head mõtlemisoskust, et suuta analüüsida, arutada ja mõista erinevaid probleeme ja nähtuseid ja neid teaduslikult tõestada. Psühholoog peab olema kursis eetikaga, eriti kutse-eetikaga. Eetika valdab kõike, mis psühholoog teeb ja kõik mis ta teeb peab olema eetiline. Näiteks kõik eksperimendid ja katsed mis tehakse elusolendite peal peavad olema eetikakomisjoni poolt heakskiidetud ja peavad olema tehtud katsealuse kirjalikul nõusolekul. Psühholoog peab oma töös järgima kutse- eetikat ja lähtuma sellest ja kui üks psühholoog ei tea kutse-eetikat ja ei käitu sellele vastavalt siis pole ta pädev psühholoog, seega eetikal on väga suur roll psühholoogi töös.
kujunenud inimeste stereotüübid. Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel on kõik lubatud ja nii mõnelgi korral vaikitakse teiste patud maha. Tegelaste eetika lähtub aususest ja hoolimisest, kuid tihtipeale eiratakse neid ja siis avaldub ahnus ning maistele naudingutele allumine. Võrreldes tänapäeva eetikaga, oli tolle aja moraal suhteliselt primitiivne, sest valetamine ja tapmine olid XIV sajandil üpris igapäevased. Samas naeruvääristatakse teoses teistele valu põhjustamist ning ka häbitundmist ja samuti kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kõige rohkem pilati aadlikke ning vaimulikke, aga vaimulikke oli lihtsam petta, kuna nad olid jumalasse niivõrd kiindunud, et uskusid peaaegu kõike. Üksiti halvustatakse inimesi, kes ei julge oma arvamust avaldada ega kaitse abivajajaid
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige. Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab ka lapse arusaamu sellest, mis on õige ja miks just nii on õige
Inimene võib niimoodi lambipirni kombel läbi põleda. Lausa seadusega on määratud kaks puhkepäeva, et jõuaks valmistuda uueks töönädalaks. Ka kümmnes käsus on kirjutatud: ,,Sina pead pühapäeva pühitsema". See tähendab, et me peame võtma aja maha, et puhata ja teha neid asju, mida ise tahame. Näiteks jalutada looduses, veeta aega perega või lihtsalt vaadata telekat. Meie ümber on palju reegleid alustades seaduste ja kohustustega, mida peame täitma, lõpetades eetikaga, mida me ei pea järgima, aga ometi kõik ootavad, et me eetiliselt käituks. Võibolla on mõne inimese arvates liiga palju nõutud, kui paluda teistele head teha, kuid õiglane käsk on: ,,ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks". Kõigil inimestel on õigus heaolule ja mitte keegi ei tohiks seda ära võtta, tehes teisele liiga. Ühe sõnaga kokku võttes oleks ülimaks käsuks inimõigused. Kui käitutaks selle kohaselt, siis elu Eesti ühiskonnas võiks tõesti olla hea.
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise.
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge.
vastu laua taga kössis ning ebaviisakas sekretär, ei tekita usaldust. Juhiabi peab jätma kliendile mulje, et just teda on oodatud. Sest esmamuljet saab jätta vaid korra ja seda pärast muuta on palju keerulisem. Loomulikult on äärmiselt oluline ka see, milline näeb välja minu töölaud, ümbrus. See kõik loob meeleolu, on meeldiva töökeskkonna tekitamise suhtes tähtis. Segamini laud, vaasis närtsinud lilled, mustad nõud, ei käi kuidagi juhiabi eetikaga kokku. Eelkõige oodatakse juhiabilt professionaalsust. Hea juhiabi täiendab oma teadmisi nii iseseisvalt kui ka täiendkoolituste kaudu. See tõstab tema väärtust ka juhi silmis. Tähtis on olla kursis uudistega, mis puudutavad majandust, poliitikat, ehk siis olema laia silmaringiga ning kompetentne. Eriti oluliseks oskuseks on tänapäeval ka võõrkeelte tundmine. Mida rohkem me neid oskame, seda rikkamad me oleme. Võõrkeelte vajalikkuses ei ole tänapäevases maailmas mõtet kahelda
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui
lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa keerleb mber Pikese, mitte vastupidi, nagu varem oli arvatud. 7. Keda nimetatakse humanistideks? Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele
Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus
5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur: Turniiridel osalemine; Daamikultus, mis oli ka kogu rüütlikirjanduse keskne teema; abielu seaduslike järglaste saamine, aga armastus pole oluline (eetikaga vastuolus). · Ideaalne rüütel: Truu valitsejale; aus; lubaduse hoidja/täitja; kaitseb naisi, lapsi, vanureid; võitluses õiglane ja vapper Eetilise inimese näidis. · Rüütliromaan: Enamasti värsivormis, nn Arthuri romaan tegelasteks keltide juht Arthur ja tema ümarlauarüütlid. Tema õukond oli vooruste keskus; Püha Graali romaanid õnne ja täiuse sümbol, püha ese. Üldjuhul olid romaanid seotud Püha Graali otsimisega jne. 6. Linnakirjandus Tekkis 13
Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale Metafüüsikas arendas Platonist erinevat kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks
mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka majanduslikult), argipäevane elustiil aga ka rohkem inglasliku tagapõhjaga õiglus, iseseisvus, energilisus, jõulisus; · Töö on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatiivse töö-austuse juured on osalt seotud ka protestantliku töö-eetikaga, mis tuleneb kristlikust moraalist. Töö pole ainult vahend rikastumiseks, vaid ka tingimus, et olla moraalselt täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline, paljude arvates aegunud, ent siiani elujõuline vaade on, et mees on põhitöö tegija (palgasaaja) ja naise roll on kodutööd ning lastekasvatamine perekonnas.
