Keskharidus. (1)

Keskharidus .

Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus . Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega.
1922.a.- „Avalik keskkoolide seadus“, kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks.
Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal -, kaubandus-, majapidamis -, tehnika-, aiandus -, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika , loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine.
Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö.
1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines. 1934.a. kui haridusministriks sai N. Kannu gümnaasiumile lisandi üks klass, juurde tuli veel uus koolitüüp- viieklassiline keskkool (progümnaasium), mis tugines algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeklassiline gümnaasium. Viieklassilise keskkooli kõrvale loodigi mitmel pool veel kolmeklassiline keskkool. Mõlemast keskkooli tüübist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse, mis omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks.
1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines.
1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti vastu emakeele- ja aritmeetikaeksami alusel, reaalkooli 1.klassi (7.õppeaasta) astumisel tuli sooritada eksam emakeeles, matemaatikas ja loodusteaduses. Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand , kirjutada töö matemaatikas ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Õppimine oli tasuline .
1936.a. keskkolides oli esimene võõrkeel inglise keel.
1937.a. viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Siis oli kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium (4+5+3 või 6+3+3= 12 aastat).
Aastatel 1919-1939 omandas keskhariduse 36 442 noort, nendest pooled jätkasid õpinguid Tartu Ülikoolis.