„Faust“ - Johann Wolfgang Goethe (0)

Goethe “Faust”

kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea

Kuradi mitu nägu

Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult

Konspekt - 10 klass

saj), rajati Prantsuse Teaduste Akadeemia, Venemaa vôttis kasutusele prantsuse keele esindajad maade järgi prantsuse Rousseau (filosoof, kirjanik, helilooja, pedagoog), Diderot(filosoof, kirjanik, materialist, muusika- ja kunstiteadlane, ensüklopeedia peatoimetaja) Voltaire (filosoof, kirjanik, matemaatik, jurist, ajaloolane) inglise Defoe "Robinson Crusoe" real. romaani algus, robinsonaadide levik Swift "Gulliveri reisid" poliitiline satiir Saksa Herder, Goethe, Shiller valgustusklassitsismi tunnusjooned 1.kirjanduse kaudu tähtsustati teadmisi, tarkust, môtlemist 2. kujutati loomulikku inimest, seost loodusega 3. teosed olid filosoofilised môtisklused, esseeromaanid 4.tähtsaim vorm oli romaan, luule taandus 5.ülistati môistust, tunded jäeti tagaplaanile 6. teosed mitmetasandilised, allegoorilised 7.autorid mitmekülgsed laia silmaringiga, targad Rousseau' artikkel MKL-ist Iiri-inglise Jonathan Swift 1667-1745 LISA UUEST ÔPIKUST lk.208

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia

117

Maailma religioonide võrdlev analüüs

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Leian, et tervikuna Jungi maailmapildi mõistmine võib anda meile teatud abi, olles meie jaoks võrdlusmaterjaliks ning üheks võimalikest allikatest, kui tegeleme hea ja kurja lahtimõtestamise küsimustega meie kaasajas. 9 I Jungi elulooline taust ning vaadete kujunemine Carl Gustav Jung sündis 26. Juulil 1875 aastal Sveitsis Kesswilis. Tema isa oli protestantlik pastor Johann Paul Achilles Jung (1842-1896) ning ema Emilie Jung (1848-1923). Oma ema, Emilie Jungi mäletab Carl kui kummalist naist, kes oli mõneti vastuoluline isiksus. Ta oli teatud määral psüühiliselt ebastabiilne ning viibis mitmel korral Baselis ravil arusaamatute füüsiliste kaebuste tõttu. (JUNG 2004:19) Nende üheks põhjuseks võisid olla Jungi vanemate omavahelised abieluraskused. Jung ütleb, et ta ema oli õhtuti ,,õudne ja salapärane" ning väike Carl magas oma isa toas