Millised on ülimad käsud? (0)

Millised on ülimad käsud?
Kui räägitakse ülimtest käskudest, siis kõigepealt meenub „10 käsku“ piiblist. Paljud inimesed on arvamusel, et igasugused seadused ja piirangud on tänapäeval ajast ja arust. Kuid uurides lähemalt kümmet käsku leiame, et need ei olegi kahekümne esimesel sajandil nii unustatud ja hüljatud reeglid. Mitmeid vanasõnu ja ütlusi on tulnud just piiblist, kui mõne kuldse reegli endale motoks võtta, oleks elu kindlasti rikkalikum.
Kõik võivad nõustuda käsuga: „ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks “. See on hea ja õiglane käsk, sest keegi ei taha, et neile liiga tehtaks. Samast allikast, milleks on piibel , tuleb ka teine reegel, mis minuarvates on veelgi ilusam ja üllam. Kui eelmine ütles, et sa ei tohi teha halba, siis järgnev on sellest, et teeksime head: „Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks“. Võiksgi elada sellise mõtte järgi, et teha teistele head, sest see teeb nii ennast kui ka teisi rõõmsaks. Nende kahe reegliga on ka oht, kui neid võtta tehinguna, et ma annan ja saan samaväärselt vastu, siis võib leida palju pettumust. Sellisel juhul ei leita rõõmu head tegemisest ning arvatavasti ei saaks vastu seda, mida oodati ja sellisel viisil, nagu sooviti.
Kui vaadata kõiki kümmet käsku, siis võiks need jagada erinevatesse rühmadesse. Ühed on need, mis tänapäeval ei lähe inimestele korda ning ei ole enam tähtsad, sest usk ei ole enam populaarne , nagu ta oli vanal ajal. Üheks selliseks käsuks võiks olla: „Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta“. Tänapäeval oleks lausa naeruväärne midagi sellist inimestelt paluda . Teised reeglid on need, mis tänapäevalgi on kasutusel: eetika nime all. Need reeglid on tähtsad ja eristavad intelligentse ning haritud inimese mõnest teisest, kes poleks nagu kuulnudki viisakusreeglitest. Vaevalt meeldiks kellelegi liigelda ilma liikluseeskirjadeta. Meie tänavatel liigub ringi neid, kellele liikluseeskirjad paistavad üksnes tülikaks segajaks olema. Tõenäoliselt ei tahaks me nendega sõiduteel kohtuda . Liikluseeskirjad ei ole loodud meid segama vaid kaitsma. Samuti ka need seadused, mis on mõeldud selleks, et meil oleks lihtsam ja parem ning palju nendest kasutatakse ka väljaspool kirikuid.
Kahes eelnevas lõigus on juttu käskudest ja soovitustest, mida meie saame teha meid ümbritsevatele inimestele, sõpradele ja ka võõrastele. Meilt oodatakse tihti heategusid, nagu näiteks mõni hea, julgustav sõna või kingitus ning see ei ole iseenesest halb. Probleem võib tekkida, kui jagada seda headust välja, mõeldes ainult teistele ja mitte üldse endale. Inimene võib niimoodi lambipirni kombel läbi põleda. Lausa seadusega on määratud kaks puhkepäeva, et jõuaks valmistuda uueks töö-nädalaks. Ka kümmnes käsus on kirjutatud: „Sina pead pühapäeva pühitsema“. See tähendab, et me peame võtma aja maha, et puhata ja teha neid asju, mida ise tahame. Näiteks jalutada looduses, veeta aega perega või lihtsalt vaadata telekat.
Meie ümber on palju reegleid alustades seaduste ja kohustustega, mida peame täitma, lõpetades eetikaga, mida me ei pea järgima, aga ometi kõik ootavad, et me eetiliselt käituks. Võibolla on mõne inimese arvates liiga palju nõutud, kui paluda teistele head teha, kuid õiglane käsk on: „ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks“. Kõigil inimestel on õigus heaolule ja mitte keegi ei tohiks seda ära võtta, tehes teisele liiga. Ühe sõnaga kokku võttes oleks ülimaks käsuks inimõigused. Kui käitutaks selle kohaselt, siis elu Eesti ühiskonnas võiks tõesti olla hea.