1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, kui ka
Platseebo kasutamine ravimises on ilmselt sama vana, kui seda on meditsiin ise ning on iseäranis effektiivne psühhosomaatiliste sümptomite puhul. Psühhiaatrias on platseebo peamiselt olnud esindatud kliinilistes kontrollkatsetes, uurimaks aktiivsete ravimite toimet. (Fernandez & Stoessl, 2004). Kuigi platseebo sai Teise Maailmasõja ajaks standartseks ravimite aktiivsuse mõõtmisel, siis selle rakendamine ravimeetodite näol aga tembeldati pigem ebaeetiliseks. Eetikaga seotud küsimused on teiste hulgas üks suurtematest probleemidest, mis puutub platseebo rakendamisse psühhoteraapias. On küllaga ülevaateid sellest, kuidas näiteks antidepressantide mõju on jälendatav platseebo-tablettide abil. Tekib küsimus, kas selline olukord on eetiline ning milline on sellise olukorra moraalne valents näiteks patsiendi seisukohast. Kuna platseebost rääkides peetakse psühhiaatrias silmas eelkõige kliinilisi katseid,
kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks seadusevastane kasutada toiduks, kui nende vastu puudub igasugune austus. Ta tegeles ka majandusliku eetikaga, taunides liigkauvõtmist. Thomas väitis, et on ebamoraalne tõsta hinda sellepärast, et tootele on suurem nõudlus. Aquino Thomas on mõjukaim keskaja filosoof ja usuteadlane, kelle õpetused on aluseks Katoliku kiriku filosoofiale ja teos „Summa Teologica“ on lääne kirjanduse suur mõjutaja. Selle keskaja iidoli eetika ja käistumisnormid on eeskujuks võetud ja kasutusel tänapäevani. Kasutatud allikad http://en.wikipedia
esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali
Arvati, et see kindlustab nende hinge kohalolekut. - Maalikunst on vähem säilinud, seal on jäljendatud erinevaid materjale, kasutati ka mosaiiki. - Pompeji seinamaalidel jäljendatakse loodust. - Rooma majade keskel oli aatrium - Temaatika mütoloogiast, kirjandusest - Tahvelmaalikunst maaliti portreesi ja pandi need hauda kaasa Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel.
Kristlus tekkis Ees-Aasias I sajandil, Rooma riigi laostumise ajajärgul. Ta hakkas levima peale Kristuse surma. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna. Kristlus oli võrreldes vanade uskudega teistsugune ta nõudis usu ja igapäevaelu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatuserohket elu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Kristluse läbi usuti üleüldisesse õiglusesse ja armastusesse, protest oli liigse luksuse vastu. Roomlaste eetikaga oli vastuolus alandlikkuse nõude ja käsuga armastada vaenlast nii nagu oma ligemest. Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid
5.4 Eetika põhiülesanne Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida. Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika), siis kutse- eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse- eetika on eriti omane klassikalistele või traditsioonilistele professioonidele, milleks peetakse meditsiini, õiguse, kiriku ja armeega seotud kutseid. Kuid professioonide nimekiri, mida kutse-eetika hõlmab, on tänapäeval muidugi pikem. 5.6 Eetika jaotised *Deskriptiivne eetika eetilise käitumise kirjeldamine. * Normatiivne eetika eetiliste hoiakute seletamine ning põhjendamine ja hoiakute kujundamine. 6. Ärieetika
1.Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? Filosoofia on teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Tuleneb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastust. 2.Mida kujutab tunnetusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused
15. Rooma originaalskulptuurid olid keisririigi perioodist keisrite kujud (ideliseeritud, uhkes poosis). 16. Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Roomlaste maalikunstist teame tänu Pompeij ja Herculaneumi linnadest leitule. 17. Ristiusk oli roomlaste senise usuga võrreldes radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage.
Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubaduks. Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks.
· Korruptsioon- ametikoha ärakasutamine erahuvides Eetika roll bürokraatias · Weber: vastutuseerika- ametikohaga kaasakäiv eetiline kohustus o Mida ametnikud ei tohi teha, eeskujuroll vms..tavainimesed võivad? Avalikus kohas joobes viimine ntks, o Eetiline kohustus võiks olla korrektne olemine... o Kas ametnik peab kärgmina ametnikukoha eetilisi ettekirjutusi kui see ei lähe kokku tema sisemise eetikaga.? o Iga ametikohaga käib kaasas ametikoha positsiooni eetika, millest tuleb lähtuda. · Kaasaaegse At tekke juures professiooni eetikal suur roll (TRL oeng:) VT SLAIDILT HALDUSE KURJUS: · Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all? o Näited: Holokaust, Otsuse teeb juhtivametnik, aga täide viivad selle alamad ametnikud,. o Moraali küsimus võib tulla seaduste puhul esile.
On hõime, kus ongi aktsepteeritud see, et vestluskaaslasele valetatakse ning seda mitte lihtsalt paari luiskeloo näol, vaid kogu tekst tuleb sõna-sõnalt läbi mõelda, et tõde leida. Kes ei valeta, see on justkui tavasid rikkunud, samas kui meie ühiskonnas, mida võib laialt nimetada läänemaailmaks, on valetamine vägagi taunitav. ,,Valetada võib ainult armastatud naisele ja politseinikule," on öelnud näitleja Jack Nicholson. Seega vale ei ole lubatud ehk see on meie ühiskonna eetikaga vastuolus. Kuid kuidas suhtuda teadmistesse, mis on saavutatud vale abil? Kui politseinik maskeerib end ja imbub salajasse organisatsiooni, et paljastada inimkaubandus, narkootikumide vedamine või terroristide võrgustik, siis tahes tahtmata peab ta valetama. Uurimise saab kohe lugeda on ebaeetiliseks tegu oli ju valega, mis küll teenis head eesmärki, kuid valede vahenditega. Kas tõesti on eetiline saadud teadmisi kohtuasjas kasutada
tulemusena on välja töötatud usuõpetuse programm. Ka selles suhtes jagunevad seisukohad kahte lehte: ühed on usuõpetuse poolt, teised vastu. Teadmised piiblist ja kirikuloost peaksid kindlasti kuuluma põhihariduse miinimumi juurde, kuid põhiharidus peaks andma mingi ülevaate ka teistest religioonidest. Rahva hulgas liikuv õppekava on aga hoopis teise orientatsiooniga, mille eesmärgiks on ühendada usuõpetus kõlblusõpetusega, eetikaga, lähtudes eeldusest, et eetika aluseks ongi kristlus, et religioon ja usk, ennekõike ristiusk teeb inimese moraalsemaks. Siit on tekkinud ka järeldus, mida võib kohata nii vaimulikus kui ilmalikus kirjasõnas ilma usuta Jumalasse, ilma ristiusuta läheb inimene hukka. See järeldus on väga kahtlane. Ei ajalugu ega tänapäev ei anna sellele järeldusele mingit kinnitust. Euroopa ja Idamaade ajalugu on ususõdade
Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks. Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust. Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene. Samas kõnes eitas ta Jaapani rahva ülimuslikkust võrreldes teiste rahvastega. Uus seadusandlus kehtestati USA okupatsioonivõimude järelvalve all ja see jõustus 1947 aastal. Selle tagajärjel varisesid kokku nii konfutsianistlikud ühiskonna ideaalid kui ka shintoistlik keisri- ja riigikultus
antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda. Kaasaegseid juhte hinnatakse nende otsuste järgi otsused, mis viitavad edule, mis toovad kaasa läbikukkumise ning mis omavad pikaajalist mõju nii eetiliselt kui moraalselt. Seega majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes eristavatest mõõdetest üks on seotud eetikaga, mis iseloomustab, milliste vahenditega püütakse organisatsioonide eesmärke saavutada. Teataval määral on eetilise problemaatikaga seotud ka organisatsioonilise õigluse tajumine. Olulisel kohal on indiviidi usk organisatsioonilisse õiglusesse, mis kinnitab indiviidi jaoks sobivat seost tema tegevuse ja temaga toimuva vahel. Õigluse tajumisel suudab indiviid pühenduda organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide poole püüdlemisele. Siinjuures ei tuleks
kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik") *Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Metafüüsikas arendas Platonist erinevat ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet.
t. materiaalseid huvisid. Kui selle lihtesindajateks on kodanlikud ärimehed või egoistlikud mõisnikud, siis kuuluvad sama tüübi kõrgemasse kategooriasse ausameelsed võitlejad inimese heaolu eest. Need inimesed peavad inimese õnne põhieelduseks sotsiaalsete probleemide lahendamist, leiavad, et inimesel on õigus ülekohtust ühiskonda vägivaldselt ümber korraldada, ning satuvad seetõttu vastuollu rahvaomase eetikaga, mis seostab õnne vabatahtliku eneseohverduse ja kannatliku meelega. Rahvusliku iseloomu põhilaadiks on Dostojevski järgi omamoodi maksimalism vajadus minna lõpuni, viimse piirini nii oma kurjusetungis kui ka oma headusepüüdluses. Dostojevski näeb oma ülesannet selles, et kuulutada esimeste ideede õigsust ja nende tulevast vältimatut võitu ning teiste väärtust ja neid ootavat krahhi.
Ka teadmusühiskond muudab töö iseloomu konveieritöö asendub paindlikuma ja vabama töökorraldusega. Oluline loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte, mis eeskätt on seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ja keskkonnatasakaalule. Teadussaavutused on võimalikuks teinud suuremate viljade kasvatamise, saada mitu saaki aastas ning nuumata toiduloomad üha kiiremini. Teised probleemid on seotud eetikaga. Kas kõik, mida teadus suudab on ka eetiliselt vastuvõetav (näieteks inimeste kloonimine)? Heaoluriik Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust valitsevaks oli tehtud vabrikutöö ning kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes välja kodanikuühiskond. Heaolu riigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja- Euroopas 20
7 Suitsiidikiri Ta jättis endast maha ka kirja, mille ta peamiselt pühendas enda väljamõeldud lapsepõlvesõbrale Boddahle, kuid ka Courtneyle ja oma tütrele Frances Beanile. 8 See jutt tuleb kogenenud kergemeelse inimese suust, kes parema meelega oleks lapsik hädaldaja. See kiri peaks olema lihtne aru saada. Kõik hoiatused punk-rockist, kuni mu esimese kokkupuutega eetikaga olid seotud iseseisvuse ja sinu ühiskonna embusega. Ma ei ole tundnud eriti kuulamise, vaid muusika tegemise mõnu koos lugemise ja kirjutamisega nüüd juba liiga palju aastaid. Ma tunnen ennast süüdi kunagiste sõnade pärast nende asjade kohta. Näiteks, kui me oleme lava taga, tuled kustutatakse ja inimesed hakkavad kiljuma, ei mõju see mulle nii nagu Freddie Mercuryle, kes nägi seda armastavat. See on asi mida ma väga imetlen ja kadestan.
põllumajandusliku tootmise võimalused, sh Ida-Euroopas ja Eestis. Reaalsust kinnitavad · Fakt, et toiduainete defitsiit on järjest tundlikum kliima muutustele: just äkiline ja ettearvamatu toidupuudus. Looduskatastroofide rohkus: tulekahjud, üleujutused jne. Riikide mittevalmidus taolises olukorras kiirelt ja efektiivselt reageerida. Tehnoloogia areng ei jõua rahvastiku kasvuga sammu pidada või läheb eetikaga vastuollu. Vähene koostöö, organiseerimatus ja teadlikkus ( või veelgi hullem ülemaailme sõda) Ebaühtlane toiduainete jaotumine riikide vahel, mis tuleneb omakorda riigi majanduslikust võimekusest ja looduslikest eelistest. Ressursside otsalõppemine Biokütuse konkureerimine toiduainete tööstusega tänu kliima soojenemisele Mitmetes riikides toimub toiduainete "ületootmine". Peamine probleem on madalad kokkuostuhinnad ja tootmise
erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. · Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Piirdub kindla elukutse eetikaga (nt arstieetika, ametniku eetika). Mis teeb eetika iseseisvaks? · Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks. · Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt.
Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus
Kuni 1934. aastani oli keskkool viieklassiline ning koosnes alam- ning ülemastmest (2+3 klassi). Koolide jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharudesse. Keskkooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Kaua aega puudusid keskkoolides eksamid. Õpilased viidi ühest klassist teise ja anti ka lõputunnistused pedagoogikanõukogu otsussega ,,üldise õppetöö edu ja vaimse arengu põhjal". Keskkoolide lõpetajail oli kevadel koolitöö lõpus 3-4-nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha kaks kirjatööd. Vähemalt rahuldavaid tulemusi näidanud õpilastele anti lõputunnistus
) Omaenda hüve omavaid entiteete nähakse nüüd seesmist väärtust omavatena. 40. Millised kriteeriumid määravad Aldo Leopoldi järgi teo õigsuse? “Asi on õige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on väär, kui tal on vastupidine toime.” 41. Kas loomade tapmine (nt küttimine ja kalapüük) võiks maa eetika järgi õigustatud olla? Kui, siis millisel juhul? Jah, teatud liiki loomi. Kontrastiks inimese eetikaga. Erinev moraalnestaatus kodu ja metsloomade vahel. 42. Mis eristab maaeetikat loomaeetikast? Võimaldab vastata ka sellistele keskkonnaküsimustele, mis teiste teooriate puhul välja jäävad (nt puutumata alade säilitamine, reostuse, energiakasutuse küsimused). Väldib paljusid intuitsioonivastaseid järeldusi (nt ei pea muretsema sääskede tapmise pärast, mida schweitzerlik lähenemine nõuaks). Mitteantropotsentriline – inimest ei nähta kesksena, sobib arusaamaga ökoloogiast.
Valitsus on vajalik selleks, et säilitada meie vabadust ning samuti mille kaudu me saame vabadust kasutada, samas kontsentreerides võimu poliitilistesse kätesse, võib valitsus ka vabadust ohustada. Sotsiaalne ühiskond ei saa olla demokraatlik selles mõttes, et tagada indiviidide vabadust. Ühiskonna vabadusel ei ole mingit pistmist indiviidi vabadusega, tegemist ei ole kõiki hõlmava eetikaga. Liberaali eesmärgiks on jätta eetika probleemid iga indiviidi enda hooleks. Vabaduse põhiliseks komponendiks ja eelduseks on vaba turg – inimeste spontaanne suhtlus. Sotsiaalse organisatsiooni ülesandeks ei ole hoida ära halbade inimeste halva tegemine ja heade inimeste hea tegemine; põhiprobleemiks on see kuidas koordineerida suure hulga inimeste majanduslik tegevus.
luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne, normatiivne, metaeetiline. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
Just need eetilised süsteemid on osutunud püsivaks ja on kujundavad tänapäeva eetilist nägemust. TEOREETILINE JA PRAKTILINE EETIKA Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. (joonis 1) Teoreetiline eetika jaguneb omakorda: · Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida tahetakse öelda, väites, et tegu on halb? Mida sisaldab endas väljend ,,õige" ja sõna ,,hea" jne. Metaeetikat võrdsustatakse ka analüülilise eetikaga. Metaeetika arendati analüütilise traditsiooni kohaselt aastail 1903-1958, kuid hiljem pole võimalik välja tuua konkreetset uurimisrühma, kelle töid nimetaks analüütiliseks. Seega pole põhjust metaeetikat ja analüütilist eetikat võrdsustada. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Noratiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi
Rajandeb usaldusel, sisalduvad eetika ja sarnasus struktureerituses. Kindlapiirilised tegevused. Mitteformaalne: ootused seotud mitme isikuga Eetikanõuded: formaalses olemas, mitteformaalses mitte. Objektiivsus: mitteformaalses on emotsionaalselt nii tugev seos, et püütakse päästa klienti, aga ei julgeta vastanduda. Nõustamispsühholoogia 16.02 Eetilised aspektid Kunstimõõtmes subjektiivsed: tubliduspõhine. Avalikult mõõta väga raske. Mitteformaalse eetikaga (nt. oled tundlik kultuurilise miljöö kohta, kust klient pärit on). Teooriamõõtmes formaalsed: tegevuspõhine mõõde sisaldab avalikke eetilisi kohustusi (pead teatama, kui klient muutub ohtlikuks). 1. Eetikaaspektid teenivad kliendi huve ning on kaitsvad psühholoogi suhtes. Psühholoog peab teadma enda väärtusi, mis teemadega ei suuda tegeleda. Eetika kohaselt saata klient teise psühholoogi juurde, kuna muidu kvaliteet kannatab.
annaabi.ee 
